MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON: Vabastada Andrei Semjonov tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 14.05.2015, millest esimeseks kuueks
lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Andrei Semjonovi suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2, 4, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Andrei Semjonov vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Andrei Semjonovile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Semjonov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Semjonov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusega karistusseadustiku (
) § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti 4 aastat ja 7 kuud vangistust. Mõistetud karistust vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti põhikaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.
lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendati uue kurteo eest mõistetud karistust eelmise 31.03.2008 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 9 kuud ja 8 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud ja 8 päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 30. märtsist 2009.a. Viru Vangla toetab Andrei Semjonovi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtuistung Kohtuistungil taotles Andrei Semjonov enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav asuks vabanedes elama sõbra juurde, kes on nõus elektroonilise järelevalve seadme paigaldamisega. Isiku sõnul on vanglas raske õppida, kuid ta soovib edasi õppida. Siiani on kinnipeetav õppinud xxxx, kuid tahab üle minna xxxx. Lisaks sellele soovib isik tööle minna, tal on garanteeritud töökoht olemas. Seoses hariduse omandamisega on isik oma sõnul ellusuhtumist muutnud ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Isiku sõnul ei tarvita at enam narkootikume ja alkoholi ning lisaks sellele jättis ka suitsetamise maha. Prokurör ei toetanud Andrei Semjonovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuröri sõnul isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad isiku ohtlikkusele. Isik on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja vangistuses viibib neljandat korda. Isik on varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Prokuröri sõnul ei teki veendumust, et isik suudab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seaduskuulekat elu. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Andrei Semjonovi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elu- ja töökoht. Isik suhtub positiivselt hariduse omandamisse ning soovib tööle minna ja pere luua. Lisaks sellele on kinnipeetaval toetav perekond, isa on valmis teda materiaalselt ja moraalselt toetama. Isik on vangistuses osalenud sotsiaalabiprogrammis „Viha juhtimine“ tänu millele isik on aru saanud, et kuidas viha tekib ja kuidas seda kontrolli all hoida. Positiivselt mõjub ka see, et isik jättis maha suitsetamise ning ei tarbi enam alkoholi ega narkootikume. Isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Isiku riskide hindamise tulemustest nähtub, et üldise korduva kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23 % ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33 %. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, Andrei Semjonov kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele järelvalvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.