Obsah (4)

§ 99§ 98§ 11§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 99lg 1 p-s 5 sätestatud aegumise peatumine jätta kohaldamata.

Maksuhaldur nõuab topeltmaksustamist, kuna maksuotsused on koostatud nii kaebajale kui ka KR kaubanduse AS-ile.

1. Alates 25.10.2010 on kaebajal uus nimi AS Räga. 05.11.2010 kanti 08.04.2010 sõlmitud jagunemiskava alusel registrisse AS Räga jagunemine AS-ks Räga ja AS-ks Facio Ehitus. Registri kande järgi annab jagunev ühing (AS Räga) jaotumise käigus osa oma varast üle jagunemise käigus asutatavale ühingule (Facio Ehituse AS). 26.08.2011 kanti 31.05.2011 vastu võetud ümberkujundamisotsuse alusel registrisse AS Räga muutmine OÜ-ks Räga.
2. Tartu Halduskohtu 21.02.
3. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei välista kriminaalasja eeluurimise käigus kogutud tõendite kasutamist ja nende lubatavust haldusmenetluse seadus, maksukorralduse seadus ega ka kohtumenetluse seadused. Seega oli kriminaalasjas eeluurimise käigus kogutud tõendite kasutamine maksuotsuse tegemisel lubatav. Kohtupraktika kohaselt ei ole prokuratuuril 2 lubatud kasutada maksuhalduri poolt saadud teavet süüdistusaktis ja kohtus, kui süüdistatav ise ei taha nende tõendite avaldamist, ning samuti ei ole kriminaalmenetluses lubatud kasutada maksumenetluses kaasaaitamiskohustusele tuginedes saadud ütlusi. Kaebaja väide ärakuulamisõiguse rikkumise kohta ei ole tõene, kuna kaebajal oli võimalus esitada vastuväiteid kontrollaktile. Kaebaja väited enesesüüstamise ja kriminaalmenetlusliku kaitsevõime halvenemisest ei ole põhjendatud, kuna maksumenetluses esitatavad maksukohustuse vähendamise vajadust kinnitavad tõendid peaksid tugevdama kaebaja seisundit ka kriminaalmenetluses. Samuti esitas kaebaja omapoolsed tõendid halduskohtumenetluses ajal, mil eeluurimine tema suhtes ei olnud veel lõppenud ning needsamad tõendid ja vastuväited oleks ta saanud esitada ka maksumenetluses. Maksuhaldur on KR Kaubanduse AS poolt kaebajale esitatud arvete mittelubatavuse tuvastanud ühes osas maksuotsuse p-s 2.2 seeläbi, et KR Kaubanduse AS on tasu eest vahendanud kaebajale variäriühingute arveid, so kaubata arved. Teises osas on arvete mittelubatavus tuvastatud maksuotsuse p-s 2.3 seeläbi, et KR Kaubanduse AS on tasu eest muutnud arvetel kauba nimetust ja arvetel on märgitud ehituskaubad, kuid tegelikult oli tegemist muude, kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kaupadega. Maksuhaldur on käsitlenud KR Kaubanduse AS-i poolt kaebajale esitatud arveid fiktiivsetena ja nõuetele mittevastavatena, kuna need ei kajasta tehingute tegelikku sisu. Väited maksuotsuse motiveerimatusest on põhjendamatud. Maksuotsus on kontrollitav ning otsuses tehtud viited võimaldavad kindlaks teha, millised kriminaaltoimikutesse kogutud tõendid on otsuse järeldustes aluseks võetud. Maksuhaldur on õigesti arvestanud käibe- ja tulumaksu määramise aegumistähtajaks

§ 98

lg-st 1 tuleneva kuus aastat, kuna kaebaja poolt märts 2004 kuni november 2007 maksudeklaratsioonides tasumisele kuulunud käibemaksu ja tulumaksu vähendamine sai toimuda ainult teadlikult ja tahtlikult. Samuti ei saa kohaldada valikuliselt

§ 99lg 1 p 5.

