september 2013, Haapsalus RESOLUTSIOON 1. Lõpetada
S § 213 lg 1 järgi ning: 1.
4. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 alusel jätta riigi kanda ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi tasu 605,63 eurot. 5.Saata kohtumääruse ärakiri E.Siren`ile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. ASJAOLUD Süüdistus Elsa Sirenile on esitatud süüdistus selles, et tema, saades Lääne maakonnas Kullamaa vallas Koluvere külas K talus 2008.a juunikuus enda valdusse A L SEB Panga internetipanga koodikaardi koos kasutajatunnuse ja salasõnaga, sisenes A L nõusolekuta neid ja arvutit kasutades andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise teel internetipanga U-Net kaudu korduvalt virtuaalsesse maksekeskkonda, s.o A L arvelduskontole nr *, kus tegi A L teadmata ja tema tahte vastaselt järgmised maksekorraldused: - 22.10.2008, 23.10.2008, 25.10.2008, 26.10.2008, 27.10.2008, 28.10.2008, 29.10.2008, 30.10.2008, 31.10.2008, 01.11.2008, 02.11.2008, 03.11.2008, 04.11.2008, 05,11.2008, 06.11.2008, 07.11.2008, 10.11.2008 s.o. 17 korral kandis oma isiklikule kasutushoiusele nr 10030586789012 igal korral 5000 krooni, kandes kokku oma kasutushoiusele 85 000 krooni e 5 432,49 € suuruse summa, - 25.12.2008 kandis oma isiklikule arvelduskontole nr *5000 krooni e 319,56 €, - 31.12.2008 tasus Oriflame Eesti OÜ-le konsultandina arve nr 105 summas 685,10 krooni e 43,79 €, - 17.06.2009 kandis oma isiklikule kaardikontole nr * 900 krooni e 57,52 €. Sellisel viisil sai Elsa Siren kannatanu arvelduskontolt ebaseaduslikult kokku rahalisi vahendeid 91 585,10 krooni ehk 5853,35 €. Sellise tegevusega pani Elsa Siren toime varalise kasu saamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, s.o arvutikelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 213 lg 1 järgi. PROKURÖRI TAOTLUS Prokurör esitas 10.09.2013 kohtuistungil kohtule alljärgneva taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks E.Siren suhtes Elsa Sireni süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et Elsa Siren on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Ta töötab AS * ja on *. Teda süüdistatakse ühes teise astme kuriteos, mille puhul ei ole tegemist sanktsiooni poolest raske kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest näinud ette ka kõige kergemaliigilise karistuse - rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust viie aastani. Kuritegu on pandud süüdistatava poolt toime alates 2008 oktoobrist, millest nähtuvalt on selle toimepanemisest möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg - peaaegu viis aastat. Selle aja jooksul ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu tema ühiskonnaohtlikkus ei ole suur. Tegemist on inimesega, kellel on kindel elukoht ning töökoht ning omab piisavat sissetulekut, et hüvitada kriminaalmenetluse kulud ning on enne kohtuistungit hüvitanud kannatanule kogu kuriteoga tekitatud kahju. Kannatanu A L tekitati kuriteoga kahju 91 585,10 krooni ehk 5853,35 eurot, millest oli kriminaalasja kohtusse saatmise ajaks hüvitatud 5752,05 eurot ning enne kohtuistungit hüvitati kannatanule ka 2 2 1-13-2121 ülejäänud varaline kahju 101,3 euro suuruses summas. Seega esineb karistust kergendav asjaolu kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kannatanu on avaldanud, et tal ei ole rohkem varalisi nõudeid Elsa Sireni vastu ning et ta ei soovi kriminaalasja menetluse jätkamist. Tuleb võtta arvesse ka seda, et kannatanu ja süüdistatav elavad ka praegu ühes majas, mille kannatanu müüs süüdistatavale ning milles on tal isiklik kasutusõigus. Seetõttu puutuvad kannatanu ja süüdistatav ka edaspidi üksteisega kokku ning nende sisuline leppimine on mõlema poole huvides. Arvestades pika aja möödumist kuriteo toimepanemisest, kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist ning kannatanu arvamust kriminaalasja edasise menetlemise kohta on avalik menetlushuvi kriminaalasjas ära langenud. Seetõttu on võimalik Elsa Sirenit positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks maksta riigituludesse teatud rahasumma. Kriminaalasjas on tekkinud menetluskulu: 1) kriminaaltoimiku materjalist kaitsjatele koopia tegemise kulu 0,45 eurot /tl 86/, 2) kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest 96 eurot /tl 89-91/, 115,20 eurot /tl 150-152/, 3) kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest kohtus 168 eurot. Kokku on tekkinud menetluskulu 379,65 eurot. Kohtupsühhiaatrilise ja psühholoogilise ekspertiisi maksumus 605,63 eurot tuleb jätta riigi kanda. Elsa Sirenile on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1,2, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus Elsa Sireni suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata Elsa Sirenile kohustuseks 10.märtsiks 2014:
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud seisukohtadega ja seega on kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused olemas.
lg 2 p 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks – 3 3 1-13-2121 tasuda kriminaalmenetluse kulud ja punkti 2 kohaselt maksta kindel summa riigituludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud põhjendustega kohustuse panemise kohta ja leiab, et kohustuse panemine – raha tasumine riigituludesse E.Siren poolt on otstarbekas ja menetlus tuleb käesoleval juhul lõpetada kohustuse panemisega määratud tähtajaks, süüdistataval tuleb 10.märtsiks 2014 maksta riigituludesse prokuröri poolt taotletud summa. Menetluskulud. Tl 86 I kd on kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemisega tekkinud kulude arvestus, mille kohaselt kaitsjale P.Rajavere on üle antud koopiad kriminaaltoimikust, mille tegemise kulu on olnud 0,45 eurot. Kaitsjale P.Rajavere on makstud riigi õigusabi tasu 96 eurot /tl 89-91 I kd/, 115,20 eurot /tl 150-152 I kd/, 60 eurot /tl 23-24 II kd/ ja 168 eurot /tl 28-30 II kd/, kokku 439,20 eurot. Prokurör on kohtule esitatud taotluses määranud E.Siren`ile kohustuseks hüvitada kaitsjatasu summas 379,20 eurot. Taotluse on allkirjastanud kaitsja ja ka E.Siren, kes on nõustunud prokuröri poolt esitatud kohustusega hüvitada kaitsjatasu summas 379,20 eurot. Kohus leiab, et kaitsjatasu 60 eurot tuleb
Seega on E.Siren poolt riigile hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude suurus 379,65 eurot nagu see oli ka taotluses esitatud. Kannatanu ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi tasu (akt nr 388 17.10.2012) 350,63 eurot /tl 135-140 I kd// ja 255 eurot /tl 142 I kd/, kokku 605,63 eurot tuleb Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 alusel jätta riigi kanda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3, 4, § 385 p 7, § 408 lg 1 kohus leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ja kriminaalasjas kuulub menetlus Elsa Siren suhtes lõpetamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 4 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.