Obsah (13)

§ 114§ 263§ 141§ 266§ 424§ 64§ 68§ 118§ 113§ 18§ 117§ 16§ 56

1-13-601 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-601 (12230110979) Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Sve

§ 114

p 6, 141 lg 2 p 6, 266 lg 2 p 2 ja 424 järgi üldmenetluses Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav Denis Bondarenko eluk XXX, ik 38203250250, kodakondsuseta, haridus 9 kl, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 03.05.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 263

p 1, § 201 lg 1 järgi rahalise karistusega 21 150 krooni, karistus kantud; 2) 17.12.2009.a Harju Maakohtu poolt

§ 141

lg 1 järgi lühimenetluses 2 aastase vangistusega, karistus kantud, vabanes 11.07.2011.a, karistus kustumata, vahistatud 15.08.2012.a Kaitsja Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 311, 312, 313, 315. Tunnistada süüdi Denis Bondarenko

§ 114

p 6 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust,

§ 141

lg 2 p 6 järgi 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust,

§ 266

lg 2 p 2 järgi 6 (kuus) kuud vangistust ning

§ 424järgi 1 (üks) aasta vangistust.

1 1-13-601

§ 64

lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ning liitkaristuseks mõista 14 (neliteist) aastat vangistust. Vastavalt

§ 68

lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.06.2012.a, s.o 1 (üks) päev, ärakandmisele kuulub 13 (kolmteist) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Tõkend - vahistamine - jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 13.08.2012.a. Välja mõista Denis Bondarenkolt riigituludesse sundraha 800 eurot ja menetluskulud 3635,78 eurot (s.o joobe tuvastamise kulud 38 eurot, ekspertiiside kulud 2106 eurot, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 20,32 eurot, kaitsjatasu 1382,40 eurot, kannatanule makstav summa 89,06 eurot). Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber

1. Sundraha ja menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Asitõendid - nuga, püksirihm, kruvikeeraja - tagastada D. Bondarenkole, ülejäänud asitõendid hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD
2. D. Bondarenko anti kohtu alla süüdistatuna

§ 114

p 6, § 141 lg 2 p 6, § 266 lg 2 p 2 ja § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 1.1.

§ 424järgi süüdistati D.

Bondarenkot selles, et ta juhtis 09.06.2012.a kella 22:55 ajal Harjumaal Keila vallas Klooga alevikus Metsa 24 juures mootorsõidukit Volvo 850, reg.märk XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1614T kohaselt uuritaval D. Bondarenkol uuringu läbiviimiseks võetud verest tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,79 mg, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid. 1.2. Samuti süüdistati D. Bondarenkot

§ 424

järgi selles, et ta juhtis 22.06.2012.a kella 23:50 ajal Harjumaal Keila vallas Klooga alevikus Kivi tn 3 maja juures mootorsõidukit Volvo 850, reg.märk XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,03 mg/l, laiendmääramatusega +/- 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,93 mg/l), millega rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid. 2 1-13-601 1.3.

§ 114p 6 järgi süüdistati D.

Bondarenkot selles, et viibides ööl vastu 09.08.2012.a kella 01:00 paiku külas J Ž ja J K aiamajas, asukohaga Harjumaa, XXX, lõi tekkinud konflikti käigus tahtlikult J. Ž rusikaga näkku, seejärel aga pani toime kuritegeliku kallaletungi J. K vastu: paiskas ta suguühendusse astumise eesmärgil madratsile, heitis ise peale ning hakkas ära võtma kannatanu aluspükse. J. K hüüdis appi oma elukaaslast J. Ž , kes rakendas meetmeid oma elukaaslase kaitseks - nõudis J. K rahulejätmist. Oma kuritegeliku kavatsuse lõpuleviimise hõlbustamise eesmärgil, nimelt astumaks suguühendusse J. K , lõi D. Bondarenko tahtlikult, tapmise eesmärgil tugevate löökidega J. Ž vähemalt kolm korda rusikaga näkku, tekitades eluohtlikke tervisekahjustusi: pea kinnise tömbi trauma, parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, parema sarnaluu kahekordse murru, parema ülalõualuu urke ees- ja külgseina murru, kahepoolse ninaluude murru ning pidi selliseid vigastusi tekitades aru saama, et seadis kannatanu elu ohtu ja seega möönma kannatanu surma saabumist. J. Ž surma põhjustaski pea kinnine tömp trauma koos parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga, mis tüsistus peaajuturse ja peaajutüve songastumisega. Pärast eluohtlike kehavigastuste tekitamist J. Ž pani D. Bondarenko toime J. K vägistamise. 09.08.2012.a kell 02:49 toimetati J. Ž sündmuskohalt haiglasse, kus ta langes koomasse ja 14.08.2012.a kell 06:45 suri. 1.4.

§ 141lg 2 p 6 järgi süüdistati D.