Tegemist ei ole topeltmaksustamisega. Asjaolu, et kaebajal puudub fiktiivsete arvete alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata, ei tähenda, et KR Kaubanduse AS ei ole kohustatud vahendustasudelt käibemaksu tasuma. Kuna tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud, et saa väljamakseid lugeda ettevõtlusega seotud kulutuseks ja seetõttu on need kulutused ka tulumaksuga maksustatavad. Maksuhalduri kahtlus kaebaja osalemises maksupettuses on kogutud tõenditest lähtuvalt põhjendatud ning seetõttu on nii täiendava käibemaksu kui ka tulumaksu määramine õiguspärane. Maksuotsuses toodud järeldusi ei lükka ümber ka kohtuistungil kaebaja taotlusel üle kuulatud tunnistajate ütlused. Üle kuulatud isikute ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuna nad on ülekuulamise protokollide järgi teisel ülekuulamisel oma ütlusi muutnud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. OÜ Räga apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja hinnanud vääralt tõendeid, rikkudes sellega oluliselt kohtumenetluse norme. 2) Käibemaksu määramise osas ei ilmne maksuotsusest, missuguse KMS § 29-31 või § 37 rikkumisega on tegemist. Ei ole selge, kas tehinguid ei ole üldse toimunud või on need küll toimunud, aga mitte arvel näidatud osapoolte vahel, so pole selge, mis põhjustab arvete fiktiivsuse. Koos kaebuse täiendusega esitatud sisekontrolli analüüsid ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et kaebaja on kaubad reaalselt kätte saanud. 3 3) Ei ole selge seos, mille alusel KR Kaubanduse AS raamarupidamises olevad „arvevabrikute“ arved on vastavuses KR Kaubanduse AS müügiarvetega Facio Ehituse AS-le. Tegemist ei ole fiktiivsete arvetega, vaid arved kajastavad reaalselt toimunud majandustehinguid ja nende raames on Facio Ehituse AS saanud ehitusmaterjali. KR Kaubanduse AS võis hankida kaupu tundmatutelt müüjatelt ja täiesti seaduspäraselt Facio Ehituse AS-le edasi müüa. Kaebajal puudus võimalus ja kohustus selgitada, kellelt omandas kaubad KR Kaubandus AS. 4) Kaebaja väitel esinevad maksuarvestuses vead, kuna arvete summad käibemaksu ja tulumaksu arvestustes on erinevad. 5) Halduskohus on pinnapealselt käsitlenud kaebuse täienduses kirjeldatud topeltmaksustamise probleemi ja kohus oleks pidanud lõpetama seadusevastase olukorra, kus ühe maksuotsusega nõutakse käibemaksu tasumist KR Kaubanduse AS-lt ning teise maksuotsusega nõutakse samade tehingute pealt maksu tasumist Facio Ehituse AS-lt. 6) Maksuhaldur on tulumaksu määranud ebaõigete andmete alusel. Maksuhaldur, viimata läbi tegelikku maksukontrolli, lähtus maksuotsuses arvete periodiseerimisel kaebajale arusaamatutest kuupäevadest, mistõttu maksustamine on toimunud enne väljamakseid. 7) Kaebaja ei nõustu kohtu poolt tehtud järeldusega, et antud asjas tuleb kohaldada kuueaastast aegumistähtaega. Halduskohus ei ole oma otsuses põhjendanud, miks tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus

§ 99lg 1 p 5 kohaldamata jätmiseks.

