← Eesti

1-13-601/30

Obsah (8)§ 114§ 141§ 266§ 424§ 64§ 118§ 117§§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2013.a Tallinn kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13- 601 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preim

§ 114

p 6; § 141 lg 2 p 6, § 266 lg 2 p 2 ja § 424 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21. märtsi 2013.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja adv Vladimir Sadekov Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Anneli Lumiste, kannatanu Roman Z. Süüdistatav Denis Bondarenko isikukood 38203250250, kodakondsuseta, elukoht xxxxxxxxxxxx, ei tööta, varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, viimati 17.12.2009.a Harju Maakohtu poolt

§ 141

lg 1 järgi 2 aastase vangistusega, karistus kantud, vabanes 11.07.2011.a., vahistatud 15.08.2012.a. RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

  1. märtsi 2013.a otsus muutmata. D. Bondarenko kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu
  2. märtsi 2013.a otsusega tunnistati Denis Bondarenko süüdi

§ 114

p 6 järgi ja karistati 10-aastase vangistusega,

§ 141

lg 2 p 6 järgi 10 aasta ja 6- kuulise vangistusega,

§ 266

lg 2 p 2 järgi 6-kuulise vangistusega ning

§ 424

järgi 1-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 14 aastat vangistust.

Eelvangistuses viibitud 1 päev arvati karistuse kandmise hulka, karistuse kandmise alguseks loeti 13.08.2012.a.

§ 424järgi tunnistati D.

Bondarenko süüdi selles, et ta juhtis 09.06.2012.a kella 22:55 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxx juures mootorsõidukit Volvo 850 reg.nr xxxxxxxxxxx, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,79 mg) ning selles, et ta juhtis 22.06.2012.a kella 23:50 ajal Klooga alevikus Kivi tn 3 maja juures sama mootorsõidukit, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,93 mg/l), millega rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid.

§ 114p 6 järgi tunnistati D.

Bondarenko süüdi selles, et viibides ööl vastu 09.08.2012.a kella 01:00 paiku külas J Ž ja J K xxxxxxxxxx, lõi tekkinud konflikti käigus tahtlikult J. Ž rusikaga näkku, seejärel aga pani toime kuritegeliku kallaletungi J. K vastu: paiskas ta suguühendusse astumise eesmärgil madratsile, heitis ise peale ning hakkas ära võtma kannatanu aluspükse. J. K hüüdis appi oma elukaaslast J. Zi, kes rakendas meetmeid oma elukaaslase kaitseks - nõudis J. K rahulejätmist. Oma kuritegeliku kavatsuse lõpuleviimise hõlbustamise eesmärgil, nimelt astumaks suguühendusse J. Kga, lõi D. Bondarenko tahtlikult, tapmise eesmärgil tugevate löökidega J. Zile vähemalt kolm korda rusikaga näkku, tekitades eluohtlikke tervisekahjustusi: pea kinnise tömbi trauma, parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, parema sarnaluu kahekordse murru, parema ülalõualuu urke ees- ja külgseina murru, kahepoolse ninaluude murru ning pidi selliseid vigastusi tekitades aru saama, et seadis kannatanu elu ohtu ja seega möönma kannatanu surma saabumist. J. Zi surma põhjustaski pea kinnine tömp trauma koos parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga, mis tüsistus peaajuturse ja peaajutüve songastumisega. Pärast eluohtlike kehavigastuste tekitamist J. Zile pani D. Bondarenko toime J. K vägistamise. 09.08.2012.a kell 02:49 toimetati J. Z sündmuskohalt haiglasse, kus ta langes koomasse ja 14.08.2012.a kell 06:45 suri.

§ 141lg 2 p 6 järgi tunnistati D.