Bondarenkot selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vägistamise, mille eest teda on kohtulikult karistatud, ööl vastu 09.08.2012.a kella 01:00 paiku, viibides külas J. Ž ja J. K aiamajas, asukohaga Harjumaa, XXX, vahetult pärast eluohtlike kehavigastuste tekitamist J. Ž , astus D. Bondarenko vaginaalsesse suguühendusse J. K viimase tahte vastaselt ning kasutades füüsilist ja psüühilist vägivalda. D. Bondarenko viskas kannatanu jõuga madratsile, lõi rusikaga näkku, haaras kaelast, kägistades kaelast, pigistas jõuga kõri kinni. Seejärel kasutades ära eelnevalt tarvitatud füüsilist vägivalda ja seda, et kannatanu tunneb tema ees juba tema enda ja J. Ž suhtes tarvitatud vägivalla tõttu hirmu, tõmbas D. Bondarenko J. K suguühendusse astumise eesmärgil ära jalast aluspüksid ning kasutades jõudu lükkas kannatanu jalad laiali ning seejärel viis kannatanu tahte vastaselt oma peenise kannatanu tuppe ja astus suguühendusse, liigutades oma peenist edasi-tagasi kuni seemnepurskeni kannatanu tuppe. Oma tegevusega põhjustas D. Bondarenko kannatanu J. K füüsilist valu ja tervisekahjustusi - nahamarrastuse alaseljal ristluu piirkonnas, verevalumi vasaku silma sidekestal ning nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel, vasakul põsel, vasakul alalõua piirkonnas, paremal pool kaelal, reitel ja tuharatel. 1.5. Samuti süüdistati D. Bondarenkot

§ 141

lg 2 p 6 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vägistamise, mille eest teda on kohtulikult karistatud, 10.08.2012.a kella 02:00 paiku, olles eelnevalt sisse tunginud J. K aiamajja, asukohaga Harjumaa, XXX, ööpäev peale seda, kui D. Bondarenko oli tekitanud eluohtlikke tervisekahjustusi J. Ž ja pannud toime J. K vägistamise, astus D. Bondarenko uuesti vaginaalsesse suguühendusse J. K tema tahte vastaselt ning kasutades ära eelnevalt tarvitatud füüsilist vägivalda ja seda, et kannatanu tunneb tema ees juba tema enda ja J. Ž suhtes tarvitatud vägivalla tõttu hirmu, tõukas D. Bondarenko J. K jõuga diivanile pikali, haaras kinni juustest ja seejärel tõmbas J. K suguühendusse astumise eesmärgil ära jalast püksid ning vaatamata sellele, et kannatanu osutas vastupanu - rabeles, lõi jalgadega, D. Bondarenko, kasutades jõudu, lükkas kannatanu jalad laiali ning seejärel viis kannatanu tahte vastaselt oma peenise kannatanu tuppe ja astus suguühendusse, liigutades peenist edasi-tagasi kuni seemnepurskeni. Oma tegevusega põhjustas D. Bondarenko kannatanule J. K füüsilist valu. 3 1-13-601 1.6.

§ 266lg 2 p 2 järgi süüdistati D.

