1-12-4069/24

Kriminaalasi nr. 1 – 12 - 4069 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik rahvakohtunikud: Anneli Amur ja Ave Aun sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Ainar Koik kaitsja: Jugans Grossmann, Natalja Lausmaa osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 17 ja
2. septembril 2012 a. Vladislav Korolev ik. 39308316512, vene keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta, eluk. XXX, elas XXX, varem kriminaalkorras karistamata Viibib vahi all alates
3. detsembrist 2011 a. süüdistusasja KarS § 114 p. 1; § 121; § 120 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Vladislav Korolev on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 18.detsembril 2011.a. kella 17-18 paiku Tallinnas oma elukohas XXXüürikorteris lõi ja torkas noaga oma tuttavat BM(s XXX) paljukordselt, sh ka istuvas ja lamavas asendis olnud ohvrile pea, kaela ja rindkere piirkonda, põhjustades B.M torke-lõikehaava ja lõike-torkehaavad paremal pool kaela tagapinnal lülikaartevaheliste sidemete vigastustega 4 ja 5 kaelalüli vahemikus ja seljaaju kaelaosa ristiläbilõikega ning neelu ja kõripealise vigastusega, torke-lõikehaava parema kõrva taga sisemise unearteri ja kägiveeni vigastusega, kõri sissekäiku tungiva torke-lõikehaava paremal pool kaela eespinnal ja neelu tungiva torke-lõikehaava vasakul pool alalõuaserva kohal koos kõripealise vigastusega ning paremasse kopsukelmeõõnde tungivad torke-lõikehaavad paremal pool seljal lülisamba kõrvaljoonel VIII ja IX roidevahemikus parema kopsu alasagara, vahelihase ja alumise õõnesveeni vigastusega, milliste vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ehk verekaotusšokk, aga samuti põhjustas ta käte ja jalgadega jõulise peksmisega B.M pea kinnise tömp trauma ning peale kirjeldatud vigastuste tekitamist suri B.M maksimaalselt 10 minuti möödudes sündmuskohal. Tervisekahjustuste ulatuslikkust, paiknemist ja iseloomu – 22 eluohtlikku ja surma põhjustanud torke-lõike ja lõiketorkehaava, sh ohvri kõri läbilõikamine ning 16 mitte-eluohtlikku noahaava – arvestades põhjustas V.Korolev ohvrile suurt valutunnet ning väljendas põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Kirjeldatud käitumisega pani Vladislav Korolev toime B.M tahtliku tapmise julmal ja piinaval viisil ehk KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; - 18.detsembril 2011.a. kella 17.55 paiku Tallinnas XXXkorterite nr 137 ja 138 ühisesikus tungis kallale korteris nr 137 elavale IK ja lõi teda noaga, põhjustades kannatanule pindmise haava vasakul pool rinnal, millega kahjustas I.K tervist, samuti tekitas sellega kannatanule füüsilist valu, millise käitumisega pani V.Korolev toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo; - 18.detsembril 2011.a. kella 17.58 paiku sealsamas ähvardas nii I.K kui MK sellega, et pussitab nad mõlemad surnuks ehk tapab nad ära, lüües seejuures noaga korduvalt vastu K korteri nr 137 välisust ning eespoolkirjeldatud V.Korolevi käitumist arvestades oli kannatanutel alust karta selle ähvarduse täideviimist, millise käitumisega pani V.Korolev toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Vladislav Korolev tunnistab end talle inkrimineeritud süütegudes täielikult süüdi. Kaitsja ei vaidlusta Korolevile esitatud süüdistust KarS § 121 järgi, kuid leiab, et KarS § 114 lg. 1 p. 1 järgi esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 113 järgi, samuti vajalik otsustada KarS § 120 järgi süüteo kvalifikatsioon. Süüdistatav Vladislav Korolev annab ütlusi, et tarvitas alates 17.12 koos tuttavatega tema korteris alkoholi