← Eesti

3-11-2530/57

Obsah (5)§ 212§ 213§ 62§ 65§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 09.04.
  2. a otsusega nr 7365 kustutati OÜ AAB Järve-Auto käibemaksukohustuslaste registrist alates 16.04.2010, kuna puudus alus arvata, et ettevõte tegeleb Eestis ettevõtlusega.
  3. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 22.07.
  4. a maksuotsusega nr 12.2-3/4687-11 määrati OÜ-le Räpina Vesiveski täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 21 035,76 eurot (329 138 krooni) ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt summas 25 711,90 eurot (402 304 krooni). Maksuotsuse kohaselt on kaebaja perioodil 01.12.2009 kuni 28.02.2010 teinud OÜ-le AAB Järve-Auto väljamakseid, mille kohta puudub algdokument või nõuetele vastav algdokument, AS Glaskek ja OÜ Unolik poolt kaebajale esitatud arvetel on kajastatud kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kulud ning liisinguautoga (registreerimismärk XXX ) seonduvalt on tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulusid. Seega on kaebaja alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu ja jätnud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tasumata tulumaksu.
  5. OÜ Räpina Vesiveski esitas 27.10.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 22.07.
  6. a maksuotsuse nr 12.2-3/4687-
  7. Kaebuse kohaselt ei ole maksuhaldur tuvastanud ega tõendanud kaebaja osalust maksupettuses, mittelubatava maksueelise saamist, pahausklikkust või hoolsuskohustuse rikkumist. Kaebaja on kõiki maksuotsuses käsitletud kaupu ja teenuseid ostnud, saanud ja nende eest tasunud. Puudub faktiline ja õiguslik alus piirata kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning käsitleda kaebajale esitatud arvete alusel tehtud väljamakseid tulumaksuga maksustamisele kuuluvate ettevõtlusega mitteseotud kuludena. Kaebaja ja OÜ Articer vahel sõlmitud finantseerimise raamlepingust tulenevalt oli kaebajal õigus ja kohustus tasuda OÜ AAB Järve-Auto poolt esitatud arved. Kaebaja tasus AAB Järve-Auto OÜ poolt Articer OÜ-le esitatud arved nr 1001061 ja nr 1001121 ning tasumise tulemusena on vähenenud kaebaja kohustused OÜ Articer ees. Kaebaja poolt 02.12.
  8. a arve nr 0912023 alusel kinnistu ostmisel vahendustasu maksmine OÜ-le AAB Järve-Auto ei ole näilik tehing, kuna kaebajale on vahendusteenust osutatud. OÜ AAB Järve-Auto väljastas 07.12.2009 arve nr 0912072 kaebajale kuuluvates ruumides remonttööde teostamise eest. Maksuhaldur on fikseerinud, et arvel märgitud remonttööd on tehtud. Tõendatud ei ole OÜ AAB Järve-Auto majandustegevuse puudumist ega seda, et remonttöid ei ole teinud OÜ AAB Järve-Auto. Mootorsaani Yamaha Viking Professional ostmine OÜ-lt AAB Järve-Auto 29.12.
  9. a arve nr 0912291 alusel ning sõiduki Toyota Landcruiser 200 ostmine OÜ-lt AAB Järve-Auto 15.01.
  10. a arve nr 1001151 alusel ei ole näilikud tehingud ning ostuhinna suurus oli mõlemal juhul kokkuleppeline. Kaebaja ostis AS-ilt Glaskek 16.12.
  11. a ettemaksuarve nr E13866 alusel aknad, mis paigaldati kaebajale kuuluval kinnistul asuvale ehitisele ning tegemist ei ole ettevõtlusega mitteseotud kuluga. Kaebaja ostis OÜ-lt Unolik 28.01.
  12. a arve nr 12180 alusel mööbli, mis on täies ulatuses kaebaja omandis ja asub kaebaja valduses olevas külalistetoas.Liisingus olevat sõiduautot Mercedes-Benz CL 500 on kasutatud täielikult kaebaja ettevõtluse tarbeks.
