KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.02.2013.a., kell 16.00 Tsiviilasja number 2-12-49179 Tsiviilasi AM ja DM hagi AM vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2610 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: AM(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja: DM(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja DM (isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Kostja: AM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nele Tammemäe (Advokaadibüroo Küllike Namm; e-post nele@namm.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 01.02.2013.a. RESOLUTSIOON
- Jätta AM ja DM hagi AM vastu elatise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
- Jätta menetluskulud hagejate kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagejate nõuded ja nende põhjendused, kostja vastuväide AM ja DM esitasid 23.11.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult AM`ilt avaldajale DM elatise tasumiseks 145 eurot kuus alates 23.11.2012 kuni avaldaja DM täisealiseks saamiseni XXX, avaldajale AM elatise tasumiseks 145 eurot kuus alates 23.11.2012 kuni avaldaja AM täisealiseks saamiseni XXX. Avalduse kohaselt AM ei osale laste ülalpidamises. Kohus tegi 27.11.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 3.12.
- Võlgnik AM esitas 10.12.2012 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt osaleb ta laste ülalpidamises. Lapsed on elanud pool ajast temaga ja pool ajast emaga ehk selles osas on kulud olnud võrdsed. Ka muude kulude osas on ta lapsi toetanud, ostes lastele riideid, käies nendega ujumas ja tasudes Adriani trenni eest. Lisaks maksab ta korteri laenu, kus avaldaja elab ja kuhu lapsed on sisse kirjutatud. AM on mitmel korral pakkunud DM lepingut, kus ta on nõus ka rahaliselt toetama, kuid DM on need siiani tagasi lükanud. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja 07.01.2013 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus 09.01.2013 määrusega võttis asja menetlusse ja luges võlgniku vastuväited elatisnõudele TsMS § 495 alusel kostja hagi vastuseks. Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Hageja kostja esitatud lepinguga ei nõustu. Hageja ei ole nõus, et peab kogu aeg esitama, mille peale on kulutatud ja tegema aruandluse ning 12 aastat tšekke koguma. Kostja maksab tagasi korteri laenu, sest ei ole nõus korteri ümbervormistamisega hageja nimele. Hageja maksab korteri kommunaalkulud, samuti laste trennide ja lasteaia eest. Üldised kulud ei ole pooleks jagatud. Hageja leiab, et on tore, et kostja on laste peale raha kulutanud. Hageja ei prindi tšekke välja, et näidata lastele tehtud kulutusi. Kostja ei ole nõus sünnipäevakulude pooleks jagamisega, kuna ostis kalli kingi. Hageja leiab, et tema teab, mis on lastele vajalik ja parem. Kostja ostab asju, aga võib-olla ei oska arvestada, et ostetud asi oleks hea ja kvaliteetne. Kostja nõuab, et lapsed peavad kindlasti pool ajast tema juures olema. Kostja leiab, et hagi esitamine ei ole põhjendatud, kuna kostja täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust. Leping kohtuväliseks kokkuleppeks näitab kostja head tahet. Kuna hageja esitas kohtusse hagi, ei jää kostja lepingu juurde. Lapsed on poole ajast hageja ja poole ajast kostja juures. Kui lapsed on kostja juures, kannab kostja kõik lastega seonduvad kulud. Täiendavalt kannab kostja korteri, kus lapsed koos hagejaga elavad, laenu tagasimakseid. Kostja leiab, et täiendavalt elatisemakseid kostja ei ole kohustatud tasuma. Kostja on teinud kulutusi riietele, jalatsitele, koolitarvetele, ujumisele, kinole. Ostetud asjad on uued, mitte ebakvaliteetsed. Kostjal ei ole esitada tšekke, mis puudutavad kulusid eluasemele ja toidule. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 ja § 97 lg 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt 2 esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale AM ja tütrele DM on, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selleks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Kostja on esitanud kohtule tabeli, kust nähtub, millistel päevadel ajavahemikul september 2012 kuni jaanuar 2013 on lapsed ema, millel isa juures (tl 33). Hageja ei vaidlusta asjaolu, et lapsed on poole ajast hageja ja poole ajast kostja juures. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja katab kõik kulud, kui lapsed on tema juures. Vaidlust ei ole, et kostja on teinud kulutusi laste riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, koolitarvetele, ujumisele, kinole ja muule. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on ajavahemikul 13.08.2012 kuni 19.01.2013 teinud kulutusi lastele 893,74 eurot ulatuses (tl 19-31). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja tasub korteri, kus hageja lastega elab, laenu tagasimakset 200 eurot kuus. Hageja leiab, et kostja peab maksma elatist mõlemale lapsele 145 eurot kuus, hageja tasub ise laste trenni ja lasteaia arved. Kostja on hagejale teinud ettepaneku jagada lasteaia kulud ja trennikulud pooleks, sest lapsed on poole ajast kostja ja poole ajast hageja juures. Kohus nõustub kostjaga, et korteri laenu tagasimakse summas 200 eurot kuus on suurem kui hageja tasutavad lasteaia ja trennitasud. Vanematel on PKS § 116 lg 1 järgi oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus leiab, et kostja on laste suhtes oma kohustusi täitnud. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole rikkunud enne hagi esitamist oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust, puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Samuti ei ole alust eeldada, et kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust tulevikus. Menetluskulude jaotus Elatise nõudmise hagi läbivaatamisel kohtukulusid pooltel Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus kohtuvälise kulu, kostja esindajakulu, TSMS § 162 lg 2 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3