ja järgmisel päeval jätkas alkoholi tarvitamist B M iga. Joomise tagajärjel M jäi laua taha magama ja tahtis teda laua tagant tuppa magama panna. Tal ei olnud jõudu ja M kukkus, püüdis teda üles äratada ja püsti tõsta. Järsku M kargas püsti ja haaras tugevalt õlast ja tõstis käe tema arvates löögi tegemise asendisse. Ta ehmus sellest ja haaras laualt noa ning noaga lõi M kaela. Sellest noalöögist M kukkus ja uks läks pauguga kinni. Sel ajal astus tuppa naaber K ja näinud põrandal M , jooksis minema. Ta läks talle järele ja hirmu tundes ründas K noaga. Seejärel K lõi tal noa käest. Pärast seda ta läks uuesti korterisse, enne korterisse jõudmist nägi uuesti naabrit, kes võttis ühiskoridori põrandal oleva noa. Ta läks uuesti koridori ja hakkas jalgadega taguma vastu K korteri ust ning läbi ukse rääkis naabri ja tema emaga. Ta kuulis tema solvamist läbi ukse ja tahtis nendega rääkida. Ta läks uuesti tuppa ja tekitas teise noaga palju kordi noahaavu maas lamavale M . Kui jätkas M noaga löömist, ei saanud aru, mida teeb. Noaga löömine toimus ilma põhjuseta. Tal ei olnud eesmärki M tappa aga kartis ja sellepärast lõi. Esitatud tsiviilhagidega nõustub. Kannatanu IK annab ütlusi, et 17.
4. tarvitas alkoholi koos Vladislav Koroleviga viimase korteris. Osales veel kaks iskut. Järgmisel päeval kella 18 ajal ta tuli koju ja tema ning Korolevi korterite ühiskoridoris Korolev ründas teda ootamatult noaga. Löök tabas vasakule poole rinda ja tekitas väikese haava. Korolev rebis katki tema jope ning taotleb jope eest 90.00 eurot. Pärast lööki Korolev põgenes enda korterisse, samuti tema läks oma korterisse. Mõne hetke pärast Korolev hakkas jalgadega taguma vastu tema korteriust. Ta helistas politseisse aga Korolevi poolt jalgadega tagumine kestis umbes 10-15 minutit s.o. kuni politsei saabumiseni. Kannatanu M K annab ütlusi, et 18.
5. tuli koju tema poeg Ija teatas, et ühiskoridoris naaber Korolev ründas noaga teda. Mõne hetke pärast Korolev hakkas noa ja jalgadega vastu ust peksma. Karjus, et tapab kõik ja selline käitumine kestis kuni politsei tulekuni. Ukse vahetamine maksab 400 eurot ja taotleb sellises summas hüvitist. Tunnistaja AK annab ütlusi, et poja õppima asumisega TLM üüriti talle Tallinnas ühetoaline korter. 18.12.2011 a. helistas talle poeg ja teatas inimese tapmisest. Tapmise põhjust ei teatanud. Süüdistatava süü on peale tema, kannatanute ja tunnistaja ütluste veel leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, laiba vaatlusprotokolli ja fototabeliga, surnu ekspertiisiaktiga, kahe noa kriminalistika uuringu aktiga, DNA ekspertiisiaktiga, asitõendite fotodega, kannatanu Kossatsiovi läbivaatuse protokolli ja fototabeliga, süüdistatava joobeseisundi ja kohtupsühhiaatria aktiga /T. 1 t.l. 5 – 120, 121 – 127, 128 – 157, 158 – 163, T. 2 t.l. 1 – 26, 27 – 78, 79 – 82, 83 - 101 /. Kohtu järeldused Kohus, viinud läbi ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: -Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav Korolev viibis 18.12.2011 a. oma elukohas XXX– 138, seda asjaolu kinnitas süüdistatav kohtuistungil ja kannatanud IK ja M K . -Süüdistatava poolt kohtuistungil eelpool kirjeldatud ütlustega, kinnitades kannatanute M ja K de suhtes toimunut. Tema ütlusi kinnitasid ka kannatanud K. -Kohtul puudub kahtlus ka selles, et antud eluohtlikud vigastused tekitati kannatanule, M , süüdistatava poolt kirjeldatud viisil ja vahendiga. Korolevi poolt kohtuistungil antud ütlused vigastuste tekitamise kohta on kooskõlas surnu ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamusega, millest