  13. Tartu Halduskohtu 12.03.
  14. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole maksuhaldur rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ning maksuotsus on õiguspärane. Maksuhaldur on õiguspäraselt leidnud, et kaebaja on soetanud kaupu ja teenuseid ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil ning teinud OÜ-le AAB Järve-Auto väljamakseid niisuguste kuludokumentide alusel, millel näidatud tehingut arvel märgitud osapoolte vahel tegelikult toimunud ei ole või mille kohta kaebajal puudub raamatupidamise algdokument. Seetõttu on maksuhaldur õiguspäraselt suurendanud kaebaja käibe- ja tulumaksukohustust. Kaebaja ei ole esitanud dokumente, mis annaksid alust asuda seisukohale, et tasumisele määratud maksusumma on valesti määratud. Arvete nr 1001061 ja nr 1001121 alusel tasutud summa ei saa olla kaebaja ettevõtlusega seotud, kuna arve esitajaks on OÜ AAB Järve-Auto ja arve saajaks on OÜ Articer ning tähtsust ei oma, et arve tasumine toimus väidetavalt laenu arvelt. Arvel nr 0912023 märgitud 240 000 kroonine vahendustasu 10 000 krooni maksva kinnistu müümisel ei ole usutav, kuna tavaliselt on vahendustasu 1-2 protsenti müüdava kinnistu summast. Kaebaja juhatuse liikmetel on kinnistutega tehingute tegemisel kogemusi ning nii suure summa eest spetsialistide kaasamine ei ole mõistlik. Lisaks ei olnud kinnistu müüja käibemaksukohustuslane, mistõttu oli kinnistu müük 2 käibemaksuvaba. Arve nr 0912072 alusel tasutud väljamakse on ettevõtlusega mitteseotud kulu ja arvel märgitud remonttöid ei ole teostanud OÜ AAB Järve-Auto, kuna viimase juhatuse liikme V.Ž. i ning tema poolt võetud alltöövõtja ja väidetava tööde teostaja R.S. i ütlused ei lange kokku. Kumbki ei ole osanud nimetada ka teostatud tööde loetelu ega töid teostanud töömeeste nimesid. Arve nr 0912291 alusel mootorsaani soetamine ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja kasutas põhjendamatult vahendajat ja viis maksuvabalt ettevõttest välja summa, mis ületas mootorsaani turuhinna. Kaebaja ei saanud arve nr 1001151 alusel osta OÜ-lt AAB Järve-Auto maasturit Toyota Landcruiser 200, kuna see ei ole olnud OÜ AAB Järve-Auto omandis. Kaebaja ostis maasturi otse Leedu käibemaksukohustuslasest äriühingult UAB Idlija ning jättis deklareerimata kauba ühendusesisese soetamise, kuna sel juhul ei oleks kaebaja saanud sisendkäibemaksu maha arvata. AS Glaskek ettemaksuarve nr E13866 alusel ostetud aknad ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, kuna aknad on soetatud OÜ Articer tarbeks ja paigaldatud OÜ Articer hoonetele. OÜ Unolik arve nr 12180 alusel ostetud mööblit, täpsemalt voodit saab kaebaja juhatuse liikmele kuuluvas majas kasutada külaliste tarbeks vaid osaliselt ning seetõttu saab seda lugeda ettevõtlusega seotuks 1/3 osas. Liisingus olevat sõiduautot Mercedes-Benz CL 500 on kasutatud enam OÜ Articer tarbeks ning kaebaja ettevõtlusega on kulud liisinguautole seotud vaid osaliselt, so 15 % ulatuses. Halduskohtu hinnangul ei ole ka Hinkus AS arve nr 05-00100 alusel tehtud väljamakse kaebaja ettevõtlusega seotud ning kuulub maksustamisele käibe- ja tulumaksuga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  15. OÜ Räpina Vesiveski apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusnorme ning hinnanud tõendeid ebaõigesti. 5.
  16. Halduskohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, kuna kohus ei ole selgitanud, miks halduskohus ei arvestanud kaebaja esitatud tõendeid, ei nõustunud kaebaja väidetega ega pidanud vajalikuks neid lahendi tegemisel arvestada. 5.