8) Halduskohus ei ole otsuses tuvastanud kaebaja poolt vaidlustatud faktilisi asjaolusid ega põhjendanud, miks ta loeb maksuotsuse väited tõendatuks ja ei ole viidanud tõenditele, millele ta asjaolu tõendatuks tunnistamisel on tuginenud. J.Š, R.V. , T.K. , P.K. ja A.I. ütluste hindamise puhul ei ole selge, milliste varem antud ütlustega halduskohus kohtus antud ütlusi võrdles. 9)Vaidlustatud maksuotsus on kontrollimatu, sest selles on kasutatud määratlemata mõistet – „fiktiivne arve“. 6. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on alusetu kaebaja väide maksuotsuses puuduva maksude määramise õigusliku ja faktilise aluse kohta, kuna maksuotsust tingivad faktilised asjaolud on maksuotsuses välja toodud. Kaebaja tõendamata väide arvetel näidatud kauba reaalselt kättesaamise kohta ei oma tähtsust, kuivõrd maksuarvestuses on aktsepteeritavad arved, mis peale vastavuse seadustes sätestatud vorminõuetele kajastavad ka tegelikke tehinguid. Maksuotsuses on selgitatud, et ühendavaks lüliks arvevabrikute poolt KR Kaubanduse AS-ile ja KR Kaubanduse AS-ilt kaebajale esitatud arvete vahel on arvete tellimuste süsteem. KR Kaubanduse AS töötajate seletuste kohaselt toimus arvete tellimine varifirmadelt kaebaja tellimuste alusel. Ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul (mobiiltelefonid, tööriistad, kodutehnika jms) ostmisel oli KR Kaubanduse AS-is kasutusel eraldi kood – tellimuskaup. Kui kauba sissetulek näidati tellimuskoodiga, siis müük kaebajale näidati sama koodiga, aga teise nimetuse all (ehitusmaterjali müügina). Kaebaja väited vigade kohta maksubaasis on alusetud. Kohtupraktika kohaselt saab maksuotsust muuta või tühistada maksukohustuse vähendamiseks ainult siis, kui tõendite hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase hooletusest või tahtlusest. Kaebaja ei ole selgitanud, mis põhjusel esitati väited maksuarvestuse väidetavate vigade kohta alles halduskohtu istungil või apellatsioonkaebuses. Tellimuste nihe ja laekumiste kuupäevade muutmine ei muuda lõppkokkuvõttes maksuotsuse arvestuse summat ning vaid ühel viidatud juhul on olnud tegemist trükiveaga arve numbri kirjutamisel. Vastustaja hinnangul ei ole 4 maksumääramisel toimunud käibemaksu kumuleerumist ja topeltmaksustamist ning halduskohus on seda ka ammendavalt selgitanud. Halduskohus on vastavalt

§ 98

lg-le 1 lugenud maksusumma määramise aegumistähtajaks õigesti kuus aastat.

§ 99

lg 1 p 5 rakendamine ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna maksusumma on määratud 30.03.

1. a maksuotsusega ja maksuhaldur ega kohus ei ole viidanud maksusumma määramise aegumise peatumisele kriminaalmenetluse ajaks. Kohus on hinnanud tõendeid nende kogumis ning kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Tunnistajate ütluste hindamise puhul on kohtul võimalik varem antud seletustena viidata ainult neile seletustele kriminaaltoimikust nr 06930000163, mille maksuhaldur on tõendina kohtule esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et Tartu Halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Arvestades toimikute materjale ja halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendusi leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning halduskohus on ka kohtuotsuse põhjendamise nõuet piisavas ulatuses täitnud. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei ole halduskohtu poolt tehtud järeldustega nõus, ei saa olla halduskohtu otsuse tühistamise aluseks.
4. Asjas käib vaidlus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 30.03.
5. a maksuotsuse nr 12.2-3/9254-10 üle, millega kohustati Facio Ehituse AS-i tasuma täiendavalt käibemaksu kokku summas 10 365 190 krooni (662 456,38 eurot). Maksuotsuse kohaselt on kaebaja perioodil märts 2004 kuni november 2007 kajastanud raamatupidamisarvestuses fiktiivseid KR Kaubanduse AS rekvisiitidega arveid.

§ 11

lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega. Vaidlustatud maksuotsuse tegemisele eelnes 14.01.

1. a. kontrollakti nr 12.2-3/9254-2 koostamine maksuhalduri poolt ja nii kontrollaktis kui ka vaidlustatud maksuotsuses on märgitud, et maksuhalduri järeldused tuginevad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna poolt kriminaalasjas nr 06930000163 menetlemisel kogutud tõenditel, mida maksuhaldur pidas piisavaks, et lugeda tõendatuks Facio Ehituse AS maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud. Kriminaalasjas kogutud materjalid on olnud kaebajale kättesaadavad alates 06.11.2009, kontrollakt alates 15.01.2010 ja maksuotsus alates 01.04.
2. Kaebaja ei ole siiski maksumenetluses ega ka kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mis vaidlusaluse maksuotsuse järeldused umber lükkaksid. Teabe nõudmine maksukohustuslaselt (

§ 60

) on maksuhalduri õigus, mitte kohustuslik menetlustoiming, mille ärajätmine oleks selline rikkumine, et tooks kaasa maksuotsuse tühistamise. Asja materjalidest nähtuvalt on maksukohustuslaselt kriminaalmenetluses ütlused võetud. Maksuhaldur on maksumenetluses lähtunud ka kaebuse esitaja deklaratsioonidest, raamatupidamisarvestusest ja muust arvestusest. seega ei saa antud asjas rääkida ka maksukohustuslaselt saadud teabe puudumisest tõendite hulgas üldse. 5

1. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, et maksuotsuses puudub maksude määramise õiguslik ja faktiline alus. Maksuotsuse tegemise tinginud faktilised asjaolud on kirjas maksuotsuse p-s 2, maksuhalduri hinnang ja järeldused maksuotsuse p-s 3 ja maksude määramise õiguslik alus selle p-s
2. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et maksuotsusest ei selgu, missugust KMS §-s 37 esitatud nõuet rikutakse. Ka halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse p-des 31 ja 32 selgitanud, et maksuotsuse p-s 2.2 on fiktiivsete arvetena käsitletud kaubata arveid, milliseid KR Kaubanduse AS väljastas Facio Ehituse AS-le ning maksuotsuse p-s 2.3 on fiktiivsete arvetena käsitletud arveid, kus on muudetud kaupade nimetust. Seega on maksuotsusest võimalik selgelt aru saada, et maksuhaldur on käsitlenud fiktiivsete arvetena arveid, mis ei kajastanud reaalselt toimunud majandustehinguid, so tegemist oli kas kaubata arvetega või arvetel andmete muutmisega kauba osas (arvetel kaubana märgitud ehitusmaterjal tegelikult puudus), mis tähendab, et vaidlusaluste arvete aspektist on mõlemal juhul tegemist kaubata arvetega. Seega käsitles maksuhaldur fiktiivsete arvetena Facio Ehituse AS tellimuse alusel talle KR Kaubanduse AS poolt esitatud arveid, millega nö. müüdi edasi varifirmadelt saadud kaubad. Varifirmadel puudus reaalne majandustegevus ja nad ei saanud kaupu KR Kaubanduse AS-le müüa ning viimane ei saanud seetõttu kaupu Facio Ehituse AS-le edasi müüa, so arved ei kajastanud tegelikult toimunud tehinguid. Samal ajal kajastas aga kaebuse esitaja neid arved oma raamatupidamisarvestuses tegelike tehingutena. Seega on maksuotsuses kasutatud mõistel "fiktiivne arve" reaalne sisu ja selle mõiste kasutamine ei saa tekitada mingeid väärarusaamu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav ka kaebaja väide, et mõiste „fiktiivne arve“ kasutamine võis tekitada seletuste andjates segadust. Ka senises kohtupraktikas kasutatakse mõistet “fiktiivne arve” ilma täiendavate lisaselgitusteta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid haldusasjades nr 3-3-1-63-06, p 10; nr 3-3-1-32-09, p 12; nr 3-3-1-73-10, p 15).
3. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt on tõendamata väide, et ta on arvetel näidatud kauba reaalselt kätte saanud ja samuti ei omaks see ka tähtsust, sest maksuotsuse tegemisel on maksuhalduri selgituste kohaselt maksuarvestuses aktsepteeritud arved, mis vorminõuetele vastavuse kajastavad ka tegelikke tehinguid. Tõele ei vasta ka kaebaja väide, et maksuotsuses ega ka halduskohtus ei ole siiski välja selgitatud seost, mille alusel KR Kaubanduse AS raamatupidamises olevad nn. „arvevabrikute“ arved on vastavuses KR Kaubanduse AS müügiarvetega Facio Ehituse AS-le. Maksuhaldur on 30.03.
4. a maksuotsuses (lk 9) selgitanud, et selliseks ühendavaks lüliks oli tellimuste süsteem. Tellimuste (orderite) toimimist on vastustaja selgitanud ka halduskohtu 26.01.2012.a istungil (kohtuistungi protokoll lk-d 7-8 ja 14-15) ja tellimustele on viidanud ka halduskohus oma 21.02.
5. a otsuse p-s
6. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et KR Kaubanduse AS võis hankida kaupu tundmatutelt müüjatelt ja täiesti seaduslikult Facio Ehituse AS-le edasi müüa. KR Kaubanduse AS müüs ka maksuhalduri hinnangul suurema osa ehituskaupu kaebajale tõesti seaduslikul viisil, kuid maksuotsusest nähtuvalt olid varifirma kaupade ja muudetud nimetusega kaupade edasimüümise vormistamisel olemas teatud erisused - iga KR Kaubanduse AS raamatupidamises oleva varifirma arve juures olid olemas KR Kaubanduse tellimused varifirmale, millel olevad kaupade kogused langesid kokku Facio Ehituse AS tellimustel KR Kaubanduse AS-le olevate kaupade kogustega ning lõppkokkuvõttes seega varifirma arvel olevate kaubakogusega. Kõik varifirmade juhatuse liikmed on andnud kriminaalasjas nr 06930000163 ka tunnistuse selle kohta, et nad ei ole KR Kaubanduse AS-le kaupu müünud. Sellest tulenevalt ei saanud KR Kaubanduse AS samu kaupu ka edasi müüa. KR Kaubanduse AS töötajate poolt antud seletuste kohaselt toimus arvete tellimine varifirmadelt Facio Ehituse AS tellimuste alusel. Ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul (mobiiltelefonid, tööriistad, kodutehnika), so nende ostmisel oli KR Kaubanduse AS-s kasutusel eraldi kood – 6 tellimuskaup. Kui kauba sissetulek näidati tellimuskoodiga, siis müük Facio Ehituse AS-le näidati sama koodiga, aga teise nimetuse all (ehitusmaterjali müügina).
7. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et alusetud on kaebaja väited vigade kohta maksubaasis, mis võiksid mõjutada vaidlusaluse maksuotsuse õiguspärasust. Toimiku materjalidest nähtuvalt andis maksuhaldur kaebuse esitajale tähtaja kontrollaktile eriarvamuse esitamiseks hiljemalt 01.02.2010 ning pikendas seda kuni 22.02.
8. Facio Ehituse AS ei esitanud eriarvamust ega omapoolseid täiendavaid tõendeid, vaid piirdus väidetega KR Kaubanduse AS-ga toimunud tehingute ebaõige maksustamise kohta ning viidetega haldus- ja kriminaalmenetluse paralleelse läbiviimise lubamatusele, samuti nõudis maksuhaldurilt selgitust, kuidas on välistatud maksukohustuslase selgituste ja tõendite võimalik ärakasutamine kriminaalmenetluses süüdistuse poolt. Sellele, et kaebajal oli küllaldaselt aega ja võimalusi juba maksuotsuse kohta omapoolsete sisuliste vastuväidete esitamiseks, mida aga ei tehtud, viitab ka halduskohus oma otsuses (otsuse p 29). Riigikohtu Halduskolleegium on oma 14.11.
9. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-47-07 samuti märkinud, et vaide- või kohtumenetluses saab maksuotsust muuta või tühistada maksukohustuse vähendamiseks ainult siis, kui tõendite hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase hooletusest või tahtlusest. Käesoleval juhul ei ole kaebaja selgitanud, missugused olid objektiivsed asjaolud, mis põhjustasid maksuarvestuse võimalike vigade kohta väidete esitamise alles halduskohtu istungil või apellatsioonkaebuses. Samas on maksuhaldur siiski ringkonnakohtule esitatud vastuse kohaselt ka kontrollinud apellatsioonkaebuses esitatud väiteid vigade kohta käibemaksu ja tulumaksu arvestuses ja teinud kindlaks, et tellimuste koondamisel arvete juurde on tekkinud tellimuste nihe üksnes sama kuupäevaga arvete vahel, mis lõppkokkuvõttes maksuarvestuse summat ei muuda. Samuti on ühel juhul olnud tegemist trükiveaga - arve nr 541390 asemel peab olema kirjas arve nr
11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ammendavalt ja arusaadavalt selgitanud ka käibemaksu kumuleerumise ja topeltmaksustamise probleemi (kohtuotsuse p 35), leides, et käibemaksu kumuleerumist ja topeltmaksustamist maksu määramisel toimunud ei ole. Käesolevas asjas on maksuhaldur piiranud kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust KR Kaubanduse AS arvete alusel nende arvete osas, mille puhul on KR Kaubanduse AS Facio Ehituse AS-le esitatud arvetel tasu eest viimase huvidest lähtuvalt kajastanud tehingu sisu erinevalt tegelikust tehingu sisust (arvel on müüdavaks objektiks ehituskaubad, mis on ka Facio Ehituse objektide ehituskuludesse arvestatud, kuid tegelikult oli tegemist muude, ettevõtlusega mitteseotud ja mitteehituskaupadega) või on Facio Ehituse AS-le vahendanud tasu eest ja Facio Ehituse AS huvides nn varifirmade arved, millega on Facio Ehituse AS-le tekkinud alus rahaliste vahendite väljamaksmiseks ettevõtlusega mitteseotud kuludeks TuMS tähenduses. Kuna KR Kaubanduse AS arved nimetatud osas ei ole nõuetele vastavad, on KR Kaubanduse AS arvete välistamise aluseks nii käibe- kui tulumaksu arvestuses olnud asjaolu, et arved ei vasta nõuetele, kuna need ei kajasta tegelikult asetleidnud tehinguid. Pärast KR Kaubanduse AS arvete väljaarvamist jäid seega alles tehingud, mida eeltoodud põhjustel samuti ei saa maksukohustust vähendavana arvesse võtta. Kui KR Kaubanduse arvete väljajätmise tagajärjel tekkinuks kohustus arvesse võtta Facio Ehituse AS maksuarvestuses KR Kaubanduse AS ostuarveid samade tehingute osas, siis oleks esinenud olukord, kus Facio Ehituse AS maksukohustust vähendavana (ehitusobjekti ehitusmaterjalide kuludena) tulnuks 7 aktsepteerida näiteks kulutusi mobiiltelefonide või autorehvide soetamiseks, mida on kajastatud Facio Ehituse AS poolt ehitusobjekti kulude hulgas ja variäriühingute nimel kuritegeliku grupi poolt teadlikult koostatud fiktiivseid tehinguid kajastavaid kuluarveid, mis jätavad üksnes mulje tehingute toimumisest. Kuna nimetatud asjaolud (mitteehitusmaterjali ning tehinguid mitteteostanud varifirma arvete kajastamine Facio Ehitus AS objektide ehituskuludes) välistaksid sisendkäibemaksu mahaarvamise seaduslikkuse, ei saanud käesolevas asjas tõusetuda küsimust käibemaksu kumuleerumisest, sest ka sellise (pärast KR Kaubanduse AS arvete väljajätmist alles jäänud arvete alusel) sisendkäibemaksu mahaarvamiseks puudunuks õiguspäraselt käituval kaebuse esitajal seaduslik alus. Käibemaksu kumuleerumise vältimine aitab tagada ühetaolise maksustamise põhimõtte realiseerumist, kuid ka kumuleerumise vältimisel tuleb tagada, et selle teostamisel arvesse võetava sisendkäibemaksu puhul oleks täidetud kõik nõutavad sisendkäibemaksu mahaarvamise reeglid. Vastasel juhul tekiks olukord, kus ühetaolise maksustamise põhimõte oleks kahjustatud seeläbi, et kumuleerumise vältimise eesmärgil tuleb maksukohustuse kujundamisel arvesse võtta sisendkäibemaksu, mida õiguspäraselt käituval maksumaksjal pole võimalik arvesse võtta.
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti ja kooskõlas

