Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

§ 424

järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises Tunnistada Ants Pihlap süüdi karistusseadustiku (

) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 68

lg 1 alusel arvata kahtlustavana kinnipidamise aeg 3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Ants Pihlapi kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ants Pihlap ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid ja kohustusi: 1)-elab kohtu määratud alalises elukohas – xxx xxxx xxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Ants Pihlapile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxx xxxx xxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx .

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Ants Pihlapilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks. Tühistada Ants Pihlapile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Ants Pihlapilt sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, riigi õigusabi tasu 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 547,50 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a septembrikuust igakuise menetluskulu osa 45 (nelikümmend viis) euro 63 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 21,60 eurot, maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile; 2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-6298“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Ants Pihlap toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 29.

juunil

1. a kella 21.50 ajal Viljandi maakonnas Viljandi Rõngu mnt
2. kilomeetril mootorsõidukit ATV 2 registreerimismärgiga xx xx joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 1.09 mg/l).
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424

järgi ja karistamiseks 3 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 29.06.2013 – 01.07.2013. Seega kuulub kandmisele 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Ants Pihlap 18 (kaheksateist) – kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxx xxxx xxx xxxx ; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 kuuks.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS
2. peatüki
3. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
4. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine; § 180 - § 188) ning
5. jaos (Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 - § 192). 3 4.
6. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud). 4.1.
7. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
8. jaanuar 2013 määrusest nr 6 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. 4.1.
9. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
10. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2.
11. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava Ants Pihlapi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 43 eurot ja 20 senti. 4.1.2.
12. Riigi õigusabi kohtus Süüdistatava Ants Pihlapi kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 21 eurot 60 senti. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsja tuleb selles ulatuses tasustada. 4.1.
13. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2 eurot 70 senti. 4.
14. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Ants Pihlap arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 480 eurot, riigi õigusabi tasu 64 eurot 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu (postikulu) 2 eurot 70 senti. 4.
15. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
16. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus 4 Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Ants Pihlap on kahtlustatavana kinni peetud 29.06.2013 – 01.07.2013, seega on Ants Pihlap viibinud eelvangistuses 3 päeva,

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Aivar Hint Kohtunik 5