Bondarenko süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vägistamise, mille eest teda on kohtulikult karistatud, ööl vastu 09.08.2012.a kella 01:00 paiku, viibides külas J. Zil ja J. Kl xxxxxxxxxxxxx, vahetult pärast eluohtlike kehavigastuste tekitamist J. Zile, astus D. Bondarenko vaginaalsesse suguühendusse J. Kga viimase tahte vastaselt ning kasutades füüsilist ja psüühilist vägivalda. D. Bondarenko viskas kannatanu jõuga madratsile, lõi rusikaga näkku, haaras kaelast, kägistades kaelast, pigistas jõuga kõri kinni. Seejärel kasutades ära eelnevalt tarvitatud füüsilist vägivalda ja seda, et kannatanu tunneb tema ees juba tema enda ja J. Zi suhtes tarvitatud vägivalla tõttu hirmu, tõmbas D. Bondarenko J. Klt suguühendusse astumise eesmärgil ära jalast aluspüksid ning kasutades jõudu lükkas kannatanu jalad laiali ning seejärel viis kannatanu tahte vastaselt oma peenise kannatanu tuppe ja astus suguühendusse, liigutades oma peenist edasi-tagasi kuni seemnepurskeni kannatanu tuppe. Oma tegevusega põhjustas D. Bondarenko kannatanu J. Kle füüsilist valu ja tervisekahjustusi - nahamarrastuse alaseljal ristluu piirkonnas, verevalumi vasaku silma sidekestal ning nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel, vasakul põsel, vasakul alalõua piirkonnas, paremal pool kaelal, reitel ja tuharatel ning 2 selles, et 10.08.2012.a kella 02:00 paiku, olles eelnevalt sisse tunginud J. K aiamajja xxxxxxxxxxx, ööpäev peale seda, kui D. Bondarenko oli tekitanud eluohtlikke tervisekahjustusi J. Zile ja pannud toime J. K vägistamise, astus D. Bondarenko uuesti vaginaalsesse suguühendusse J. Kga tema tahte vastaselt ning kasutades ära eelnevalt tarvitatud füüsilist vägivalda ja seda, et kannatanu tunneb tema ees juba tema enda ja J. Zi suhtes tarvitatud vägivalla tõttu hirmu, tõukas D. Bondarenko J. K jõuga diivanile pikali, haaras kinni juustest ja seejärel tõmbas J. Klt suguühendusse astumise eesmärgil ära jalast püksid ning vaatamata sellele, et kannatanu osutas vastupanu - rabeles, lõi jalgadega, D. Bondarenko, kasutades jõudu, lükkas kannatanu jalad laiali ning seejärel viis kannatanu tahte vastaselt oma peenise kannatanu tuppe ja astus suguühendusse, liigutades peenist edasi-tagasi kuni seemnepurskeni. Oma tegevusega põhjustas D. Bondarenko kannatanule J. Kle füüsilist valu.

§ 266lg 2 p 2 järgi tunnistati D.

Bondarenko süüdi selles, et ta tungis 10.08.2012.a kella 01:40 paiku valdaja tahte vastaselt J. K aiamajja xxxxxxxxxx, mida J. K kasutas enda elukohana. D. Bondarenko murdis lahti hoone lukustatud välisukse ning kuigi J. K oli ise majas ja keelas majja sisenemast ning nõudis, et D. Bondarenko lahkuks, ei lahkunud D. Bondarenko hoonest ja jätkas seal viibimist. D. Bondarenko lõi J. Kle vastu kätt, milles kannatanu hoidis mobiiltelefoni, et takistada kannatanul tema hoones viibimise lõpetamiseks politsei väljakutsumist. APELLATSIOONI SISU Denis Bondarenko kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes osas, millega on tema kaitsealune süüdi tunnistatud

§ 114p 6 järgi, taotleb selles osas otsuse tühistamist ja uue otsusega D.

Bondarenko süüditunnistamist

§ 118ja 117 järgi ning leebema karistuse mõistmist.

Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et lähtudes löökide intensiivsusest ja kuriteo toimepanemise vahendist saab juttu olla tapmisest kaudse tahtlusega. Süüdistatava tahtluse määratlemisel on kaitsja hinnangul vajalik lähtuda kuriteo toimepanemise vahenditest, intensiivsusest ja süüdistatava kogemustest. Süüteo koosseisu konstruktsioon põhineb nende kõigi tunnuste tähtsuse tunnistamisel. Süüteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused peavad olema esitatud täies ulatuses, s.o iga tunnuse grupil peab olema sisuline tähendus. Kohtupraktika kinnistunud arusaama kohaselt tuleb süüdlase tegevus kvalifitseerida

§de 117 ja 118 kogumina juhul, kui kannatanule tekitatakse tahtlikult raske tervisekahjustus ja seejuures põhjustatakse ettevaatamatusest tema surm (G). Toimepanija teo õiguslik hindamine

§ 117

ja 118 kogumina eeldab vältimatult seda, et süüdlane pidas kannatanu tervist kahjustades kaudse tahtluse tasemel vähemalt võimalikuks, et tema tegu toob kaasa mõne § 118 p-des 1-6 sätestatud tagajärje, kuid ettevaatamatusest ei näinud ette kannatanu surma saabumise võimalikkust. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-57-10, mis on oluline ja milles Riigikohus kinnitas oma varasemat seisukohta (G), mille kohaselt tuleb süüdlase tegevus kvalifitseerida