Bondarenkot selles, et ta tungis 10.08.2012.a kella 01:40 paiku valdaja tahte vastaselt J. K aiamajja, asukohaga Harjumaa, XXX, mida J. K kasutas enda elukohana. D. Bondarenko murdis lahti hoone lukustatud välisukse ning kuigi J. K oli ise majas ja keelas majja sisenemast ning nõudis, et D. Bondarenko lahkuks, ei lahkunud D. Bondarenko hoonest ja jätkas seal viibimist. D. Bondarenko lõi J. K vastu kätt, milles kannatanu hoidis mobiiltelefoni, et takistada kannatanul tema hoones viibimise lõpetamiseks politsei väljakutsumist.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise episoodide osas. Süüdistatav D. Bondarenko tunnistab end täielikult süüdi punktides 1.
2. ja 1.
3. süüdistatud kuritegudes. 2.
4. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo punkti 1.
5. episoodi osas on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud tunnistaja Mart Suurhansu ütlustega, mille järgi peatas ta patrullpolitseinikuna sõiduki ebakindla sõidustiili tõttu, sõiduki juhiks osutus süüdistatav ja toimetas süüdistatava joobe tuvastamiseks Wismarisse. Samuti isiku kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt peeti süüdistatav seoses joobes juhtimisega kinni 09.06.2012.a kell 23:05 Harjumaal XXX (I kd, tl 65), joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millest nähtub süüdistataval tuvastatud joobeseisund ja joobe tuvastamise käik (I kd, tl 66-67) ning väljavõttega juhtimisõiguse andmete kohta, millest nähtub, et süüdistataval puudub juhtimisõigus (I kd, tl 68). 2.
6. Samuti on süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo punkti 1.
7. episoodi osas peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud tunnistaja Pirko Pärila ütlustega, mille kohaselt peatas ta patrullpolitseinikuna süüdistatava poolt juhitud sõiduki ja tuvastas indikaatorvahendiga, et süüdistatav oli joobeseisundis. Samuti indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja näiduga, millest nähtub süüdistataval tuvastatud joobeseisund ja joobe tuvastamise käik (I kd, tl 69-70), isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille järgi peeti süüdistatav seoses joobes juhtimisega kinni 22.06.2012.a kell 23:50 Harjumaal Keila vallas Klooga alevikus Kivi tn 3 maja juures (I kd, tl 71-75), Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusega, millest nähtub, et Põhja Politseiprefektuur on hinnatud pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmiste alal (I kd, tl 76-77) ning väljavõttega juhtimisõiguse andmete kohta, millest nähtub, et süüdistataval puudub juhtimisõigus (I kd, tl 68). Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et D. Bondarenko juhtis otsese tahtlusega mootorsõidukit alkoholijoobes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1. Süüdistatav D. Bondarenko tunnistab täielikult oma süüd punkti 1.
2. episoodis, kuid episoodi punkti 1.
3. osas tunnistab süüd üksnes osaliselt ning episoodide punktides 1.
4. ja 1.
5. ei tunnista süüd üldse. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav viibis ööl vastu 09.08.2012.a kella 01:00 paiku külas J. Ž ja J. K aiamajas, asukohaga Harjumaa, XXX ning lõi tekkinud konflikti käigus tahtlikult J. Ž e rusikaga kolm korda pea piirkonda. Seejärel vägistas süüdistatav J. K . 3.
6. Kannatanu J. K ütluste kohaselt olid süüdistatava löögid väga tugevad. J. Ž istus rahulikult diivanil, kui süüdistatav teda esimest korda rusikaga näo piirkonda lõi ning sellest löögist tekkis J. Ž põsesarnal kohe turse ja ta kukkus külili diivanile. Lisaks lõi süüdistatav J. Ž rusikaga pea piirkonda suunaga ülevalt alla, kui J. Ž oli külili asendis. J. Ž mingit vastupanu süüdistatavale ei osutanud. J. K üritas J. Ž kaitsta, kuid süüdistatav lükkas ta 4 1-13-601 eemale ning lõi J. Ž uuesti pea piirkoda. J. K lükkas süüdistatav uuesti eemale nii, et kannatanu kukkus teise tuppa. Seejärel lohistas süüdistatav J. K madratsile ja hakkas temalt aluspükse ära võtma, kannatanu hakkas vastu. Süüdistatav rebis J. K aluspüksid ja öösärgi katki ning hakkas teda vägistama. Seepeale karjus J. K J. Ž endale appi, kuid J. Ž ei tulnud, ta hüüdis süüdistatavale, et „ära puutu teda, ta on minu naine“. Süüdistatav ütles J. K et ära karju, muidu löön J. Ž maha. Seejärel läks süüdistatav uuesti J. Ž juurde ja lõi teda jälle pea piirkonda. Tagasi J. K juurde minnes ütles süüdistatav talle, et ta ei pea rohkem karjuma, kuna ta lõi J. Ž maha. Süüdistatav vägistas J. K ja lahkus oma koju, jättes kannatanute juurde põrandale maha ehitusnoa, püksirihma ja kruvikeeraja. Sel õhtul süüdistatav alkoholi kannatanute juurde kaasa ei võtnud. Kui süüdistatav lahkus, kutsus J. K koheselt J. Ž kiirabi, kuna J. Ž oli paha olla ja ta hakkas verd oksendama. Politseid J. K kutsuda ei julgenud, sest süüdistatav ähvardas teda enne nende juurest lahkumist. Kiirabi kutsumist ja vigastusi tõendab ka kiirabikaart ja väljavõte haigusloost J. Ž kohta haiglast (I kd, tl 78-81). Kiirabikaardist nähtuvalt käis kiirabi 09.08.2012.a kell 01:25 aadressil XXX seoses J. Ž peksmisega. Süüdistatav kinnitas kannatanu ütlusi löökide hulga, intensiivsuse ja selle trajektoori kohta. Samuti tunnistas süüdistatav, et J. K üritas J. Ž kaitsta ning seetõttu tõukas ta J. K eemale. Süüdistatav tunnistas, et oli väga vihane ja tahtis tekitada J. Ž e valu. Seega pidi süüdistatav ka ise aru saama, et ta lõi J. Ž piisavalt tugevasti, et ta ei saaks segada süüdistataval vahekorda astuda J. K . Kuivõrd süüdistatava löögid olid suunatud ainult pea piirkonda, mitte nt jalgadesse, et takistada kannatanu liikumist, pidi süüdistatav arvestama sellega, et tema löögid viivad kannatanul vähemalt teadvuse ja seda piisavalt kauaks, et ta jõuaks segamatult astuda sugulisse vahekorda J. K . Surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist (II kd, tl 41-55) nähtuvalt tuvastas ekspert AT J. Ž pea kinnise tömp trauma, mis oli eluohtlik ja lisaks mitteeluohtlikud tervisekahjustused. J. Ž surma põhjuseks oli pea kinnine tömptrauma koos parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga, mis tüsistus peaajutursega ja peaajutüve songastumisega. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. J. Ž e ööl vastu 09.08.2012.a tekitatud vigastused on põhjuslikus seoses 14.08.2012.a saabunud surmaga. Eksperdi hinnangul võis surmaga lõppenud pea kinnine tömptrauma olla tekitatud ööl vastu 09.08.2012.a tömbi vägivalla toimel löökidest (vähemalt 2-3 lööki) kõva tömbi esemega/esemetega (nt rusikas) ning löögijõud pidi olema piisav antud vigastuste (sh luumurdude) tekitamiseks. Võttes arvesse näo piirkonna vigastuste lokalisatsiooni, võis löögi/löökide suund olla eest-taha ja/või vasakult paremale. Kohtuistungil eksperdi A. T ütluste kohaselt ei saanud kõnealused vigastused J. Ž tekkida põranda või aknalaua vastu saadud löögist, siis oleksid teistsugused vigastused. J. Ž oli raske joove (3,25 g/L), aga mitte veel toksiline, aju patoloogiat ei olnud. Eksperdi arvamuse järgi võis ka vaid üks löök olla surma põhjuseks ning löögi tugevus ei mõjuta alati verevalumi suurust, oleneb, milline veresoon lõhkeb. Samas mõjutab veresoonte lõhkemist see, kui löömise tagajärjel murduvad koljuluud, sh näo koljuluud. Kaitsja leiab, et punkti 1.
7. episoodis on tegemist

§ 118

ja § 117 kombinatsiooniga või

§ 113koosseisuga, selleks aga subjektiivne külg ei ole piisavalt tõendatud.

