3-13-411/13

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

1. märts 2013, Tartu Haldusasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale kandmiseks tema isiklikud riided Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a määrus Nikolai Lebedevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lebedev Vastustaja Tartu Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-13-411 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Nikolai Lebedev esitas
7. detsembril 2012 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis saada luba isiklike riiete kambrisse saamiseks, et jalutuskäigu ajal keha soojas hoida. Tartu Vangla jättis N. Lebedevi taotluse rahuldamata, kuna isiklike riiete kandmine vanglas on erand.
8. N. Lebedev esitas
9. veebruaril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale tema isiklikud riided. Kaebaja on invaliid, mistõttu jalutuskäikudel on tal vaja lisariideid, et end soojas hoida. Kaebaja väidete kohaselt suudab ta oma riideid puhtana hoida, kuna ta saab humanitaarabi paki, kus on olemas vajalikud vahendid riiete pesemiseks. Koos kaebusega esitas N. Lebedev taotluse endale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, kuna tegemist on keeruka vaidlusega.
10. Tartu Halduskohtu
11. märtsi
12. a määrusega jäeti rahuldamata N. Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on asjas tuvastamist leidnud, et kaebajal puuduvad piisavad vahendid asjatundliku õigusabi eest tasumiseks. Riigi õigusabi määramisel ei ole määrav üksnes asjaolu, kas taotleja on võimeline tasuma ise õigusabi teenuse eest või mitte. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Hinnang, kas isik suudab oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ja isiku senisest käitumisest protsessis, mitte juriidilise hariduse olemasolust. Halduskohtus kehtivast uurimispõhimõttest ja selgitamiskohustusest tulenevalt selgitab kohus välja ise asjakohase kohtupraktika ja seadused. N. Lebedev on suutnud kohtule esitada arusaadava nõude ja põhjendustega kaebuse, mille kohus on pidanud võimalikuks menetlusse võtta. Vaidlus ei ole oma olemuselt niivõrd keerukas, et kaebaja ei saaks oma õiguste kaitsmisega esindaja abita hakkama. Järelikult tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13. N. Lebedev esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
14. märtsi
15. a määruse tühistada ja kaebajale riigi õigusabi korras esindaja. määrata Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub kaebajal vastav haridus, mistõttu ei tunne kaebaja piisavalt hästi seadusi ja kohtupraktikat. Ainuüksi see, et kaebaja on esitanud põhjendatud kaebuse, ei tähenda, et kaebaja suudaks oma õigusi ja vabadusi efektiivselt kaitsta. Kohtuniku arvamus ei ole piisav väitmaks, et isikule ei ole põhjendatud riigi õigusabi anda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
17. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebajal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et tasuda kvaliteetse õigusabiteenuse osutamise eest. Samas ainult maksejõuetuse tuvastamine ei tingi isikule riigi õigusabi korras esindaja määramist. Riigi õigusabi andmise osas sätestab piirangu RÕS § 7 lg 1 p 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisuskohaga., et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. N. Lebedevi halduskohtule esitatud kaebus on arusaadav ning kaebus on võetud menetlusse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles osas, et tegemist ei ole niivõrd keeruka õigusliku vaidlusega, mis tingiks kaebajale riigi õigusabi korras esindaja määramise.
18. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist ja selgitamiskohustusest, on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab nii halduskohus kui ka ringkonnakohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
19. Määruskaebuses esitatud väide, et kohtuniku arvamus riigi õigusabi määramise või sellest keeldumise otsustamiseks ei ole piisav, ei päde. Kohtunik on riigi õigusabi määramise küsimust lahendades tuginenud seaduse sättele ning otsus riigi õigusabi mitte määrata on põhjendatud ja õiguspärane.
20. Lähtudes eelpool esitatud seisukohtades, tuleb N. Lebedevi määruskaebus jätta rahuldamata ja riigi õigusabi korras esindajat mitte määrata. Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene