3-10-2669/59

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits ja Maili Lokk

1. märts 2013, Tartu 3-10-2669 Sergei Varakini kaebus Viru Vangla toimingu (salati serveerimine muu toiduga ühte nõusse) õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 09.04.
2. a otsus Sergei Varakini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Varakin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Sergei Varakini apellatsioonkaebus osaliselt.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 09.04.
5. a otsus osas, mis puudutab S. Varakini 30.04.2010 vaide lahendamisega viivitamisega seonduvat nõuet ja saata asi tühistatud osas halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
6. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 09.04.
7. a otsus muutmata.
8. Mõista Viru Vanglalt Sergei Varakini kasuks välja 7 eurot ja 98 eurosenti viimase poolt apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivusumma osaliseks hüvitamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 19.03.2013, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Vanglas lõpetati alates
10. a aprillist erandite tegemine kinnipeetavatele toidu serveerimisel ning serveeriti kõikidele kinnipeetavatele praad ja salat ühte taldrikusse.
11. Sergei Varakin esitas 29.04.2010 vaide, milles taotles Viru Vanglalt toimingu sooritamist, so toiduainete eraldi kaussidesse panemist. Viru Vangla 01.12.
12. a vaideotsusega jäeti S. Varakini vaie täies ulatuses rahuldamata.
13. S. Varakin esitas 10.10.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla toidu serveerimise toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 30 000 krooni. Kaebuse kohaselt alandatakse salati ja muude toiduainete ühes kausis serveerimisega kaebaja inimväärikust ja tekitatakse kahju tema tervisele.
14. Tartu Halduskohtu 01.06.
15. a määrusega tagastati kaebus toidu serveerimisega seonduvalt esitatud kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna kaebaja ei olnud eelnevalt pöördunud kahju hüvitamise taotlusega vangla poole. Nimetatud määrus on jõustunud.
16. Tartu Halduskohtu 09.04.
17. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tulene vanglale õigusaktidest kohustust serveerida salat ja praad eraldi taldrikutele. Toidu ühele taldrikule serveerimine ei ole vastuolus toitlustamistavadega ega riku kaebaja õigusi. Inimväärikuse alandamisena ei kvalifitseeru kaebaja poolt salati vastuvõtmisest loobumine põhjusel, et talle ei meeldi toidu serveerimine ühel taldrikul. Vastustaja tegevusega ei ole alandatud kaebaja inimväärikust ega kahjustatud tema tervist. Viidatud otsuse kirjeldavas osas märkis halduskohus, et S. Varakin taotles ka vaidele vastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist. 09.04.
18. a otsuse p-s 12 leidis halduskohus, et 29.04.2010 allkirjastatud vaidele vastamisega alles 01.12.2010 eiras vangla küll vaide lahendamiseks seaduses sätestatud tähtaega, kuid kuna kaebaja vabatahtlikult loobus salatist, ei ole talle sellega kahju tekitatud ning vaidele vastamisega viivitamine ei oleks ka aluseks vaideotsuse rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
19. S. Varakini apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikub salati koos garneeringu ja lihaga ühte kaussi serveerimine kaebaja õigusi ning tekitab kahju tema tervisele, kuna tegemist on erinevate toidugruppidega ja nende kokku segamine ei vasta elanikkonna üldistele toitumistavadele. Vastustaja on alusetult võrrelnud vanglaametnike ja kinnipeetavate toitlustamist, kuna viimaste toitlustamist reguleerivad seadused, mis vanglaametnikele ei laiene. Toidu ühest nõust serveerimisel võrdsustatakse kaebaja loomaga ning alandatakse teda moraalselt ja psühholoogiliselt. Kaebaja taotleb ka kahju hüvitamist summas 678,42 eurot (10 615 krooni), kuna vastustaja viivitas õigusvastaselt vaidele vastamisega.
20. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole prae ja salati ühele taldrikule serveerimine vastuolus toitlustamistavadega ning sellisel viisil toidu serveerimine ei riku kaebaja õigusi ega alanda tema inimväärikust. Vastustaja järgib toidu serveerimisel Euroopa Vanglareeglistiku sätteid ning ükski norm ei kohusta salatit eraldi nõus serveerima. Vaide lahendamisega viivitamine ei ole tekitanud kaebajale kahju, mis vajaks rahalist hüvitamist 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et S. Varakini apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 09.04.
22. a otsus tuleb tühistada ja saata halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks nõude osas, mis puudutab S. Varakini 30.04.2010 (vanglas registreerimise kuupäev) vaide lahendamisega viivitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus selle nõudega seonduvalt rikkunud oluliselt menetlusnorme alates asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumist (HKMS vr mõistes) ja sellist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ülejäänud osas, so osas, mis puudutab tuvastamiskaebuse rahuldamata jätmist seonduvalt vangla toiminguga serveerida salat muu toiduga ühte nõusse, tuleb halduskohtu otsus jätta muutmata.
23. Asja materjalidest nähtuvalt pidas S. Varakin õigusvastaseks seda, et talle serveeriti alates 28.04.2010 toidu jagamisel salat ja praad koos ühel taldrikul, mitte eraldi. Kinnipeetavate toitlustamisega seonduv on reguleeritud VangS §-s
24. Selle sätte esimeses lõikes on kehtestatud, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja elutegevuseks vajalikku toidutarvet silmas pidades ning see peab vastama toiduhügieeni nõuetele ja olema korrapärane. Viru Vangla kinni peetavate isikute toitlustamise täpsem kord oli
25. a kevadel sätestatud vangla direktori 25.03.
26. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud „Viru Vangla kodukorras.“ Selle punktides 23.1, 23.6.1, 23.6.2, 23.6.3, 23.7.1, 23.7.2 ja 23.7.3 oli sätestatud vaid see, et lähtutakse sotsiaalministri 31.12.
27. a määrusega nr 150 kehtestatud toidunormidest, toitlustatakse kambrites, toidu jagamist teostab kinnipeetavast abitööline valvuri järelevalve all, kinnipeetavale on kambris ette nähtud kaks kaussi, kruus ja lusikas ning toidu vastuvõtmiseks tuleb need kambri ukseluugile asetada. Seda, kuhu ja kuidas täpselt tuleb kinnipeetavale ette nähtud toit serveerida, ei kehtestanud
28. a aprillis ükski kinnipidamist reguleeriv ega ka muu õigusakt. Ühestki õigusaktist, sh ka kaebaja poolt viidatud vanglareeglistiku p-dest 22.1-22.6, ei tulenenud kinni peetava isiku subjektiivset õigust saada salatit ja praadi eraldi taldrikutel, ning seega ei saa nende koos serveerimist pidada õigusvastaseks. Üldteadaolevalt on see tavapärane toidu serveerimise viis ning ei kahjusta kuidagi ka toidu toiteväärtust. Kaebaja põhjendused oma isiklike söömistraditsioonide kohta ei ole asjakohased, kuna vangistusalastest õigusaktidest ei tulene, et kinnipeetavatel on õigus kõigi oma seniste elu- ja tarbimisharjumuste jätkamiseks vanglas. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et prae ja salati asetamine ühte kaussi ei saanud kuidagi rikkuda kinnipeetava seadusest tulenevaid õigusi või piirata tema vabadusi. Samuti ei ole ühe toidukorra ajal salati serveerimine koos praega ühes toidunõus vastuolus üldiste toitumistavadega. Toidu serveerimine nii nagu vangla seda võimalikuks peab, ei võta kinni peetavalt isikult iseenesest õigust olla veendunud teistsuguses serveerimise viisis ja jääda ka edaspidi oma veendumuse juurde. Samuti jäi talle alles ka õigus otsustada, kas üldse ja kuidas täpselt ta pakutut sööb. Otsustus keelduda toidu serveerimise viisist tulenevalt seda täielikult või osaliselt vastu võtta, on kinni peetava isiku enda vaba valik ega ole käsitletav tema alandamise, mõnitamise, piinamise või diskrimineerimisena. Salatist ilmajäämine oli samuti põhjustatud sellest, et S. Varakin keeldus seda vastu võtmast, kuna salatit ei pandud eraldi kaussi (tl 5-6). Neil asjaoludel pole alust pidada vangla toiminguid, mis seisnevad salati ja prae serveerimises ühes toidunõus, õigusvastaseks.
29. Esitatud kaebuse ja selle täienduse (tõlked tl 11 ja 40) sisust nähtuvalt ja seoses sellega, et algselt taotles S. Varakin ka talle toidu ühes nõus serveerimisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 krooni, on halduskohus 28.06.
30. a määruses tuvastamiskaebuse menetlusse võtmise kohta märkinud, et tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks saab lugeda kaebaja soovi esitada vangla vastu kahju 3 hüvitamise nõue (tl 54). Halduskohtu toimikus olevatest materjalidest ei nähtu, et S. Varakinile oleks vaidlustatud toimingu tulemusena kahju tekkinud. On ilmne, et talle ei ole salati ja prae koos serveerimisega tekitatud varalist kahju. Ka mittevaralise kahju osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et üksnes isikule mittemeeldival viisil toidu serveerimine ei ole käsitatav väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes, mille eest kuuluks väljamõistmisele rahaline hüvitis. Salatist ilmajäämist oleks saanud kaebaja ise vältida, nõustudes selle serveerimisega samas nõus või pannes selle soovi korral ise prae juurest teise kaussi, sest vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal oli kambris olemas kaks kaussi (tl 11, 40 ja 63p). Asja materjalidega ei ole tõendatud, et kaebajale oleks salati serveerimisega ühel taldrikul koos teise toiduga tekitatud mingeid tervisekahjustusi. Seega on ka eeltoodu aluseks toidu jagamisel salati praega ühte toidunõusse panemise toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõude rahuldamata jätmiseks.
31. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult viidanud varasemale kohtupraktikale (Tartu Ringkonnakohtu
32. a jõustunud lahend haldusasjas nr 3-07-1426), milles on samuti leitud, et prae ja salati ühele taldrikule serveerimine ei ole vastuolus toitlustamistavadega ning ei riku kinni peetavate isikute õigusi. Eeltooduga seonduvalt peab ringkonnakohus vajalikuks viidata ka hilisemale kohtupraktikale aastatest 2011-2012 ja konkreetsemalt Tartu Ringkonnakohtu määrustele haldusasjades 3-10-1277 ning 3-10-3146, milles samuti väljendati seisukohta, et vangla selline käitumine ei ole õigusvastane. Nendes haldusasjades oli analoogselt käesoleva kaebuse asjaoludega tegemist Viru Vangla
33. a toiminguga (06.05.2010) vanglas viibivale isikule toidu jagamisel selliselt, et salatit ei serveeritud eraldi nõust vaid praega koos. Viidatud määrused esitatud apellatsioonkaebuse tagastamise kohta ning halduskohtu määruse jõussejätmise kohta on jõustunud, sest Riigikohus ei võtnud kinnipeetava edasikaebusi menetlusse.
34. Nagu juba märgitud, viitas halduskohus vaidlusaluse otsuse kirjeldavas osas sellele, et S. Varakin on kaebuses ja selle täienduses taotlenud ka vaidele vastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist. 09.04.
35. a otsuse p-s 12 leidis halduskohus, et 29.04.2010 allkirjastatud vaidele vastamisega alles 01.12.2010 eiras vangla küll vaide lahendamiseks seaduses sätestatud tähtaega, kuid kuna kaebaja vabatahtlikult loobus salatist, ei ole talle sellega kahju tekitatud ning vaidele vastamisega viivitamine ei oleks ka aluseks vaideotsuse rahuldamisele. Sellest võib järeldada, nagu oleks halduskohtu menetluses olnud ka vaidele vastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõue. 10.10.2010 halduskohtule esitatud kaebuses ja 25.04.
36. a vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele (tl 40) viitab kaebaja tõesti sellele, et vangla on ületanud 30.04.2010 esitatud vaide menetlemise tähtaega, kuid asja materjalidest, sh 28.06.
37. a määrusest kaebuse menetlusse võtmise kohta ei nähtu, et halduskohus oleks võtnud menetlusse ka Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude, mille puhul toiming seisnes vaide lahendamisega viivitamises. Viimatimainitud määrusest nähtub, et halduskohus võttis tuvastamisnõudena menetlusse üksnes selle nõude, kus paluti tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, mis seisnes kaebajale prae ja salati ühte toidunõusse serveerimises. Selliselt on menetluses olevast nõudest aru saanud ka vastustaja, kes on 19.07.
38. a vastuses kaebusele (tl 63-64) esitanud oma vastuväited üksnes selle toiminguga seoses, mille sisuks oli kaebajale toidu, sh salati, serveerimine ühes toidunõus. 30.04.2010 esitatud vaide lahendamisega viivitamist ei ole tuvastamisnõude esemena käsitletud ka 08.03.
