Jaan Pihu kohtuistungile ei ilmunud. Toimikus olevast kohtukutse väljastusteatest nähtuvalt on kohtukutse Jaan Pihule isiklikult allkirja vastu üle antud 06.06.2013. Seega oli menetlusalune isik Jaan Pihu kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Jaan Pihu süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik Jaan Pihu eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Jaan Pihu väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Jaan Pihu süü LS §
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt 24.04.2013 antud ütlustega, millest nähtuvalt on Jaan Pihu avaldanud, et kahetseb, et läks rooli joobes peaga ja ilma juhtimisõigust omamata. - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti politseiametnik Mait Viese poolt 24.04.2013.a. kell 02.08 Jaan Pihu väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr A103444 ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,72 mg/l). Jaan Pihu nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 24.04.2013.a. kell 02.33-02.37 Jaan Pihu poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF0031, (taatlustunnistus TTRC-12-00146) mille lõplik lugem oli 0,80 mg/l, laiendmääramatus +/0,07 mg/l, seega lõpptulemus 0,73 mg/l. Jaan Pihu nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Mart Viese otsustas 24.04.2013.a. kõrvaldada Jaan Pihu mootorsõiduki VW Passat, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 ja § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis ning isikul puudus vastava kategooria 2 mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise põhjuseks oleva asjaolu äralangemiseni. Jaan Pihu on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 25.04.2013.a. Jaan Pihul kehtivaid juhilubasid ei olnud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Lõuna PP konstaabel M.Mitt otsustas 24.08.2007.a. kõrvaldada Jaan Pihu mootorsõiduki Ford Escort, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isikul puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni. Jaan Pihu on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ja arestiga. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Jaan Pihule inkrimineeritud väärteod LS §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 24.04.2013.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,73 mg/l. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Heiki Kert teadis, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid vaatamata sellele asus ta sõidukit juhtima. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest, kuna isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja, kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida. Jaan Pihu jättis välja selgitamata oma tervisliku seisundi ja asus mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Jaan Pihu käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ning mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus asub seisukohale, et Jaan Pihu ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Jaan Pihu käesoleval ajal ei tööta ja temale karistusena määratud rahatrahvid on suuremas osas tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 3
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Jaan Pihu varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas ka mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole Jaan Pihu hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka organismis leidunud alkoholi määra, mis on maksimaalse võimaliku hulga lähedane, kus veel inimene vastutab väärteokorras. Arvestades, et isikut on juba eelnevalt karistatud samalaadse väärteo (LS § 741 lg 2) toimepanemise eest arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 15 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 23.08.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48; § 57 lg1 p 3; § 63 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108111, 113. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.