§de 117 ja 118 kogumina juhul, kui kannatanule tekitatakse tahtlikult raske tervisekahjustus ja seejuures põhjustatakse ettevaatamatusest tema surm. Keeruliseks teeb teo kvalifitseerimise

§ 117

ja 118 järgi eraldi või kogumina see, et

§§ 113

(tapmine) 117, 118 teokirjeldused on objektiivsete tunnuste poolest kokkulangevad ning nende eristamine on võimalik üksnes subjektiivse külje alusel (G). Sellega seoses selgitaski Riigikohus käesolevas 3 lahendis täpsemalt antud süüteokoosseisude subjektiivset külge. Kui rääkida varasemast kohtupraktikast, kus on isiku poolt toimepandud tegu kvalifitseeritud

§§ 117ja 118 järgi kogumina, siis võib esile tuua G asja.

Seal olid asjaolud järgmised. G lõi omavahelise tüli käigus I. J.-i rusikaga ja põlvega näkku, mistõttu I. J. kukkus kiviplaatidest kõnniteele. Mõni tund hiljem lõi G I. J-i veel kaks korda rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus kivitrepile. Peksmisele järgnenud päeval suri I. J. tekitatud kehavigastuste tõttu. Riigikohus selgitaski Gi asjas, et kui kannatanule tekitatakse tahtlikult raske tervisekahjustus ja seejuures põhjustatakse ettevaatamatusest tema surm, tuleb süüdlase käitumine kvalifitseerida