Kaitsja on seisukohal, et süüdistatav põhjustas J. Ž surma ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis.

§ 18kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid 5 1-13-601 tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus osundab, et kergemeelsusega on tegemist juhul, kui toimepanija lootis konkreetsetele faktilistele asjaoludele tuginevalt, et tagajärg jääb saabumata. See tähendab, et kergemeelsuse puhul on isiku tahtluses tuvastatav intellektuaalne ehk teadmisaspekt, puudub aga voluntatiivne ehk tahtmisaspekt. Hooletusele on aga omane nii intellektuaalse kui ka voluntatiivse elemendi puudumine. Isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks pidanud seda hoolsa käitumise puhul ette nägema. Reeglina pole isik hooletuse puhul üldse teadlik oma käitumise õigusvastasusest, isikul puudub psüühiline side oma teo tehioludega. Käesolevas kriminaalasjas ei saa süüdistatava puhul kuidagi väita, et ta poleks olnud teadlik oma käitumise õigusvastasusest, et tal oleks puudunud psüühiline side oma teo tehioludega. Seega hooletusest käesolevas asjas kindlasti rääkida ei saa. Ekspert A. T arvamuse järgi tekitati löökidega pea piirkonda kannatanu J. Ž järgmised eluohtlikud vigastused: pea kinnine tömp trauma: parempoolne kõvakelmealune verevalum, parema sarnaluu kahekordne murd, parema ülalõualuu urke ees- ja külgseina murd, kahepoolne ninaluude murd; paranemisjärgus nahamarrastused ja imendumisjärgus nahaalune verevalum vasakul põsel, turselisus parema põse piirkonnas. Lisaks esinesid J. Ž mitteeluohtlikud tervisekahjustused: paranemisjärgus põrutushaavad kiirukukla piirkonnas; paranemisjärgus nahamarrastused vasakul küünarnukil, paremal põlvel, vasakul säärel, värsked nahaalused verevalumid vasaku õlaliigese eespinnal, imendumisjärgus nahaalused verevalumid paremal õlavarrel, paremal säärel, vasakul põlvel (II kd, tl 46). Sellest tulenevalt selgitab kohus, et pekstes kannatanut mitmel korral tugevajõuliste rusikalöökidega keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea, näeb süüdlane ette, et seeläbi võib saabuda ükskõik milline tagajärg, sh ka kannatanu surm (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr III1/1-72/95, 3-1-1-107-96, 3-1-1-106-97). Süüdistatav suhtus sellisesse tagajärjesse ükskõikselt. Kui süüdlane nägi ette ja möönis kannatanu surma saabumise võimalikkust, mis tegelikult saabuski tema tegude tagajärjel, tuleb tema tegusid kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena, mitte aga

§ 118

lg 1 p 1 järgi raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm (

§ 117

lg 1).

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on süüdlasel tahtlus tekitada raske tervisekahjustus, kannatanu surma loodab ta aga kergemeelselt vältida. Riigikohus on kaudset tahtlust objektiivsete tehiolude põhjal jaatanud enamasti siis, kui kannatanu vigastus asetseb mõnes elutähtsas piirkonnas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.01.2005.a otsus asjas nr 3-1-1-126-04, p 11). Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-124-03 selgitatud, et

§ 16

lg 4 (kaudne tahtlus) ja 18 lg 2 (kergemeelsus) võrdlusest tuleneb, et mõlemal juhul näeb isik ette tagajärge. Seega intellektuaalne element - tagajärje ettenägemine - langeb neil kahel süüteo subjektiivsel tunnusel kokku. Järelikult ei ole neid võimalik selle tunnuse alusel eristada. See saab toimuda üksnes voluntatiivse ehk tahtelise elemendi abil - kui intensiivselt suhtus isik tagajärje saabumisse; mida ta oma tegevusega tahtis saavutada. Kaudse tahtluse ja hooletuse vahel asuvat süüteo subjektiivset tunnust - kergemeelsust - ongi võimalik kaudsest tahtlusest piiritleda peamiselt voluntatiivse elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Otsuses nr 3-1-1-142-05 (p 23) on Riigikohtu kriminaalkolleegium seejuures toonitanud, et isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo 6 1-13-601 toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida. Seega tuleb ka käesolevas asjas kaaluda, kas süüdistatav võis kergemeelselt loota, et J. Ž surm jääb saabumata. Lootus, et selline tagajärg - konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viimativiidatud otsusest nr 3-1-1142-05 tulenevalt olema aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest

§ 18lg 2 mõttes.

Lüües kannatanut J. Ž tugevajõuliste rusikalöökidega pea piirkonda, et ta ei segaks süüdistataval astuda J. K tahtevastasesse suguühendusse, oli kohtu hinnangul süüdistatavale selge enda käitumise objektiivne ohtlikkus, tema käitumine, sealjuures just löökide piirkond, ei viita tõsimeelsele lootusele, et tagajärg ei saabu. Tuvastatud faktilised asjaolud ei anna alust väita, et süüdistataval olnuks põhjust adekvaatselt ja tõsimeelselt loota, et J. Ž surm jääb saabumata, süüdistatava tegevus tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuse käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et süüdistatav pani kuriteo (punkti 1.3. episoodi) toime kaudse tahtlusega. Tapmise põhikoosseis (

§ 113

) ei näe ette motiivi ega eesmärki, küll loetakse tapmine teise süüteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil mõrva tunnuseks (

§ 114

p 6).