39. a toimunud halduskohtu istungil (tl 104). Toimiku materjalidest nähtuvalt viitab halduskohus sellisele tuvastusnõudele alles vaidlustatud kohtuotsuses. Samas on S. Varakin 25.10.2011 halduskohtule esitatud taotluses (tõlge tl 99) märkinud, et seoses kahju hüvitamise nõudega soovib ta viidata ka sellele, et ta ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul oma vaidele vastust saanud ja seda tähtaega on vastustaja ületanud 193 päeva 4 võrra. 08.03.2012 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja asja sisulise arutamise käigus, et vangla on vaide tähtaegse lahendamata jätmisega tekitanud kahju ja kuna talle vastati alles 193 päeva hiljem, siis peab ta tekkinud kahjusummaks 10 615 krooni (193x55=10615), millest 55 krooni iga viivitatud päeva maksumusena on arvestatud miinimumpalga alusel. Ka ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses palub S. Varakin, et ringkonnakohus mõistaks vanglalt välja õiglase hüvitise vaidele vastamisega viivitamise eest 193 päeva jooksul.
40. a kehtinud HKMS § 19 lg 8 ja alates
41. a kehtiva HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse taotlust (nõuet ja alust) muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus. Riigikohtu halduskolleegium on oma 22.11.
42. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-62-10 leidnud, et ka kaebuse täiendamine uue nõudega kujutab endast kaebuse muutmist Haldusasja toimikust ei nähtu, et halduskohus oleks enne 09.04.
43. a otsuse tegemist või selles otsuses võtnud seisukoha S. Varakini kahju hüvitamise nõude osas, mis seondus vaide lahendamisega viivitamisega. Samuti ei ole halduskohus välja selgitanud ega väljendanud oma seisukohta selles osas, kas tegemist võis olla mõne esialgses kaebuses esitatud nõude muutmisega või kaebuse täiendamisega uue nõudega. 01.06.
44. a määrusega (tl 46) on halduskohus tagastanud S. Varakini kaebuse Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõude osas, kus nõuti vanglalt 30 000 krooni varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmist selle eest, et õigusvastase toiminguga (salati serveerimine praega samas toidunõus) on kaebajale tekitatud mittevaralist kahju ja varalist kahju seoses kaebaja inimväärikuse alandamisega ja talle tervisekahju tekitamisega. Viimatinimetatud määrusest ei nähtu, et kahjunõude osana, mis tagastati põhjusel, et kaebaja ei ole eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotlust vanglale, oleks halduskohus saanud käsitleda ja käsitlenud ka kahjunõuet, millele kaebaja viitab alates 25.10.2011 ja mis on seotud vaideotsuse tegemise viivitamisega. Samas määruses märgib halduskohus, et kahju hüvitamise osas kaebus tagastatakse, kuna 11.01.
45. a vastuses päringule teatas Viru Vangla, et S. Varakin ei ole pöördunud vangla poole kahju hüvitamise nõudes seoses toitlustamisega vanglas. Ka halduskohtule esitatud kaebusest ja 25.04.
46. a taotlusest nähtuvalt seostas kaebaja 30 000 krooni suurust kahjunõuet talle toidu ühest nõust serveerimisega seonduvalt tekkinud väidetava tervisekahjustusega ja sama toiminguga seonduva inimväärikuse alandamisega tekkinud varalise ja mittevaralise kahjuga. Halduskohus ei ole seega kohtumenetluse käigus välja selgitanud, kas ja millise nõude esitas S. Varakin halduskohtule seonduvalt tema 30.04.2010 vaide menetlemise tähtaja ületamisega ega selle lubatavust ja asjakohasust hinnanud ning seda korrektselt menetlusse võtnud või aluste olemasolul tagastanud. Kuna selliseid asjaolusid ei ole võimalik asuda välja selgitama alles apellatsioonimenetluses, siis tuleb S. Varakini kaebus osas, mis puudutab 30.04.2010.a vaide lahendamisega viivitamist, saata halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks ja asja edasiseks lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks.
47. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb HKMS § 108 lg 2 alusel mõista Viru Vanglalt Sergei Varakini kasuks välja 1/2 viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud kuludest, so pool riigilõivusummast 15,97 eurot, milleks on 7,98 eurot. Einar Vene Madis Ernits 5 Maili Lokk