  17. Halduskohus on AS Hinkus arve käsitlemisega otsuses väljunud kaebuse piiridest ja kohustanud kaebajat tasuma summasid, mida vaidlustatud maksuotsusega määratud ei ole. 5.
  18. Halduskohus jättis alusetult rahuldamata taotluse tunnistajate ülekuulamiseks kohtuistungil. Taotluses nimetatud isikute ütlustega oleks kaebaja saanud tõendada tehingute toimumist ja kõrvaldada vastuolud senistes seletustes. 5.
  19. Halduskohtu otsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on tuvastatud, et kaebaja pidi teadma OÜ AAB Järve-Auto majandustegevuse väidetavast puudumisest. Kohus pidi eeldama ostja heausksust, kuna maksuhaldur ei ole tõendanud kaebaja pahausksust ega maksupettuses osalemist. 5.
  20. Kaebaja poolt arvete nr 1001061 ja 1001121 tasumine on kaebaja ettevõtlusega seotud kulu, kuna arvete tasumise tulemusena vähenesid kaebaja kohustused OÜ Articer ees ning maksuhalduril puudus alus tulumaksu määramiseks. Vastavaid tehinguid tõendavate dokumentide esitamine nõutust hiljem ei muuda tõendeid ebausaldusväärseks. 5.
  21. Kinnistu vahendamise teenuse osutamine vastavalt arvel nr 0912023 märgitule toimus. Vahendamisteenuse osutamist tõendavad notariaalne müügileping, akt vahendamise tööde 3 üleandmise-vastuvõtmise kohta, vahendusteenuse eest tasumist tõendavad dokumendid ning kaebaja, OÜ AAB Järve-Auto ja kinnistu müüja esindajate seletused teenuse osutamise kohta. 5.
  22. Arve nr 0912072 alusel remonditeenuse osutamist tõendavad arve, tööde akt, kaebaja ja OÜ AAB Järve-Auto esindajate ning R.S. i seletused teenuse osutamise kohta ning maksuhalduri kontrollaktis vaatluse alusel tuvastatud asjaolu, et arvel näidatud remonttööd on tehtud. Tehing ei ole näilik, tõendatud ei ole OÜ AAB Järve-Auto majandustegevuse puudumist ega seda, et remonttöid ei ole teostanud OÜ AAB Järve-Auto. 5.
  23. Mootorsaani Yamaha Viking Professional ostmine arve nr 0912291 alusel ei ole näilik tehing. Mootorsaani soetamist tõendavad arve, akt seadme tarnimise ja üleandmisevastuvõtmise kohta, maksuhalduri kinnitus mootorsaani registrisse kandmisest 27.01.2010 ning kaebaja ja OÜ AAB Järve-Auto esindaja selgitused. Mootorsaani hind oli kõrgem, kuna see osteti koos lisadega ning maksuhaldur ei saa korrigeerida poolte kokkuleppel saavutatud hinda. Mootorsaan asub kinnistul, mida kaebaja kasutab kasutusvalduse lepingu alusel. 5.
  24. Sõiduki Toyota Landcruiser 200 ostmine arve nr 1001151 alusel ei ole näilik tehing. Maasturi soetamist tõendavad müügileping, arve, pangakonto väljavõte ja kviitung arve tasumise kohta, poolte kinnitused tehingu toimumise kohta, sõiduki kaebaja nimele registreerimine 04.06.2010, UAB Idlija ja OÜ AAB Järve-Auto poolt allkirjastatud dokument ning pangakonto väljavõte viimase poolt Leedu äriühingule tehtud makse kohta. 5.
  25. Ettemaksuarve nr E13866 alusel ostetud aknad on kaebaja ettevõtlusega seotud kulu, aknad paigaldati kaebajale kuuluval kinnistul asuvale ehitisele ja maksuhaldur on tuvastanud uute akende kasutamise kaebajale kuuluval hoonel. Tõendamata on väited, et kaebaja ehitisele paigaldatud aknad ei ole samad, mis osteti AS-ilt Glaskek ja aknad on müüdud edasi teisele äriühingule. 5.