§-de 117 ja 118 kogumina. Surma põhjustamine ettevaatamatusest (

§ 117

) on iseseisev eluvastane süütegu, mille objektiivne koosseis kattub tapmise objektiivse koosseisuga, kuid subjektiivsest küljest iseloomustab seda koosseisu ettevaatamatus. Surma põhjustamine kergemeelsusest eeldab, et süüdlane peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Surma põhjustamisel hooletusest ei tea aga süüdlane, et tema tegu põhjustab inimese surma, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Süüdistatav ei ole professionaalne sportlane, kes on omandanud ümbritsevate jaoks ohtliku löögitehnikat. Ta ei ole kasutanud mingeid eriteadmisi või oskusi. Seda enam, et lähtudes oma elulisest kogemusest, ta eeldas, et tekitades taolisi lööke, võib maksimaalselt saabuda ajutine teadvuse kaotus. Seega ta ei arvanud, et see võib lõppeda kannatanu surmaga. Teiseks, kuriteo toimepanemise vahend ei tõenda mingil moel, et Bondarenko soovis surma saabumist. Surma saabumise soovi korral kasutatakse teisi vahendeid nagu külm relv, kepid, või pekstakse jalgadega. Löökide iseloomust ei saa järeldada, et Bondarenko peksis kannatanu surnuks. Kannatanu oli elus ning süüdistatav oli kindel, et kannatanu surm on välistatud. Kolmandaks- intensiivsus, s.o. mõned löögid rusikaga pea piirkonda ei pea kaitsja arvates käsitlema tapmisena. Kaitsja on nõus, et andes lööke, isik saab aru, et paneb ohvri ohtlikku olukorda. Kuid saades aru, et tekitab lööke rusikatega aga mitte ohtliku relvaga on kindel (loodab), et surm ei saabu. Mõned löögid, mis ei ole tekitatud korraga vaid mõne aja möödudes, ei saa oma intensiivsuse poolest võrdsustada tapmisega. Seega leiab kaitsja, et kuriteo kvalifikatsioon on ebatäpne ning palub kvalifitseerida paragrahvide 118 ja 117 järgi. Samuti süüdistatav on küll kohtuistungil kahetsenud tehtut ja on esitanud kohtule puhtsüdamliku ülestunnistusena pealkirjastatud dokumendi. Ei ole kaitsja nõus kohtu hinnanguga et süüdistatava käitumisest ei ole võimalik järeldada tegelikku kahetsust. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses tunnistas süüdistatav J. Zi peksmist, et ta ei arvanud, et niimoodi juhtub ja seetõttu kahetseb tegu. Miks seda ei saa lugeda kergendavaks asjaoluks, ei ole selge. PROKURÖRI VASTUVÄITED APELLATSIOONILE Prokurör leiab, et kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaolud ei võimalda D.Bondarenko tegu kvalifitseerida apellatsioonis esitatud kuriteokoosseisude järgi. 4 Kannatanu J.K sõnul olid löögid väga tugevad ja seda juba esimesest löögist alates – J. Zh paiskus sellest diivanisse, J.Zh ei osutanud mingit vastupanu, ei läinud appi oma elukaaslasele kui D.Bondarenko pidi tema nähes J.K teise tuppa tõukama. Seega pidi sellest löögist toibumine võtma aega. Teises toas kannatanu hüüdis J.Zh´i appi ja J.Zh oligi tõusnud, et minna vahele ja jõudis isegi hüüda D.Bondarenkole, et lõpeta, jäta naine rahule. Selle peale D.Bondarenko läkski J.K sõnul tagasi J.Zh juurde, J.K roomas talle järgi, nägi lööke, mis olid nii tugevad, et püsti tulnud J.Zh paiskus jälle diivanisse. Bondarenko pidi seega ise aru saama, et ta lõi nii kõvasti, et J.Zh ei saa enam segada temal astumast J.Kga vahekorda ja ta ütles seda ise ka J.Kle - ära enam karju, ma vaigistasin ta - võrubal evo - rubitj sõnast raiuma, ka kui tähenduses välja lülitama, millest saab järeldada, et oli veendunud, et lõi J.Zh nii tugevasti, et ta enam ei sega. Seega oli tema tegevus selline, mis otseselt viitab sellele, et juhul kui ta isegi otseselt ei soovinud J.Zh surma, objektiivselt tegi ta kõik endast oleneva, et surm saabuks. Eksperdi hinnangul olid löögid piisavalt tugevad, et purunesid koljuluud. Eluohtlikke vigastusi tekitavaid lööke oli 2-3, need olid kannatanule tekitatud suunaga eest taha või külje pealt, mitte sellest, et kannatanu ise kukkus paiskudes kuhugi vastu. Seega need löögid olid eluohtlikud ja kannatanu ka suri nende tõttu ning need tekitatud vigastused - pea kinnine tömp trauma oligi surma põhjus. Tapmise tahtlikuks toimepanemiseks ei olegi oluline, et isik sooviks tervisekahjustusi tekitades kannatanu surma. Piisab, et isik saab lüües aru, et põhjustab kannatanule eluohtlikke vigastusi ja möönab, et see võib põhjustada kannatanu surma. Antud juhul D.Bondarenko nii tugevaid lööke lühikese ajavahemiku jooksul pähe lüües, pidigi aru saama, et see on tema teo vältimatu tagajärg ja sedasama ta otsesõnu kannatanule J.K ka kinnitas ja ta jätkas J.K suhtes käitumist viisil, et J.Zh ei sega teda enam. Rünne J.Zhi suhtes oli niivõrd intensiivne, et D.Bondarenko pidi üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse põhjal nägema ette tema surma saabumise võimalikkust ja möönma seda (isegi kui ta suhtus sellesse ükskõikselt), ja surm saabuski, siis tulebki tegu kvalifitseerida tahtlikult toimepandud tapmisena, mitte eluohtliku tervisekahjustuse tahtliku tekitamisena, millega põhjustati ettevaatamatusest kannatanu surm. Surma põhjustamisest ettevaatamatusest saab rääkida olukorras, kus kannatanule tekitatakse tervisekahjustus, mis tavaarusaama kohaselt ei ohusta kannatanu elu. J.Zh tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kuna kaudse tahtluse puhul isik küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Tulenevalt vigastuste laadist, nende tekitamise viisist, ei saanud Bondarenko loota, et ta suudab J.Zh surma vältida. Ka Riigikohus on leidnud korduvalt, et kui pekstakse rusikatega korduvalt elutähtsatesse organitesse, nagu pea, möönab peksja seejuures mistahes tagajärge, s h kannatanu surma saabumist ja on seega pannud tapmise toime tahtlikult. Lisaks sellele pani D. Bondarenko tapmise toime enamohtlikul viisil - teise süüteo hõlbustamise eesmärgil - seepärast on tema tegu kvalifitseeritud mõrvana. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide, apellatsiooni ja sellele esitatud vastuväidetega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioon alust ei anna. Kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks rõhutada, et tunnistades D. Bondarenko

§ 114

p 6 järgi süüdi, on maakohus süüdistatava käitumisele õiguslikku hinnangut andes järginud 5 lisaks seaduse mõttele ka väljakujunenud kohtupraktikat ja võtnud aluseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt oma otsustes korduvalt esitatud seisukohad ja selgitused selle kohta, millistel asjaoludel on isiku käitumine hinnatav

§-de 117 ja 118 järgi ning millal

§ 113järgi, s.o kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena.