nähtuvalt kannatanu M surma põhjuseks olid torke-lõikehaavad ja lõike-torkehaavad paremal pool kaela tagapinnal lülikaartevaheliste sidemete vigastustega ja seljaaju kaelaosa ristiläbilõikega ning neelu ja kõripealise vigastusega, torke-lõikehaav parema kõrva taga sisemise unearteri ja kägiveeni vigastusega, kõri sissekäiku tungiv torke-lõikehaav paremal pool kaela eespinnal ja neelu tungiv torke-lõikehaav vasakul pool alalõuaserva kohal koos kõripealse vigastusega ning paremasse kopsukelmeõõnde tungivad torke-lõikehaavad paremal pool seljas lülisamba kõrvaljoonel parema kopsu alasagara, vahelihase ja alumise õõnesveeni vigastusega. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ( verekaotusšokk ). Kõik B M laibal sedastatud vigastused on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist lühikese ajavahemiku vältel. Peale kõikide vigastuste tekitamist võis M elada väga lühikest aega, selle ajavahemiku pikkus ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav maksimaalselt 10 minutiga. M laibal sedastatud torke-lõikehaavad võivad olla tekitatud nii ühe kui teise ( või mõlema ) ekspertiisiks esitatud noaga / T. 1 t.l. 128 – 157 / -Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et surnu ekspertiisiaktis nimetatud eluohtlikud torkelõikehaavad kannatanule tekitati Korolevi poolt nimetatud kahe noaga, millised olid eelnevalt korteris. Eksperdiarvamuse kohaselt, arvestades ekspertiisiks esitatud nugade ehistuslikke iseärasusi, torke-lõikehaava morfoloogilisi iseärasusi ning võrreldes neid eksperimentaalsete vigastuste tunnustega on võimalik, et surnukeha kaelal paremal pool esinev torke-lõikehaav võis olla tekitatud mõlema noaga, kuid rohkem tõenäoline, et pruuni käepidemaga noaga / T. 1 t.l. 158, 159 /. -Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditele viidatud asjaoludest tulenevalt nähtub üheselt, et Korolevi ütluste kohaselt ta tekitas kannatanule torke-lõikehaavad kahe noaga ja seda seetõttu, et pärast kannatanule tekitatud tõrke-lõikehaava, kannatanu K hõivas temalt ühe noa ja seejärel Koreolev sisenes uuesti tuppa ja laualt võetud teise noaga tekitas kannatanule M järjekordsed torke-lõikehaavad. Kohtul asub eeltoodu põhjal seisukohale ja puudub kahtlus ka selles, et antud eluohtlikud vigastused tekitati kannatanule süüdistatava poolt kirjeldatud viisil ja vahenditega. Korolevi poolt kohtuistungil antud ütlused torke-lõikehaavade tekitamise kohta on kooskõlas surnu ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamusega, millest nähtuvalt kannatanule M hulgalised torkelõikehaavad on tekitatud eelpool nimetatud kahe noaga. Samuti kannatanule IK tekitatud vigastused on leidnud tõendamist nii kannatanu kui ka süüdistatava poolt antud ütlustega ja need haakuvad kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. Kõike eeltoodut arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et süüdistatava poolt kohtus antud ütlused kuriteosündmuse asjaolude kohta on usaldusväärsed ning kooskõlalised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Kohus leiab, et süüdistatava süü temale inkrimineeritavates kuritegudes on eelpool analüüsitud ja omavahel kooskõlaliste tõenditega täielikku tõendamist leidnud. Prokurör loobub Vladislav Korolevile esitatud süüdistuses KarS § 120 järgi. Samuti kannatanu M K poolt esitatud tsiviilhagi nõue jätta läbi vaatamata, kuid kannatanu võib tsiviilhagi nõude esitada tsiviilkohtusse. Süüdistatava tegevusele tuleb anda ka juriidiline hinnang, tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 p. 1 järgi, s.o. tapmisena piinaval ja julmal