  26. Arve nr 12180 alusel mööbli soetamine on kaebaja ettevõtlusega seotud kulu. Mööbel on täies ulatuses kaebaja omandis ja asub kaebaja valduses olevas külalistetoas. Kohus ega maksuhaldur ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes on leitud, et kaebaja puhul on mööbli omand ja valdus vaid 30% ulatuses põhjendatud. 5.
  27. Liisingus olevat sõiduautot Mercedes-Benz CL 500 on kasutatud täielikult kaebaja ettevõtluse tarbeks. 5.
  28. Vaidlusaluste majandustehingute sisu on ümber kvalifitseeritud õigusvastaselt, kuna maksuhaldur ei ole tuvastanud mittelubatava maksueelise saamist ega tehingupoolte tahtlust selle saavutamiseks.
  29. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu otsus õiguspärane ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited on põhjendamatud. 6.
  30. Halduskohus on hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning andnud hinnangu asjas maksustamise seisukohalt olulist tähtsust omavatele asjaoludele. Halduskohus ei saa tuvastada tehingute toimumist ja iseloomu vahetult. Kontrolltoimiku asja materjalide juurde võtmine alles halduskohtu 20.02.2012 istungil ei toimunud hilinemisega ega põhjustanud kaebajale kahjulikke tagajärgi, kuna enamus selles olnud dokumentidest oli juba varasemalt poolte poolt oma kirjalike seisukohtade lisadena esitatud. Põhjendamatud on kaebaja väited seoses 4 tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega. Kohus on õigesti leidnud, et taotletud isikud on maksumenetluse käigus seletused andnud ning

§ 62

lg 2 alusel korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Vaidlusaluste tehingute toimumist ja sisu saab tõendada üksnes dokumentaalselt. 6.

  1. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maksuotsuse koostamise aluseks on üksnes hoolsuskohustuse rikkumine, pahauskne käitumine või maksupettuse toimepanemine. Juhul, kui on tõendatud, et käivet tegelikult ei toimunud, et ole müüja hea- või pahausksusel tõendamise seisukohast mingit tähendust. Kaebajale ei ole pandud ebamõistlikku kontrollikohustust OÜ AAB Järve-Auto majandustegevuse reaalses olemasolus veendumise näol. Kontrollaktis ja maksuotsuses on toodud tõendid ja asjaolud, millest nähtub, et OÜ AAB Järve-Auto ei saanud olla kaupade ja teenuste müüjaks. Tehingud OÜ AAB Järve-Auto ja kaebaja vahel ei ole kas üldse toimunud (kinnistu vahendusteenus) või ei ole teenust saadud OÜ-lt AAB Järve-Auto. Viimasel juhul on maksuhaldur toonud maksuotsuses välja põhjused, miks kaebaja teadis või oleks pidanud teadma arvete fiktiivsusest. 6.
  2. Halduskohus on põhjendatult nõustunud maksuotsuses toodud seisukohtadega. Kinnistu vahendusteenuse osutamist ja ostmist ei tõenda lepingupoolte seletused, kuna isikud ei suuda lisada ühtki üksikasja vahendusteenuse osutamise asjaolude kohta ning piirdutakse väitega, et vahendusteenust osutati ja selle eest tasuti. Kuna kinnistu ostmisel vahendusteenust ei osutatud, siis ei ole võimalik eeldada ostja heausksust. Remonttööde osas ei saa kaebajat pidada heauskseks ostjaks, kuna tema esindaja seletused on vastuolus väidetava teenuse osutaja ja alltöövõtja seletustega. Tõendatud on, et mootorsaani ostmine ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega ning kaebajale pidi olema selge, et müüjaks ei ole OÜ AAB Järve-Auto. Kaebaja ostis maasturi otse Leedu äriühingult ja maastur ei ole olnud OÜ AAB Järve-Auto valduses, kuna sellel käis Leedus järel H.T. . AS-ilt Glaskek on ostetud aknaid vähem, kui kaebaja kinnistul asuval hoonel neid on vahetatud ning H.T. seletuste kohaselt on aknad müüdud edasi OÜ-le Articer. Samas puuduvad akende müügi kohta tõendid, mis lubab arvata, et aknad soetatigi OÜ Articer tarbeks. OÜ Unolik arve osas on maksukohustust muudetud vastavalt mööbli tegelikule kasutamisele ettevõtluses. 6.4 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega kaebuse piiridest väljumisest halduskohtu poolt. Halduskohus on otsusesse ekslikult kirjutanud hinnangu Hinkus AS arve maksustamise osas. Ilmselt on kohus lähtunud kontrollaktist, jättes tähelepanuta, et selles osas on kaebaja enne maksuotsuse tegemist esitanud parandatud käibedeklaratsiooni ning maksuhaldur ei ole määranud täiendavat maksu. Ebaõige on kaebaja väide, et halduskohus on kohustanud kaebajat maksma summasid, mida maksuotsusega määratud ei ole, kuna halduskohus ei määra maksukohustust ning kirjeldatud viga halduskohtu otsuses ei suurenda kaebajale maksuotsusega määratud maksusummat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 12.03.