Seega kaitsja poolt juba esimese astme kohtus esitatud seisukohta, et D. Bondarenko käitumine on hinnatav

§ 117ja 118 järgi, on maakohus põhjalikult käsitanud ja põhjendatult leidnud, et D.

Bondarenko on pannud toime

§-s 114 p 6 sätestatud kuriteo. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsusega ega pea seetõttu otsuse põhiosa kordamist vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib üksnes järgmist. Kaitsja leiab jätkuvalt, et D. Bondarenko põhjustas kannatanu surma ettevaatamatusest e teisisõnu ei näinud ette kannatanu surma saabumise võimalikkust ning viitab siis kahele kaasusele, kus süüdlase tegevus on kvalifitseeritud

§ 117

ja 118 järgi seetõttu, et kannatanule tekitati tahtlikult raske tervisekahjustus ja põhjustatakse ettevaatamatusest tema surm. Kohtukolleegium märgib, et apellatsioonis viidatud kaasustega pole käesolevas asjas tuvastatu kuigivõrd analoogne. Nii käsitletakse kriminaalasjas nr 1-06-3294 (S. Gi süüdistuses) olukorda, kus kannatanut oli paar päeva enne S. Gi poolt kasutatud vägivalda tundmatute isikute poolt pähe pekstud. See peksmine vallandas tal koljusisese verevalumi kujunemise ning iga järgnev pea-näo trauma võis süvendada surma põhjustanud terviskahjustuse kulgu. Kriminaalasjas teostatud kohtuarstlikus ekspertiisis antud arvamuse kohaselt rikkusid S. Gi rusika- ja põlvelöök kannatanu näokoe terviklikkust ja tekitasid valu, kuid raskuselt ei kujuta need vigastused tavapärase terviseseisundi juures oleva inimese elule ohtu. Tuvastati ka, et S. G ei olnud kannatanut näkku lüües kannatanul varasemate traumade tõttu esinevast eluohtlikust tervisekahjustusest – peaaju verevalumist – teadlik, kuid tema poolt toimepandud vägivallategu, mis kumuleerus kannatanule varem põhjustatud traumadega, on põhjuslikus seoses kannatanu surma saabumisega. S. Gi käitumine kvalifitseeriti Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2007.a otsusega

§ 117järgi.

Otsus on jõustunud. Kohtukolleegium märgib, et eelnevat silmas pidades puudub kaitsja poolt viidatud kriminaalasja tehiolude ja vaidlustatud kriminaalasja tehiolude vahel analoogia. Käesoleval juhul on ju vaieldamatult tuvastatud, et D. Bondarenko lõi J. Zle vähemalt kolm korda näkku ning nende löökidega põhjustas ta kannatanule pea kinnise tömptrauma – parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, parema sarnaluu kahekordse murru, parema ülalõualuu urke eesja külgseina murru, kahepoolne ninaluude murru. J. Z surma põhjuseks oli pea kinnine tömptrauma koos kõvakelmealuse verevalumiga, mis tüsistus peaajutursega ja peaajutüve songastumisega. Eksperdiarvamuse kohaselt on sellised tervisekahjustused eluohtlikud. Kannatanule 09.08.2012.a D. Bondarenko poolt tekitatud vigastused on põhjuslikus seoses 14.08.2012.a saabunud surmaga. Apellant, viidates Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-57-10 sedastatule, on esile toonud üksnes selle osa kriminaalkolleegiumi seisukohast, milles selgitatakse, et süüdlase tegevus tuleb kvalifitseerida

