Kohus ei näinud nimetatud kohtutäituri tegevuses seadusega vastuolu, nagu leiab avaldaja. Kohus selgitas, et kinnisasja arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada, käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (
). Kohus leidis, et avaldaja nõudest, kohustada kohtutäiturit selgitama nõude kujunemist ning anda võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaeg 60 päeva või alternatiivselt 30 päeva, tuleb samuti keelduda. Kui avaldaja leiab, et nõude kujunemine ei ole selge, on avaldajal õigus esitada hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel. Samas juhtis kohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et Harju Maakohtu menetluses on olnud tsiviilasi nr 209-3554, avaldaja hagi puudutatud isiku II vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seega peaks avaldajal olema nõude kujunemine selge. Käesolev täitemenetlus on läbiviimisel 2
MS § 368 lg 2. Teiseks, pooleli on kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-12-28966, kus pooled vaidlevad nõude suuruse üle, mis tähendab, et avaldajale ei ole nõude suurus selge. Kolmandaks on avaldaja esitanud seadusest tulenevad nõuded ja ei saa aru, miks kohus keeldus neid menetlusse võtmast. Kohus, leides, et kuna täitemenetlus on alustatud 2008.a, siis puudub alus vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks, ei arvestanud sellega, et täitemenetlus oli peatatud kuni 2012.a lõpuni, peale 3
-le ja kohtutäituri seadusele (KTS). Kohtumäärus ei vasta ka TsMS § 465 lg 2 p-le 8, kuna määrusest ei ole arusaadavad kohtu põhjendused ning õigusakte kohaldas kohus ebaõigesti. Mitmetest ringkonnakohtu lahenditest tuleneb, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on maakohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus. Avaldaja viitas ka Riigikohtu lahendi nr 32-1-134-07 p-le
lg-le 1 võib täitemenetluse osaline esitada kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. See tähendab, et vaidlustada tuleb mingit konkreetset kohtutäituri otsust või mingit konkreetset kohtutäituri toimingut. Isegi siis, kui kaebuse esitaja selgitab, millega ta kohtutäituri tegevuses rahul ei ole, ei saa kohus menetleda kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust ilma selge ja konkreetse nõudeta, millega vaidlustatakse kas mingit konkreetset kohtutäituri otsust, toimingut või toimingu tegemisest keeldumist. Kohus kontrollib kohtutäituri tegevuse seaduslikkust üksnes siis, kui vaidlustatakse lõppkokkuvõttes midagi konkreetset. Sellist üldist taotlust, kontrollida kohtutäituri tegevuse seaduslikkust, sidumata seda mingi konkreetse otsuse, toimingu või toimingu tegemisest keeldumisega, kohus menetleda ei saa. 7. 14.03.2013.a kohtutäituri otsusest (t lk 14 jj) nähtuvalt palus võlgnik muuhulgas selgitada välja nõude suurus, arvestades, et täitemenetluse jooksul on võlgnik tasunud osa võlast ning teatada võlgnikule aktuaalsest nõude suurusest, sh summade kujunemisest. Iseenesest tuleb kohtutäituril täitemenetluse algatamisel veenduda, et summa, mille sissenõudmiseks täitemenetlus algatatakse, suurus oleks üheselt selge ning et kohtutäiturile on esitatud sissenõutava summa kujunemise kontrollimist võimaldavad dokumendid ning arvestused. Käesoleval juhul on tegemist täitemenetlusega, mis algatati 2008ndal aastal, vahepeal oli täitemenetlus pikalt peatatud ning peale täitemenetluse jätkumist suurendas sissenõudja väidetavalt oma nõuet. Võlgnik väitis mitte seda, et algselt sissenõudmiseks esitatud nõue oli ebaselge vaid seda, et nõue on peale osalist täitmist ja nõude suurendamist muutunud ebaselgeks ning sissenõutava summa suuruse kujunemine ei ole kontrollitav. Kuivõrd kohtutäituril tuleb täitemenetluse algatamisel kontrollida, kas sissenõutava summa kujunemise asjaolud on selged, siis tuleb kohtutäituril teha seda ka siis, kui nõue osaliselt täidetakse või kui nõuet suurendatakse. Seega ei saa käesolevas lõigus käsitletud nõuet pidada perspektiivituks ning alusel, millisel maakohus selle nõude menetlemisest keeldus, seda teha ei saa. Oluline on veel see, et kuivõrd võlgnik ei väitnud, et tema jaoks on arusaamatu täitedokument, mille alusel nõuet sisse nõutakse, vaid see arvestus, milles sissenõudja oma nõude nö lahti kirjutab, siis ei olnud maakohtul kohane viidata täitedokumendi tõlgendamise üle peetava vaidluse korral esitamisele kuuluvale tuvastushagile (TsMS § 368 lg 2). 4
§-s 45 sätestatud võimalusele. Seadusest ei tulene, et vastavat taotlust ei võiks esitada koos kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebusega. Maakohus leidis, et juba 2008ndast aastast toimuva täitemenetluse raames täiendava täitmise tähtaja määramise võimalus ei tulene seadusest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Selline võimalus ei ole välistatud (
), mistõttu ei saa need kaalutlused, millele tuginedes maakohus selle taotluse menetlusse võtmisest keeldus, olla menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.
Alles siis, kui mõni täitemenetluse osaline vaidlustab kohtutäituripoolse hinna määramise läbi kohtutäiturile kaebuse esitamise, tuleb kohtutäituril taotleda hinna määramist kohtult. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks hinna määramist seadusega ette nähtud korras vaidlustanud, mistõttu ei saa hinna vaidlustamisest lähtuda. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud mitte ühtegi asjaolu, mis võiks tingida 15.04.2013.a arestimise tühistamise, mistõttu oli maakohtul õigus arestimise vaidlustamise osas avalduse menetlusse võtmisest keelduda. 11. Eespool toodud põhjustel tuleb tsiviilasi saata osaliselt menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Harju Maakohtule. Menetluskulude jaotus tuleb lahendada vastavalt asja lahendamise lõplikule tulemusele. Reet Allikvere Ülle Jänes Kaupo Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.