  4. a otsuse tühistamiseks alust. Küll aga tuleb otsusest nähtuva motiveerimisvea tõttu osaliselt muuta vaidlusaluse otsuse põhjendusi, jättes neist välja Hinkus AS arvega nr 05-00100 seonduva (halduskohtu otsuse punkt 9).Ülejäänud osas tuleb halduskohtu otsus jätta muutmata.
  5. Toimiku materjalidest nähtuvalt kontrollis maksuhaldur OÜ Räpina Vesiveski poolt käibeja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 01.12.2009-28.02.
  6. Kontrolli käigus tuvastatud ning maksustamise seisukohast tähtsust omavad faktilised ja 5 õiguslikud asjaolud on toodud 03.05.
  7. a kontrollaktis (tl 16-28). Maksuotsuse tegi maksuhaldur 22.07.2011, milles leidis, et OÜ Räpina Vesiveski ei ole OÜ AAB Järve-Auto nimel väljastatud arvetel näidatud kaupu ja teenuseid OÜ-lt AAB Järve-Auto soetanud (maksuotsuse p 2.2.3 – 2.2.6), mistõttu puudub OÜ-l Räpina Vesiveski sisendkäibemaksu mahaarvamse õigus nimetatud arvete alusel. Kontrolli käigus tegi maksuhaldur samuti kindlaks, et OÜ Räpina Vesiveski ei ole deklareerinud kauba ühendusesisest soetamist (maksuotsuse p 2.2.6) ning on soetanud kaupu ja teenuseid ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil (maksuotsuse p 2.2.7). Maksuotsuses leidis maksuhaldur, et OÜ Räpina Vesiveski on teinud OÜ-le AAB Järve-Auto väljamakseid niisuguste kuludokumentide alusel, millel näidatud tehingut arvel märgitud osapoolte vahel tegelikult toimunud ei ole või mille kohta OÜ-l Räpina Vesiveski puudub raamatupidamise algdokument. Nimetatud asjaoludel suurendab maksuhaldur kaebaja tulumaksukohustust. Asjas käib seega vaidlus 22.07.
  8. a maksuotsuse nr 12.2-3/4687-11 põhjendatuse üle, millega maksuhaldur suurendas OÜ Räpina Vesiveski käibemaksukohustust 21 035,76 euro võrra ja tulumaksukohustust 25 711,90 euro võrra.
  9. Lähtudes vaidlustatud maksuotsuse sisust nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et halduskohus on vaidlusalusesse otsusesse ekslikult sisse kirjutanud hinnangu kaebaja maksustamise kohta seoses Hinkus AS arvega nr 05-00100, kuigi kaebaja on selles osas enne vaidlusaluse maksuotsuse tegemist esitanud parandatud käibedeklaratsiooni ning 22.07.
