Obsah (4)

§ 344§ 2§ 152§ 316

1-13-7515 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-7515 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika

§-des 152 lg 2; 316 ja 344 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisude tunnuste ilmnemise tõttu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep on 26.07.2013 jätnud kriminaalmenetluse alustamata, põhistades oma otsust järgmiselt: Vastavalt KrMS §-le 193 lg 1 alustab prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimistoimingu või menetlustoiminguga. Sellest tulenevalt saab menetluse alustamise otsustamisel tugineda üksnes kuriteokaebusest tulenevale informatsioonile. Kuriteokaebusest ja selle juurde lisatud materjalidest nähtub, et Nikolai Lebedev esitas 27.06.2013 Tartu Vanglale taotluse saada koopia käskkirjast nr 1-4/1818 ning tõendit selle kohta, et millises Tartu vanglas olevas kambris ta viibis ajavahemikul 15.07.2011 kuni 30.08.2011. 04.07.2011 esitati N. Lebedevile vastus koos informatsiooniga, et N. Lebedev viibis ajavahemikul 15.07.2011 kuni 30.08.2011 eeluuritavate eluhoone kolmandas osakonnas kambris nr 2202. Kuna N. Lebedev tuvastas ja viitas vastuse koostanud ametnikele, et Tartu Vanglas sellist kambrit ei asu, siis tehti esitatud vastuses täpsustus, et nimetatud perioodil viibis N. Lebedev Viru Vanglas. Sellest tulenevalt leiab N. Lebedev, et T.L. ja K-P.P. on toime pannud võltsimise.

§ 344

sätestab, et võltsimine seisneb dokumendi sisu muutmises, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Antud kontekstis sisaldub võimalik võltsimine intellektuaalses võltsimises, s.t dokumendi koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole oma sisult õiged. Käesoleva kaebuse lahendajal küll puudub võimalus võrrelda kaebaja poolt viidatud vastuskirju (kuna kaebaja ei ole neid avalduse lisana esitanud), kuid kaebusest tekstist tulenevalt ei nähtu, et T.L. ja K-P.P. oleks vastuskirja kandnud selliseid andmeid, mis ei ole sisult õiged ja mille tõttu oleks neil võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. N. Lebedevi poolt esitatud kaebuse tekstist nähtub, et temale vangla poolt esitatud esmane vastus ei sisaldanud üldse vangla nimetust, kuid täiendatud vastuses oli juurdemärgitud ka vangla nimetus pärast N. Lebedevi märkust. Seega saab nimetatud olukorda pigem pidada korrektse vastamise problemaatika valdkonda, kui liigitada mõne süüteokoosseisu alla. Tegelikkuses nähtub kuriteokaebusest pigem vastupidine olukord, et N. Lebedevi enda päring oli eksitava sisuga, kui küsis, et millises Tartu Vangla kambris viibis nimetatud perioodil, kui samas teadis, et viibis nimetatud perioodil hoopis Viru Vanglas. Seega puudub antud sündmuses

§ 344

kuriteokooseisu objektiivne külg ja kriminaalmenetlus selles osas ei kuulu alustamisele. Mis puudutab N. Lebedevi poolt kuriteokaebuses viidatud

§-de 152 lg 2; 316 koosseisude võimalikule esinemisele antud sündmuses, siis see ei põhine ühelgi argumendil, faktil, põhistusel ega informatsioonil, mistõttu ei ole selles osas võimalik motiveeritud seisukohta võtta. Kui kaebaja väidab, et mõnes sündmuses esineb kuriteotunnustega tegu, siis on ta kohustatud oma seisukohti esitama ja põhjendama, mida aga antud koosseisude sisustamisel tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt puuduvad antud sündmuses

§-de 152 lg 2; 316 ja 344 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisude objektiivse külje tunnused ja seega ka kriminaalmenetluse alus, mistõttu vastavalt KrMS §-le 199 lg 1 p 1 ei alustata kriminaalmenetlust. Antud kuriteokaebusest ei nähtu ka ühegi teise

sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseid. Siinjuures väärib märkimist asjaolu, et vastavalt

§-le 319 on teadvalt vale kaebuse esitamine kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt käsitletav kuriteona ja kriminaalkorras karistatavana.

1. Riigiprokuratuuri saabus 07.08.2013 N. Lebedevi kaebus 2-l lehel, mis on käsitletav kaebusena kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Kaebaja kordab kuriteokaebuses juba avaldatud asjaolusid seoses teabenõudele esitatud vastusega. Samuti selgitab kaebaja täiendavalt, et eelnimetatud vastus omab tõendina tähtsust haldusasjas nr 3-13-
2. Lisaks pole kaebaja rahul kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise sõnastusega, viitab uurimisasutuste võimalusele vajadusel iseseisvalt tõendeid koguda ja lõpuks tuleks tema hinnangul ka prokuröri abi Margus Lellep võtta kriminaalvastutusele ähvardamise ja võimu ületamise eest. Kokkuvõttes soovib kaebaja, et alustataks kriminaalmenetlus T. L ja K-P. P suhtes. Riigiprokuratuuri määruse sisu
3. Riigiprokuratuuri 22.08.2013 määrusega jäeti N. Lebedevi kaebus rahuldamata. Riigiprokuratuuri prokuröri abi, olles tutvunud kaebuse ja kriminaalasja alustamata jätmise materjalidega, leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruses toodud motiividel. Kõnealusel juhul ei sedastanud Lõuna Ringkonnaprokuratuur kuriteoteates informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena, ning Riigiprokuratuur nõustub sellega. Kaebus ei sisalda ka täiendavat informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruses on piisavalt motiveeritult väidetava sündmuse asjaolusid käsitletud, seetõttu ei hakka prokuröri abi neid kordama. -2- Kaebuse esitaja ei nõustu Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse mittealustamisega, kuid karistusõiguses kehtib põhimõte, et ilma seaduseta pole kuritegu ega karistust. Kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja alus, milleks on vastavalt KrMS §-le 194 lg 1 ja 2 kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kuriteotunnuste sedastamine selles. Seega lubab KrMS § 193 lg 1 kriminaalmenetluse alustamist vaid tingimusel, et kuriteoteatest nähtub ka kuriteokoosseisu olemasolu, kuivõrd viimane on

§ 2

lg 2 kohaselt kuriteo tunnuste esmane eeldus.