§ 114

järgi subsumeeritakse süüdlase tegu vähemalt ühe sama paragrahvi punktides 1-7 asjaolu esinemisel. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et süüdistatav ei põhjustanud J. Ž surma ettevaatamatusest, vaid kaudse tahtlusega, tuleb tema tegu kvalifitseerida

§ 114p 6 järgi.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et kõikides koosseisudes, milles toimepanija eesmärk on õigushüve kahjustamine, tuleb tunnust eesmärk tõlgendada laiendavalt ja lugeda koosseis täidetuks ka otsese või kaudse tahtluse korral (vt Karistusõigus. Üldosa. Koostaja: Jaan Sootak. Tallinn 2010, lk 297). Samuti on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-36-09 (p 13.2) leidnud, et kuivõrd süüdistatav ei põhjustanud kannatanu surma ettevaatamatusest, vaid kaudse tahtlusega, kvalifitseeris ringkonnakohus süüdistatava teo põhjendatult ka

§ 114p 3 järgi.

Seega on kohus seisukohal, et

§ 114

p 6 puhul ei pea kavatsetus hõlmama surma põhjustamist, vaid piisab sellest, et tegu käivitav motiiv on teise süüteo toimepanemise hõlbustamine, sest surma kui tagajärje suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Tuvastatud on, et süüdistatav pani punktis 1.3. kirjeldatud teo toime teise süüteo (episoodi punkti 1.4) toimepanemise hõlbustamise eesmärgil. Kannatanu J. K ütluste kohaselt püüdis süüdistatav temaga astuda sugulisse vahekorda, rebis katki aluspüksid ja öösärgi ning jõuga surus kannatanu jalad laiali. J. K karjus appi, mille peale J. Ž keelas süüdistataval oma naist puutuda. J. Ž appi minna ei jõudnud, kuna süüdistatav läks tema juurde ja lõi teda uuesti pea piirkonda. See kõik segas süüdistatavat. Jättes vahepeal vägistamise pooleli, lõi süüdistatav J. Ž korduvalt pea piirkonda, sooviga ta segamisele lõpp teha ning seejärel läks uuesti J. K juurde ja viis suguühte vägivalla abil lõpule. Seega oli J. Ž korduv tugev löömine rusikaga kantud eesmärgist viia J. K tahtevastane suguühendus segamatult lõpule. See oli ilma J. Ž tagi piisavalt keeruline, kuna J. K osutas vastupanu. Kohus nõustub prokuröriga, et oluline ei ole see, kas reaalselt oleks J. Ž füüsiliselt suutnud J. K vägistamise lõpuleviimist takistada, vaid piisab sellest, et süüdlasel oli selline eesmärk. Kohtul ei ole alust kahelda J. K ütlustes, 7 1-13-601 et tema appi karjete peale läks süüdistatav J. Ž juurde, kes nõudis süüdistatavalt sellise tegevuse lõpetamist. Samuti on eluliselt usutav, et pikka aega koos elanud mees ja naine ei aktsepteeri enda juuresolekul seda, et tema partneriga astub keegi kolmas isik vägivalda tarvitades suguühendusse. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et D. Bondarenko pani tahtlikult toime J. Ž tapmise teise süüteo (vt punkti 3.2.) toimepanemise hõlbustamise eesmärgil ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 114p 6 järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.

