Maakohus asus seisukohale, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud kohtule ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara kohta, jättes avaldamata, et temale kuulub Osaühing LOYAL PARTNER, mistõttu esineb
lg 2 p-s 5 sätestatud alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik V K esitas Harju Maakohtu 06.04.2011 määrusele määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega kuulutatakse välja V Ke pankrot ja algatatakse tema võlgadest vabastamise menetlus. Alternatiivina soovis võlgnik asja uut arutamist maakohtus. 18.05.2011 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Võlgnik esitas Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2011 määrusele määruskaebuse Riigikohtule, paludes tühistada ringkonnakohtu 18.05.2011 määrus ja maakohtu 06.04.2011 määrus, ning saata asi tagasi määruse teinud kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 14.11.2011 kohtumäärusega Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas määruskaebuse, tühistas tsiviilasjas nr 2-10-57329 tehtud Harju Maakohtu 06.04.2011 ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2011 määrused osas, millega jäeti võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata, ning saatis asja samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks. Muus osas jättis riigikohus maa- ja ringkonnakohtu määrused muutmata. Esimese astme kohtu määrus Maakohus 30.11.2012 määrusega võttis V Ke pankrotimenetluses esitatud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks menetlusse, kuid jättis avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata. Hinnates V Ke võlgadest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel
lg 2 p 5 eeldusi, möönis kohus, et puuduvad piisavalt veenvad asjaolud ja tõendid, mis tõendaks võlgniku käitumises raskelt süülise käitumise tunnuste olemasolu oma vara kohta kohtule ebaõigete või ebatäielike andmete esitamisel. Kohtu päringule Maksu- ja Tolliametist saadetud 20.12.2011 vastuse kohaselt ei ole võlgniku osalusega Osaühingu LOYAL PARTNER arvelduskontole
§-st 2 on pankrotimenetluse eesmärgiks eelkõige pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamiseks esitab võlgnik kohtule
kohase avalduse, milles kinnitab, et kohustub täitma
-s nimetatud kohustusi.
lg-st 2 tulenevalt on seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks eelduseks
lg-st 1 tulenev võlgniku kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda ei ole, siis seda otsida. Võlgnikul on tuvastatud töövõimekaotus 80%, mis kehtib kuni 30.09.2015. Samas 17.11.2010 pankrotiavalduses sisaldub
lg 2 kohane võlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks, milles ta kinnitab, et kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi, seega olemasoleva 20%-lise töövõime ulatuses tegelema tulutoova tegevusega. Pankrotiavalduse esitamisest kuni käesoleva ajani võlgnik tulutoova tegevusega tegelenud ega sellise tegevuse tulemusel tulu saanud ei ole. Kohus leidis, et
§-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgist tulenevalt on kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks anda võlgnikule 2
lg-s 1 sätestatud ja 17.11.2010 avalduses võetud kohustust täitnud ei ole, mistõttu on alust arvata, et V Ke võlgadest vabastamise menetluse algatamine oleks perspektiivitu ja avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebus V K palub tühistada maakohtu määruse täielikult ja teha uue määruse, millega rahuldada V Ke avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. V K on kohtule selgitanud, et ta on otsinud tööd, kuid pole leidnud ning töö saamise lootust tal pole. Kui kohus ja pankrotihaldur pidasid ebapiisavaks võlgniku pingutusi töö otsimisel ning leidsid, et selline tegevus ei kvalifitseeru
§-s 173 sätestatud võlgniku kohustusena otsida tööd, pidanuks nad sellest võlgnikku teavitama ja selgitama, mida peaks võlgnik täiendavalt töö otsimiseks ette võtma. Kohus pidanuks välja selgitama, kas võlgniku väited võimetuse kohta töötada ja tööd leida on tõesed. Kohus pidanuks tegema kahtluse korral ettepaneku oma väited täiendavalt tõendada. Samuti oleks kohus võinud ise võlgniku raviarsti poole pöörduda ja võlgniku tegeliku terviseseisundi ja töövõime välja selgitada.
Haigete inimeste puhul, kes ei ole võimelised tervislikel põhjustel seaduses sätestatud tulutoova tegevusalaga tegelemise kohustust täitma, seda paragrahvi kohaldada ei saa. Kohustusest vabastamise menetluse algatamisest keeldumine võib sanktsioonina kõne alla tulla ainult võlgniku süülise tegevuse ja oma kohustuste tahtliku rikkumise korral. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi muuta, jättes määruse lõppjärelduse samaks. Kolleegium leiab, et käesolevas asjas on võlgadest vabastamise menetluse algatamine tulenevalt
lg-test 1 ja 2 välistatud.
järgi võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
lg-s 4 sätestatud juhul või pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamisel ja lg 11 täpsustab, et kui esineb
lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine
Käesolevas tsiviilasjas on Harju Maakohus 06.04.2011 määrusega lõpetanud V Ke pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata (
lg 1), kuna võlgnikul puudus vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudus võimalus vara tagasi võita. Sama määrusega jättis maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.05.2011 määrusega maakohtu määruse muutmata. Riigikohtu 14.11.2011 määrusega tühistati Harju Maakohtu 06.04.2011 ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2011. määrus osas, millega jäeti algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja saadeti selles osas tsiviilasi uueks menetlemiseks maakohtule. Ülejäänud osas jäeti maa- ja 3
§-st 169 saab võlgniku vabastada ainult neist kohustustest, mis jäid pankrotimenetluses täitmata. Eeltoodud põhimõttega on kooskõlas ka
lgtes 1 ja 11 toodu, mille kohaselt on võimalik võlgadest vabastamise menetluse algatamine ja läbiviimine ainult siis, kui võlgniku pankrot on eelnevalt välja kuulutatud ja see on lõppenud pärast väljakuulutamist lõpparuande kinnitamisega või
Kui pankrotimenetlus on lõppenud
lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel raugemisega pankrotti välja kuulutamata, ei ole võimalik võlgadest vabastamise menetlust algatada. Seadusandja on eraldi rõhutanud, et juhul, kui esineb
lg-tes 1 ja 2 sätestatud olukord ja võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada, kuid käesolevas asjas on Harju Maakohtu 06.04.2011 määrus jõustunud osas, millega V Ke pankrotimenetlus lõpetati
lg 1 järgi raugemisega, ja eeltoodu tõttu ei ole alust tulenevalt
V Ke avaldus kohustusest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata ja menetlus algatamata ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel. Kolleegium selgitab, et V Kel on võimalik uue avaldusega pöörduda maakohtu poole pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud V Ke kanda. Margo Klaar Ande Tänav Iko Nõmm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.