§ 152

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võrdõiguslikkuse rikkumine – objektiivne koosseis seisneb inimese õiguste ebaseaduslikus piiramises või inimesele ebaseaduslike eeliste andmises tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel. § 152 lõikes 2 sisaldub rikkumise kvalifikatsioon, mille korral (korduvus või olulise kahju tekitamine) on tegemist kuriteoga. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes, sh põhikoosseisus kirjeldatud teo kui lõikes 2 sätestatud raskendavate asjaolude suhtes. Eelnimetatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on inimeste võrdõiguslikkus.

§ 316

järgi kvalifitseeritava kuriteo – tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine – objektiivne koosseis seisneb tõendi kõrvaldamises või kunstlikus loomises eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumist või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Eelnimetatud koosseis on realiseeritav üksnes kriminaalmenetluses.

§ 344

lg 1 kohaselt on kuritegu dokumendi võltsimine, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega esmalt tuleb tuvastada dokumendi võltsituse fakt ning seejärel tuleb kontrollida, kas tegemist on sellise dokumendiga, millega on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Iseenesest ka ebaõigete andmete sisaldumine dokumendis ei tähenda veel automaatselt selle võltsitust (RKKK 3-1-1-82-01). Kaebuse kohaselt on teabenõude vastuses märgitud vangla nimetus vale, kuid oma väite kinnituseks pole kaebaja pidanud vajalikuks esitada täiendavaid materjale. Prokuratuuri ja ka kohtu kasutuses olevast registrist nähtuvalt oli kaebaja asukoht perioodil 05.05.2011-08.09.2011 Viru Vangla E3 (I üksus)

1. Seega väidetav eksimus vangla nimetuse osas ei saa olla kriminaalmenetluse aluseks juba ainuüksi seetõttu, et tegemist polnuks sellise dokumendiga, millega oleks antud juhul olnud võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Lisaks subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Käesoleval juhul ei esine Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja Tartu vangla ametnike käitumises ka ühegi teise kuriteo koosseisulisi tunnuseid. KrMS §-des 193 lg 1, 194 ja 195 sätestatud põhimõtete kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust üksnes siis, kui uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud kuriteoteates sedastatakse pädeva menetleja poolt kuriteotunnuste olemasolu. Kriminaalmenetlus ei ole menetlusliik, mida alustatakse n-ö igaks juhuks ning selleks, et alles kuriteotunnuseid sedastada või neid otsida. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel peab kohtueelne menetleja või prokurör kujundama piisava veendumuse, et on alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamine toimub kuriteoteate esitaja poolt menetlejale kuriteoteates ja sellele lisatud dokumentides kirjeldatud andmete põhjal. Kriminaalmenetlust ei saa alustada kergekäeliselt ning selleks, et kaaluda kriminaalmenetluse alustamise põhjendatust, on seaduses ette nähtud vastav n-ö kaalumis- ehk otsustamismenetlus, mille käigus tuleb hinnata, kas on piisavalt teavet, mis võimaldaks möönda kuriteo tunnustega teo toimepanemist ja tingiks edasise uurimise vajaduse. Nimetatud otsustamismenetluseks on seadusandja näinud ette piiratud ajavahemiku ning kriminaalmenetluse selgeks eristamiseks -3- otsustamismenetlusest ka väga piiratud võimalused teabe kogumiseks, mis välistab uurimis- ja teiste menetlustoimingute teostamise. Vastavalt KrMS § 193 lg 1 algab kriminaalmenetlus esimese uurimistoiminguga ning seetõttu pole kaalumismenetluse käigus lubatud läbi viia menetlustoiminguid, kuna see hägustaks kriminaalmenetluse alguse piire ning võib viia isikute kaitseõiguse rikkumiseni. Seepärast peabki prokurör või uurimisasutuse ametnik esialgse otsuse kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise kohta vastu võtma kriminaalmenetluse ajendeid analüüsides. Menetlusotsus võetakse vastu nende materjalide ja informatsiooni põhjal, mis on otsustamise hetkel uurimisasutuse või prokuratuuri käsutuses. Kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetlusotsuse tühistamine ja kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Taotluse sisu
2. 26.08.2013 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus N. Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebus Riigiprokuratuuri 22.08.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Taotluse kohaselt soovib N. Lebedev saada riigi õigusabi, et taotleda kriminaalmenetluse alustamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. N. Lebedev on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada määruskaebust Riigiprokuratuuri 22.08.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele.
4. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Hinnates N. Lebedevi kaebuse perspektiivikust, rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus N. Lebedevi kaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et N. Lebedevi poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei ole põhjendatud.
5. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus uurimisasutused ei ole tuvastanud kriminaalmenetluse alust, ei ole põhjendatud. Kuna eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatud kriminaalmenetluse alust, siis on N. Lebedevi võimalus oma õiguste kaitseks ringkonnakohtus Riigiprokuratuuri 22.08.2013 määruse vaidlustamisel ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus N. Lebedevile riigi õigusabi andmata. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Maarika Kuusk -5-