1. Süüdistatava süü kuriteo punkti 1.
2. episoodi osas on peale tema isikliku omaksvõtu tõendatud ka kannatanu J. K ütlustega, et suguühendusse astumine oli tahtevastane. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et pikaajalises lähisuhtes elav naisterahvas, kes elab koos oma partneriga, astub sugulisse vahekorda vabatahtlikult neile juhuslikult külla tulnud meesterahvaga ja peale seda kui elukaaslase suhtes juba tarvitati vägivalda ning kannatanu sõnul nii tugevasti, et suguühenduse asemel pidanuks hoopis talle arstiabi andmisega tegelema. Samuti ei olnud J. K ja süüdistatava vahel selliseid suhteid, millest saanuks eeldada, et kannatanu on suguühendusega nõus. J. K sõnu, et suguühendus toimus ja see oli tahtevastane, kinnitavad objektiivselt ka temal endal tuvastatud vigastused. 11.08.2012.a isiku kohtuarstlikust läbivaatuse protokollist nähtuvalt tuvastas ekspert ES J. K järgmised vigastused: verevalumid vasakul silma alalaul, vasakul alalõual ja vasakul põsel, vasaku silma valgekestal, paremal pool kaelal, reite sisepinnal, tuharatel ning ristluul pindmine marrastus (I kd, tl 58-64). Kannatanu J. K tekitatud vigastuste ja nende tekke kohta tehti kohtuarstlik ekspertiis (II kd, tl 56-58), milles ekspert AA arvamuse kohaselt esinesid J. K järgmised tervisekahjustused: nahamarrastus alaseljal ristluu piirkonnas, verevalum vasaku silma sidekestal ning nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel, vasakul põsel, vasakul alalõua piirkonnas, paremal pool kaelal, reitel ning tuharatel. Nimetatud tervisekahjustused on eksperdi arvates iseloomulikud tömbile traumale. Nahaalused verevalumid pea piirkonnas, kaelal ja reitel võisid olla tekitatud löökidest/survest kõva tömbi esemega (sh löökidest rusikaga, sõrmede survest). Nahamarrastus ristluu piirkonnas ja nahaalused verevalumid tuharatel võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga eset, pinda. Nahaalused verevalumid reitel on iseloomulikud sõrmede survest saadavatele vigastustele ning need on tüüpilised tahtevastase suguühte käigus saadavad tervisekahjustused. Kõik J. K tuvastatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud 2-5 ööpäeva enne kohtuarstlikku läbivaatust 11.08.2012.a. Kohtuistungil eksperdi E. S poolt antud hinnangu järgi olid kannatanu J. K vigastused (verevalumid) 3-5 päeva vanused. Reite siseküljel ja tuharatel olevad verevalumid olid eksperdi arvamuse järgi iseloomulikud sõrmevajutus jälgedele ja jalgade laiali tõmbamisele või teatud asendis hoidmise või fikseerimise puhul. Samuti hindas ekspert kõiki J. K tekitatud vigastusi kompleksis iseloomulikuks vägistamisele. Nimetatud vigastused langevad kokku kannatanu J. K ütlustega tema suhtes vägivalla tarvitamise kohta süüdistatava poolt. Süüdistatava 13.08.2012.a läbivaatuse käigus leiti tema kehalt marrastusi ja kriime (II kd, tl 111), mis kõik viitab, et kannatanu hakkas suguühendusse astumisele vastu ja see pidi olema süüdistatavale selgelt arusaadav. Sündmuskohalt leiti ja vaadeldi muu hulgas öösärki (I kd, tl 83-86, 119-121; II kd, tl 83, 86-89) ja aluspükse (II kd, tl 83, 94-95, 101-102, 123-125), mis olid rebimisjälgedega. J. K tupest võetud proovist leiti süüdistatavale pärinev bioloogiline materjal, milles on kõik tema DNA profiilis esindatud alleelid (II kd, tl 75-76). Kannatanu öösärgilt ja aluspükstelt võetud proovi DNA analüüsil saadud tulemuste osas ei saa ekspert välistada süüdistatavalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (II kd, tl 74-75, 77-78). 8 1-13-601 Samuti leiti sündmuskohalt ehitusnuga, püksirihm ja kruvikeeraja (II kd, tl 89-93, 101-102, 108, 119-120, 125-126), mille kohta kannatanu J. K selgitas, et ta leidis need pärast süüdistatava lahkumist, need pärinevad temalt ja need vedelesid põrandal. Ka süüdistatav kinnitas, et käis kannatanute juures tööriietuses ning kaasas olid nuga, kruvikeeraja ja pliiatsid, püksirihma põrandale sattumist ei osanud süüdistatav millegagi põhjendada. See kinnitab, et süüdistatav võttis endal riided seljast või lasi püksid allapoole, et paljastada oma suguelundit. Need ei saanud süüdistataval taskutest ja vöölt pudeneda lihtsalt seetõttu, et ta lõi J. Ž rusikaga näkku, ilma, et neil oleks olnud mingit maadlust või muud sarnast võitlust, et need esemed tal taskutest selle rüseluse käigus saanuks maha kukkuda. 3.
3. Süüdistatav eitab teist vägistamise episoodi (punkti 1.5.) ja kinnitab, et ei saanud sellel korral majja sisse. Samas on süüdistatava ütlustes vägistamise osas vastuolu. Kui süüdistatavalt küsiti, kas J. K kehale vägistamisele iseloomulikud vigastused (verevalumid) võisid tekkida tema sõrmedest, siis süüdistatav vastas sellele, et kui need seal olid, siis ilmselt sattusid. Samas on süüdistatav öelnud, et ta ei ole olnud vahekorras J. K , kuid hiljem ütles, et oli 09.08.2012.a. Kannatanu J. K ütluste järgi tahtis süüdistatav kannatanuga 09.08.2012.a õhtul kokku saada. J. K oli kodus ja ust süüdistatavale ei avanud, vaid nõudis kinnise ukse tagant, et süüdistatav ära läheks. Selle peale hakkas süüdistatav uksest sisse murdma ja kannatanu helistas politseisse. Süüdistataval õnnestus sisse pääseda ja kui ta kuulis, et kannatanu räägib politseiga, lõi ta kannatanule vastu kätt ning telefon kukkus maha. Seejärel lükkas süüdistatav kannatanu diivanile. Kui politsei tagasi helistas, käskis süüdistatav kannatanul öelda, et kõik on korras. Kannatanu tegigi seda kartusest süüdistatava ees. Kannatanu juurde tuli süüdistatav