§ 98

lg-ga 1 käsitlenud maksusumma määramise aegumistähtaega ning lugenud aegumistähtajaks 6 aastat (kohtuotsuse p-d 33 ja 34). Vastavalt

§ 98lg-le 1 on maksusumma määramise aegumistähtaeg 3 aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg 6 aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

1. a märtsikuu kaubadeklaratsiooni esitamise tähtaeg oli seega
2. aprill
4. a märtsikuu maksudeklaratsiooni vorm TSD esitamise tähtaeg oli
5. aprill
6. Lähtudes

§ 98

lg-st 1 arvestas vastustaja Facio Ehituse AS-le käibemaksu määramise aegumistähtaega alates

1. aprillist 2004 ja tulumaksu määramise aegumistähtaega alates
2. aprillist
3. Arvestades kontrollimisel ilmnenud asjaolusid leidis maksuhaldur, et Facio Ehituse AS on jätnud maksud tasumata teadlikult ja tahtlikult, mistõttu tuleb rakendada kuueaastast aegumistähtaega ning maksusummade määramine maksustamisperioodide märts 2004 kuni november 2007 osas 30.03.
4. a maksuotsusega ei ole aegunud. Vastustaja on aegumistähtaja rakendamist selgitanud ise ka maksuotsuse punktis 4 ning kaebaja ei ole esitanud selliseid põhjendusi, mis annaksid alust asuda maksuhalduri seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kaebuse esitaja taotlus maksuotsuse tühistamiseks aegumise tõttu on jäetud õigesti rahuldamata ning käesoleval juhul puudus alus

§ 99

lg 1 p 5 kohaldamata jätmiseks halduskohtu poolt, kuna vastustaja ei ole maksuotsuse tegemisel viidanud sellele, nagu oleks maksusumma määramise aegumine peatunud kaebaja suhtes läbi viidud kriminaalmenetluse ajaks. 15. Tõendite hindamise osas leiab ringkonnakohus, et halduskohus on hinnanud nii kaebaja väiteid kui ka olemasolevaid tõendeid nende kogumis, erapooletult ja objektiivselt (kohtuotsuse p-d 30,31, 36, 37) ning J.Š, R.V. , T.K. , P.K. ja A.I. ütluste hindamise puhul oligi halduskohtul võimalik varem antud seletustena viidata ainult neile seletustele kriminaaltoimikust nr 06930000163, mille maksuhaldur on tõenditena kohtule esitanud. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väited selle kohta, et vaidlustatud kohtuotsusest ei ole arusaadav, missuguseid ütlusi kohus võrdles. 8 Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Einar Vene Madis Ernits 9 Maili Lokk