viisil. Kaitsja väitel eksperdi arvamuse kohaselt pärast kõikide vigastuste tekitamist elas kannatanu väga lühikest aega, maksimaalselt 10 minutit. Seega kannatanu suri kas kohe või vähemalt kaotas teadvuse kohe, siis vaatamata hulgalistele noalöökidele ei tundnud kannatanu nende ajal piinavat valu. Samuti ei ole õige kvalifitseerida tapmisena julmal viisil, sest vigastused olid tekitatud noaga väga lühikese aja jooksul. Selline Vladislav Korolevi tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 113 järgi. -Kohus peab vajalikuks analüüsida ka seda, kas Korolevi poolt kannatanu tapmine on kvalifitseeritav KarS § 114 p. 1 järgi tapmisena piinaval ja julmal viisil. Kohus ei saa nõustuda kaitsja väitega, et Korolevi tegevuses puudus julm ja piinav viis. Tapmine on piinav, kui see põhjustab kannatanule suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaevusi. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamusest nähtuvalt tekitati kannatanule eluohtlikud vigastused korduvate löökidega nugade abil elutähtsate organite piirkonda vt. ekspertiisiakti. Korolevi poolt on kannatanule tekitatud vähemalt 22 eluohtlikku torke-lõikehaava. Kohus on seisukohal, et antud juhul viitavad nugadega tekitatud arvukate löökide tagajärjel tekkinud torke-lõikehaavad sellele, et kannatanu tundis löökide tagajärjel suurt valu. Kohus leiab, et Korolevi poolt erineval, kuid lühikese aja jooksul, kahe noaga elutähtsasse piirkonda tekitatud torke-lõikehaavad põhjustasid kannatanule suurt valu, eksperdi arvamusel kannatanu võis elada vähemalt kümme minutit, mistõttu on tapmine toime pandud piinaval viisil. Tapmise julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu suhtes. Kohus leiab, et tapmise saab hinnata julmaks, kui kannatanule on tekitatud põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid vigastusi. Süüdistatava poolt tekitati 22 eluohtlikku ja 16 mitteeluohtlikku torkelõikehaava ja seetõttu Korolevi poolt kannatanu tapmine oli toimepandud julmal viisil, seejuures tapmine oli toimepandud julmal viisil, seejuures oma taolise tegevusega väljendas ta põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Löökide rohkuse tõttu Korolev pidi ette nägema võimaliku raske tagajärje saabumisest. Antud olukorras, kus isikule on tekitatud selline hulk torke-lõikehaavu, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetult inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Antud seisukoha järgi saab välisele teopildile tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ning siis kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus ( nt. löögid elutähtsate organite piirkonda ). Kohus leiab, et teist inimest paljukordsete noalöökidega elutähtsate organite piirkonda lüües, pidi Korolev võimalikuks pidama ka seda, et sellise tegevuse tulemusel teine inimene sureb s.o. seda, et ta paneb toime tapmise ning seda ka möönma. Niisamuti kannatanut paljukordselt noaga lüües pidi isik, mitte ainult võimalikuks pidama ja möönma, et paneb toime tapmise, vaid eelpool tuvastamist leidnud asjaolude kontekstis pidi ka võimalikuks pidama, et selline teguviis on piinav ja julm ning pidi seda ka möönma. Kohtu kinnitusel Vladislav Korolevi käitumist tuleb käsitleda tapmisena julmal ja piinaval viisil. Ohvril tuvastatud 22 eluohtlikku ja surma põhjustavat noahaava. Surnu ekspertiisiaktis eksperdi arvamuse kohaselt peale kõikide vigastuste võis B M elada väga lühikest aega, selle ajavahemiku pikkus võib-olla mõõdetav maksimaalselt 10 minutiga. Tuvastatu kohaselt Korolev tekitas kannatanule noaga esimese löögi kaela piirkonda ja