pooliku pudeliga, mille kannatanu andis hiljem menetlejale üle. Süüdistatav ei tahtnud, et J. K teeks avalduse politseile, ta lubas, et hakkab käima haiglas ja viima banaane, apelsine ning pakkus 100 eurot. Süüdistatav tiris kannatanut juustest, paiskas ta nii kõvasti selili, et kannatanul oli hiljem istmikupiirkond valus ja lükkas jõuga jalad laiali ning uuesti toimus suguühendus vaginaalselt ja seekord ka oraalselt, kannatanu hakkas vastu ja rabeles. Politseisse teatas J. K enda vägistamistest ja J. Ž vastu toime pandud kuriteost 11.08.2012.a (II kd, tl 27-40). Samuti käis 12.08.2012.a J. K kiirabi seoses tema vigastustega (I kd, tl 82). J. K ei julgenud tema juures praktiliselt iga päev käivale SS enda vägistamisest rääkida ega öelda isegi isiku nime, kes tema ja J. Ž suhtes vägivalda tarvitas, kuna J. K oli süüdistatava tegevusest väga hirmul. Sellist olukorda ära kasutades tuligi süüdistatav J. K juurde uuesti järgmisel päeval. Seda tõendab ka kannatanu kõne 10.08.2012.a kella 01:40 ajal politseisse, milles on kuulda, et ta samal ajal kui süüdistatav oli ukse taga, helistas politseisse ja teatas, et tema majja tungitakse tahte vastaselt (II kd, tl 20-24). Kui J. K oleks olnud süüdistatavaga nõus vahekorda astuma, siis tal ei oleks ka põhjust olnud süüdistatavat mitte majja sisse lasta. Kuna side politseiga katkes, helistas politsei J. K tagasi, kuid kannatanu ütles politseile süüdistatava nõudel, et kõik on korras ja politseid vaja ei ole. See tõendab, et J. K kartis süüdistatavat ja süüdistatav sai sellest aru, kuna ta nägi, et kannatanu loobus tema nõudmisel politsei kutsumisest. Seekord tarvitas süüdistatav J. K suhtes samuti suguühendusse astumiseks vägivalda - tiris kannatanut juustest, tõukas teda kõvasti ja lükkas jõuga jalad laiali. Süüdistatav eitab, et ta 10.08.2012.a oleks kannatanu majja sisse tunginud, kuid kinnitab, et käis kannatanul ukse taga. Samas kinnitab süüdistatava käimist 10.08.2012.a kannatanu juures see, et uks oli lahti murtud nagu kannatanu kirjeldas ning kannatanu helistas samal ajal politseisse seoses sissetungimisega kui süüdistatav oli ta ukse taga. 11.08.2012.a 9 1-13-601 sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fotodest nähtub, et maja esiküljel puidust uksel ja ukse raamil on luku kõrgusel vigastused (I kd, tl 83, 91-94). Samuti kinnitab tunnistaja S. S , et kuna kannatanu kartis süüdistatavat, käis tal uks kinni tabalukuga, mille S. S pani väljastpoolt ette ja võttis võtmed kaasa mulje jätmiseks, et kedagi pole kodus. Kannatanu selgitas, et teisel päeval tuli süüdistatav tema arusaamist mööda leppimise eesmärgil tema juurde, pakkus, et viib tema haiglas olevale mehele banaane ja apelsine ning annab kahjutasuks 100 eurot kui politseisse ei pöördu. Seega on täiesti usutav, et just selle leppimise eesmärgil oli süüdistataval ka alkoholipudel kaasas. Kannatanu sõnul need esemed, mis tema majast leiti, võeti ära tema ja politsei juuresolekul ning sealt võeti 14.08.2012.a sündmuskoha vaatluse käigus kaasa Star Dollari klaaspudel (II kd, tl 96, 101-102, 113-114). DNA ekspertiisiga on tuvastatud, et Star Dollari klaaspudelilt võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiilid, milles peamine DNA profiil on kokkulangev süüdistatava võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (II kd, tl 76). Tunnistaja AS ütluste järgi sõidutas ta 09.08.2012.a süüdistatavat Kloogalt Tallinna, kus süüdistatav ostis Järveotsa poest 2 pudelit Star Dollarit, millest ühe pudeli andis A. S . Seega oli sama jook süüdistataval ostetud peale seda kui J. Ž oli juba haiglas. Kannatanu sõnul mingit jooki süüdistatav esimesel päeval kaasa ei võtnud, selle tõi ta kaasa teisel päeval. See kinnitab, et süüdistatav käis 2 päeva järjest kannatanute majas. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et süüdistatava poolt eelnevalt kasutatud vägivald oli selleks vahendiks, et suguühendus lõpule viia. J. K sundimiseks suguühendusse astumiseks ähvardas ta kannatanut vägivalla tarvitamisega, mõjutades kannatanut füüsiliselt ja konkludentselt eelnevalt tema elukaaslase J. Ž suhtes tarvitatud vägivalda ära kasutades, ning näitas, et J. K suhtes vägivalla tarvitamine sõltub temast, ta on füüsiliselt kannatanust üle ja nägi ka, et ähvardus põhjustas kannatanus hirmutunnet - kannatanu loobus politsei väljakutsumisest. Vägivalda tarvitas süüdistatav ka suguühenduse ajal, muljudes J. K t reitest ja kaelast nii, et tekkisid verevalumid. J. K väljendas lisaks otsesele sõnadega keeldumisele oma soovimatust vahekorraks ka sellega, et kogu suguühenduse ajal ta rabeles vastu, esimeses vägistamise episoodis (punktis 1.4.) hüüdis appi, millest samuti süüdistatav pidi aru saama, et suguühendus toimub kannatanu tahte vastaselt. Samuti kinnitab süüdistatava eelnev karistatus vägistamise eest (I kd, tl 20) ja nüüd korduv 2 päeva järjest J. K vägistamine, et tegemist on süüdistatavale omase käitumismustriga, kus seksuaalvahekorda astumiseks ta kannatanu nõusolekut ei oota, sellest keeldumise korral aga jätkab oma eesmärgi saavutamist vaatamata kannatanu vastupanule või keeldumisele. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et D. Bondarenko isikuna, kes on varem vägistamise eest karistatud, astudes J. K tahte vastaselt temaga 2 päeva järjest suguühendusse vägivallaga, pani toime vägistamised ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 141lg 2 p 6 järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.

