1-12-7811/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7811 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Keit Gertsi (Gerts) kaitsja Monica Meristo määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. juuli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Keit Gertsi kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Viru Maakohtu 16.08.2012 otsusega mõisteti K. Gerts süüdi KarS §-de 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.03.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 01.10.2012 ja lõpp 28.12.
6. Viru Maakohtu 29.07.2013 määrusega jäeti K. Gerts tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Maakohus leidis, et K. Gerts tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Teda on 9 korda kriminaalkorras karistatud. Valdav osa tema kuritegudest on olnud suunatud võõra vara vastu, ka praegust vanglakaristust kannab ta süstemaatilise varguse eest. Toimepandud kuritegude rohkus ja laad kinnitab, et mingeid järeldusi oma varasemast õigusvastasest käitumisest ta teinud ei ole. K. Gertsi on ka varem allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid kriminaalhooldus ei ole mõjunud talle distsiplineerivalt ega takistanud uusi õigusrikkumisi toime panemast. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja pole eelnevatest karistustest ega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisest teinud vajalikke järeldusi, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilisele valvele allutamisega. K. Gertsi ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ja tema vabanemisel käesoleval ajal oleks ühiskonna heaolu jätkuvalt ohustatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
8. K. Gertsi kaitsja M. Meristo taotleb maakohtu määruse tühistamist ja K. Gertsi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega. 4.
9. Määruskaebuses leiab kaitsja, et maakohtu määrus on motiveerimata ja liiga üldsõnaline. 4.2 Kaitsja märgib, et K. Gertsil puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on vanglas tööga hõivatud ja on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ta on omandanud põhihariduse ja ka puusepa eriala. Kõik eeltoodu iseloomustab teda positiivselt. 4.3 Kaitsja rõhutab määruskaebuses, et vabanemisel oleks K. Gertsil olemas kindel töö- ja elukoht. Ta on nõus pöörduma psühhiaatri poole vajaliku alkoholivastase ravi saamiseks. 4.4 Kaitsja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt esinevad kõik alused K. Gertsi ennetähtaegseks vabastamiseks. K. Gerts soovib enda suhtes elektroonilise valve kohaldamist ja on nõus alluma käitumiskontrolli nõuetele ühe aasta jooksul, kuigi karistust täielikult ära kandes vabaneks juba mõne kuu pärast. K. Gerts on nõus lisakohustustega alkoholikeelu ja sotsiaalprogrammis osalemise näol. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et K. Gertsi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema allutamisega elektroonilisele järelvalvele ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Täiendavalt ringkonnakohus märgib järgmist.
11. Kolleegiumi hinnangul on K. Gertsi puhul tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, keda on kriminaalkorras karistatud 9 korral ning kes hoolimata eelnevatest karistustest on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Seega ei ole K. Gerts aru saanud temale määratud sanktsioonide eripreventsioonist, milleks on tema käitumise allutamine ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele.
12. Kaitsja väide, et esinevad kõik alused K. Gertsi ennetähtaegseks vabastamiseks, on küll sanktsiooniõiguse materiaalsetest alustest lähtuvalt õige, kuid kolleegium rõhutab, et ennetähtaegne vabastamine tähendab K. Gertsi subjektiivset õigust enda ennetähtaegset vabastamist taotleda, mitte tema õigust ennetähtaegselt vabaneda (RKKK nr 3-1-1-91-06). Lisaks juhib kolleegium tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud. Kaitsja poolt välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles K. Gertsi iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv kriminaalkorras karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi. Seda kinnitab vangla iseloomustus, mille kohaselt K. Gertsi üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%, mis on kõrge risk. -2-
13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K. Gerts tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilisele valvele allutamisega vabastamata ja tema kaitsja esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk -3- Tiit Lõhmus