§-de 117 ja 118 kogumina juhul, kui kannatanule tekitatakse tahtlikult raske tervisekahjustus ja seejuures põhjustatakse ettevaatamatusest tema surm. Kõne all olevas Riigikohtu otsuses aga selgitatakse ka, et juhul, kui teo toimepanija nägi kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja möönis seda (nt suhtudes sellesse ükskõikselt), ja see tegelikult tema teo tagajärjel saabuski, tuleb tema käitumine kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena, mitte aga eluohtliku tervisekahjustuse tahtliku tekitamisena, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm. Otsuses rõhutatakse ka, et eeldatavates tagajärjedeliktides peab süüdlase tahtlus lisaks teole hõlmama ka tagajärje ning selleni viinud 6 põhjusliku seose. Viimane on tahtlusega kaetud, kui toimepanija kujutab endale vähemalt üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost ja tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes antud juhiseid järgides (piiritledes kaudse tahtluse ja hooletuse vahel asuvat süüteo subjektiivset tunnust – kergemeelsust – kaudsest tahtlusest voluntatiivse ehk tahtelise elemendi abil) põhjendatult leidnud, et lüües J. Zi tugevajõuliste rusikalöökidega pea piirkonda, oli D. Bondarenkole selge enda käitumise objektiivne ohtlikkus, tema käitumine, just löökide suunatus kannatanu näkku ja pähe, ei viita tõsimeelsele lootusele, et tagajärg – kannatanu surm – ei saabu. Tuvastatud faktilised asjaolud ei anna alust väita, et süüdistataval olnuks põhjust adekvaatselt ja tõsimeelselt loota, et J. Zi surm jääb saabumata, tema tegevus tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuse käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje – kannatanu surma. D. Bondarenko pani toime kaudse tahtlusega tapmise. Kohtukolleegium märgib, et D. Bondarenko tegude kvalifitseerimisel ei oma mingisugust tähendust see, et ta pole professionaalne sportlane ega ole omandanud mingit ohtlikku löögitehnikat. Ka ei ole tuvastatud, et D. Bondarenko intellekt oleks tavakodaniku intellektist kuidagi oluliselt madalam. Ka ei nõustu kohtukolleegium kaitsjaga, kes leiab, et mõnda lööki rusikaga pähe ei saa käsitada tapmisena. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osutada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-128-06 väljendatut, mille kohaselt juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et

§-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui

§ 118p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis.

See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost. Käesoleval juhul on tuvastatud, et D. Bondarenko lõi korduvalt ja intensiivselt kannatanut elutähtsasse piirkonda – näkku ja pähe. Iga löögi jõulisust kinnitab kohtuarstlik ekspertiisiakt – J. Ž olid põhjustatud järgmised eluohtlikud vigastused: pea kinnine tömp trauma: parempoolne kõvakelmealune verevalum, parema sarnaluu kahekordne murd, parema ülalõualuu urke ees- ja külgseina murd, kahepoolne ninaluude murd. Kasutades kannatanu suhtes sellise jõuga vägivalda, ei ole võimalik väita, et D. Bondarenkol olnuks alust tõsimeelselt loota surma mittesaabumisele. Käesoleva süüdistusasja kontekstis on apellandi väide, nagu kasutataks surma saabumise soovi korral teisi vahendeid nagu külmrelv, kepid või pekstakse jalgadega, täiesti asjakohatu. Silmas tuleb pidada, et D. Bondarenko puhul ei ole maakohus tema tapmissoovi tuvastanud. Kohus leidis, et D. Bondarenko, lüües kannatanut korduvalt elutähtsasse kehapiirkonda, möönis surma saabumise võimalikkust, s.o kohus tunnistas D. Bondarenko süüdi kaudse tahtlusega tapmises, mitte kavatsetult toimepandud kuriteos. Teisalt märgib kohtukolleegium, et apellandi seisukoht, nagu ei oleks rusikatega peksmise puhul süüdlase käitumist võimalik mingil juhul tapmisteona kvalifitseerida, on asjakohatu ega ole kooskõlas kohtupraktikaga. Lisaks eelöeldule tuleb rõhutada, et D. Bondarenko pani J. Zhi tapmise toime enamohtlikul viisil – teise süüteo hõlbustamise eesmärgil ning seetõttu on tema tegu kvalifitseeritud mõrvana

§ 114p 6 järgi.

Põhjendused, miks ei ole maakohus D. Bondarenko poolt esitatud puhtsüdamliku ülestunnistusena pealkirjastatud dokumenti selle sisust lähtudes puhtsüdamliku kahetsuse kui 7 kergendava asjaoluna arvestanud, on maakohus oma otsuses esitanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ja märgib, et puhtsüdamlik kahetsus tähendab siiski teo siirast ülestunnistamist ja kahetsemist, see peab olema kontrollitav ja tulenema asja materjalidest. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21. märtsi 2013.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Ivi Kesküla 8 Urmas Reinola

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.