1. Kohus leiab, et punkti 1.
2. episoodi toimepanemine on tõendatud kannatanu J. K eelnevas punktis toodud ütlustega, sündmuskohalt leitud Star Dollar alkoholipudeliga (II kd, tl 96, 101-102, 113-114), millel oli süüdistatava DNA (II kd, tl 76), 11.08.2012.a sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega, millelt on näha maja uksel ja ukse raamil luku kõrgusel vigastused (I kd, tl 83, 91-94). Samuti tunnistaja S. S ütlustega, kellele J. K rääkis sissemurdmisest ja mille tõttu S. S pidi kannatanu maja ukse sulgema ööseks väljastpoolt ripplukuga. Politseisse 10.08.2012.a kell 01:40 kannatanu poolt tehtud kõne oli tehtud süüdistatava majja sissetungimise ajal ja kõne katkes (II kd, tl 20-24), mistõttu on ka usutav, et see katkes just kannatanu poolt kirjeldatud viisil - vägivalda tarvitades, lüües käe pihta nii 10 1-13-601 et telefon kukkus käest. Seega on tõendatud, et D. Bondarenko tungides J. K tahte vastaselt tema majja vägivallaga, pani toime omavolilise sissetungi ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 266lg 2 p 2 järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

See tähendab, et isik peab ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurust, ning alles seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D. Bondarenko karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti leiab kohus, et puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud. Süüdistatav on küll kohtuistungil kahetsenud tehtut ja on esitanud kohtule puhtsüdamliku ülestunnistusena pealkirjastatud dokumendi, kuid kohtu hinnangul süüdistatava käitumisest pärast punktis 1.3. ja 1.4. toime pandud episoode ei ole võimalik järeldada tegelikku kahetsust. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses tunnistas süüdistatav vaid J. Ž peksmist, kuid see, et ta ei arvanud, et niimoodi juhtub ja seetõttu kahetseb tegu, ei saa kohus lugeda kergendavaks asjaoluks. D. Bondarenko on varem kriminaalkorras karistatud 2 korda, sh

§ 141lg 1 järgi vägistamise eest (I kd, tl 20).

Samuti on süüdistatav korduvalt karistatud väärteokorras (I kd, tl 21). Sanktsioonina näeb

§ 114

p 6 ette vangistuse 8-20 aastat või eluaegse vangistuse,

§ 141

lg 2 p 6 vangistuse 6-15 aastat,

§ 266

lg 2 p 2 rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat ning

§ 424rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat.

Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-177-11, p 11). Karistuse osas nõustub kohus prokuröriga selles, et kuna teod Harjumaal Keila vallas Klooga alevikus Metsa 40 aset leidnud majas on küll omavahel tihedalt seotud, tuleb mõista karistus, kus karistusi ei liideta täies mahus üksteisega, kuid põhjendatud ei ole ka karistusi täielikult üksteisega hõlmata, kuna nii tapmise kui ka vägistamise puhul on kaalukaid argumente eraldi võetuna, mis mõjutavad karistuse mõistmist ning neid saab analüüsida iga teo kontekstis eraldi. Asjaolu, et tegemist on raskete kuritegude kogumiga, tuleb arvestada süüd suurendava asjaoluna. Õigushüvede riive oli oluline nii tapmise kui vägistamise puhul. Arvestada tuleb, et vägistamine oli toime pandud korduvalt ning esimese vägistamise episoodi ajal kannatanu J. K elukaaslase J. Ž juuresolekul, kellele oli süüdlane tekitanud eluohtliku tervisekahjustuse. Teise vägistamise episoodi korral oli kannatanu J. K elukaaslane J. Ž haiglas koomas ning kannatanu teadis, et tema elukaaslane võib surra D. Bondarenko süü läbi. Süüdistatava suhtumist toimunusse iseloomustab ka see, et ta pakkus kannatanu J. K oma tehtud kahjude heastamiseks banaane, apelsine ja 100 eurot, et siis kannatanu ei pöörduks politsei poole. Süüdistatava tegevus ei ole millegagi õigustatud, J. K ega J. Ž ei andnud oma käitumisega põhjust nende vastu toime pandud rünnakuteks. Arvestades D. Bondarenko tegude raskust ja seda, et varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega järgmiselt: tapmise eest alla sanktsiooni keskmist määra, vägistamise eest sanktsiooni keskmist määra ületavalt, omavolilise sissetungi eest sanktsiooni miinimumi lähedaselt ning joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest karistusraami esimese kolmandiku lähedaselt. Karistused liidab kohus raskeima üksikkaristuse suurendamise teel. 11 1-13-601 5. 20.06.2012.a ja 23.06.2012.a kohaldati D. Bondarenko suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu (I kd, tl 14-15, 16). D. Bondarenko peeti kahtlustatavana kinni 23.06.2012.a 1 päev (I kd, tl 71-75) ja 13.08.2012.a 2 päeva (II kd, tl 129-132) ning Harju Maakohtu 15.08.2012.a määrusega ta vahistati (I kd, tl 17-19). Kohus peab põhjendatuks jätta tõkendi vahistamine endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates tema kinnipidamisest 13.08.2012.a. 6. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5 ja 9 kohaselt kannatanule makstav summa, ekspertiiside ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu on kohustatud tasuma menetluskulude summa täies ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). 7. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastab kohus noa, püksirihma ja kruvikeeraja D. Bondarenkole. Ülejäänud asitõendid (DNA proovid, sündmuskohalt võetud esemed, teabesalvestised, haiguslugu) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 8. Tsiviilhagist kanntanu Roman Ž loobus. Eha Popova Kohtunik Svetlana Pajupuu Rahvakohtunik Maido Pajo Rahvakohtunik 12