jätnud kannatanu abitus seisundis põrandale, ründas seejärel noaga K ja naasnud uuesti üüritud korterisse, jätkas kannatanu löömist noaga elutähtsasse piirkonda s.o. kokku 22 noalööki. Kohus leiab, et selline Korolevi aktiivne tegevus kannatanu M suhtes oli julm ja piinav ja seetõttu tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 p. 1 järgi ja K suhtes KarS § 121 järgi. Kohus jätab rahuldamata M K tsiviilhagi nõude, kuna KarS § 120 järgi esitatud süüdistus s.o. ähvardamise koosseis ei eelda materiaalse kahju tekitamist. Kohtueelse menetluse käigus M K esitas tsiviilhagi nõude uue ukse paigaldamise vajadusega summas 400 eurot, kuid kohtuistungil kannatanu poolt ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mis vigastused on uksele tekitatud ja seetõttu kohus jätab rahuldamata tsiviilhagi nõude. Kohtupsühhiaatria aktis eksperdi arvamusel Vladislav Korolevil ei esine psüühikahäireid oli sündmuse ajal alkohoolse intoksikatsiooni seisundis, koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reakstioonides. Tal ei olnud oma psüühilisest seisundist, east ega psüühika iseärasustest tulenevaid takistusi ümbruse, teiste isikute ja enda käitumise tajumiseks. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, puhtsüdamlikku kahetsust, enne süüteo toimepanemist tema õpigute jätkamist eriala omandamisel, süü suurust, tema vanust s.o. enne süüteo toimepanemist kolme kuu eest 18 aastaseks saamist, kohtu poolt mõistetav karistus annab võimaluse mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra huvi, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2012 a. kohtumääruse alusel tagastati ülalnimetatud süüdistatava Vladislav Korolevi kohtuotsus Harju Maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu resolutsioonist, Harju Maakohus samas kooseisus vormistas uue põhjendatud kohtuotsuse süüdistatava Vladislav Korolevi suhtes, lugedes käesoleva kohtuotsuse põhjendatuks, sest
6. septembril 2012 a. vormistatud otsus oli kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks põhjenduste puudumisel. Harju Maakohus leiab, et Vladislav Korolevist sõltumata asjaoludel põhjendatud kohtuotsus vormistati 2013 a. ja seega puudub alus süüdistatavalt nõuda, alates 2013 a. kehtima hakanud, suuremat sundraha. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 269 lg. 2 p. 2; § 310 lg. 1; § 311; § 312; § 313 kohus otsustas: 1 Õigeks mõista Vladislav Korolev KarS § 120 järgi. 2 Süüdi tunnistada Vladislav Korolev KarS § 114 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 11 ( üksteist ) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Vladislav Korolev KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 11 ( üksteist ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
7. detsembrist 2011 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 3 Välja mõista Vladislav Korolevilt sundraha 725.00 eurot riigieelarve tuludesse. 4 Välja mõista Vladislav Korolevilt kaitsjatasu 1574.08 eurot. 5 Välja mõista Vladislav Korolevilt kohtukuludena ekspertiisitasu 6594.00 eurot. 6 Välja mõista Vladislav Korolevilt kohtukuludena - ukseluku lõhkumine – 90.00 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber
8. 7 Välja mõista Vladislav Korolevilt tsiviilhagi SMkasuks summas 166.50 eurot ja IK kasuks summas 90.00 eurot. Kannatanutel tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 8 Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitada aga mobiiltelefon Samsung koos sim-kaardiga edastada Vladislav Korolevile, asukohaga vangla. 9 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik Rahvakohtunikud