  10. a maksuotsusest nähtuvalt (maksuotsuse lk 11) ei ole maksuhaldur viidatud arvega seonduvalt väljamakselt kaebajale täiendavat tulumaksu määranud. Maksuhaldur viitas maksustamise alusena Hinkus AS arvele üksnes kontrollaktis. Viidatud viga vaidlusaluses kohtuotsuses ei tingi veel selle tühistamist ja ringkonnakohus saab selle kõrvaldada halduskohtu otsuse põhjenduste osalise muutmise kaudu. Kuna kohus ei määra ise kellegi maksukohustust, vaid hindab vaidlustatud maksuotsuse põhjendatust ja halduskohus jättis vaidlusaluse otsusega 22.07.
  11. a maksuotsuse muutmata, siis ei suurenda kirjeldatud viga halduskohtu otsuses kaebajale 22.07.
  12. a maksuotsusega määratud maksusummat.
  13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses avaldanud oma seisukohta esitatud tõendite osas. Halduskohus on otsuse põhjendustest nähtuvalt hinnanud nii maksuhalduri kui ka maksukohustuslase poolt esitatud tõendeid kogumis ning andnud hinnangu asjas maksustamise seisukohalt olulist tähtsust omavate asjaolude ja nende aluseks olevate tõendite kohta. Ka kaebaja ise viitab apellatsioonkaebuses põhiliselt maksuhalduri poolt kogutud tõenditele, jõudes aga nende tõlgendamisel maksuhaldurist ja halduskohtust erinevatele järeldustele. Kaebaja positsiooni mittetoetava otsuse tegemist ja tõendite erinevat hindamist võrreldes kaebajaga ei saa võrdsustada menetlusnormi rikkumisega halduskohtu poolt.
  14. Samuti ei anna halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks alust see, et halduskohus võttis kontrollitoimiku asja materjalide juurde alles kohtuistungil. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliseid kahjulikke tagajärgi võis kaebaja jaoks kaasa tuua kontrollitoimiku võtmine haldusasja materjalide juurde alles halduskohtu 20.02.2012 istungil. Kuni selle ajani oli maksukohustuslasel võimalik MKS § 14 lg 3 alusel tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega, so kontrolltoimikuga, maksuhalduri juures ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Lisaks sellele nähtub kohtuasja toimikust (tl 185-186, 196), et enamus kontrolltoimikus olevast kirjalikust materjalist ja tõenditest oli poolte endi poolt kaebuse, vastuse ja muude kirjalike seisukohtade lisadena juba varem halduskohtule ja vastaspoolele esitatud, so menetlusosalistele teada. 6
  15. Selliseks oluliseks rikkumiseks, mis iseenesest annaks aluse halduskohtu vaidlustatud otsus tühistada põhjusel, et rikkumine tõi endaga kaasa ebaõige kohtulahendi, ei ole ringkonnakohtu arvates ka see, et halduskohus jättis 20.02.2012 toimunud istungil rahuldamata kaebja poolt esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 204p-205) palus kaebuse esitaja halduskohtul kutsuda istungile tunnistajatena H.T. , V.Ž. , R.S. ja R.A. selgitades, et nimetatud isikud saavad anda ütlusi maksuotsuses käsitletud tehingute toimumise kohta ning kõrvaldada tunnistajatena vastuolusid maksuhaldurile antud seletustes.

§ 65

lg 2 kohaselt, kui kohus võtab vastu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi, võib menetlusosaline taotleda, et kohus kuulaks tunnistajana või vande all üle isiku, kelle ütlusi või seletusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõend sisaldab. Kohus võib sellise taotluse jätta rahuldamata üksnes käesoleva seadustiku § 62 lõike 3 punktis 2 või lõikes 4 sätestatud juhul

§ 62

lg-st 3 tulenevalt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest nimetatud paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Käesolevas asjas sai halduskohus tänu maksumenetluses eelnevalt korduvalt antud ja protokollitud seletustele ilma kõnealuste tunnistajate täiendava ülekuulamiseta oma seisukoha kujundada, leides 20.02.2012 istungil, et kaebaja poolt taotletud tunnistajate ülekuulamiseks puudub vajadus, kuna eelnevas menetlustes on kõik kaebaja poolt nimetatud isikud oma seletused andnud ning asja lahendamisel saab lähtuda kogutud kirjalikest tõenditest ja esitatud seisukohtadest. Samuti on halduskohus põhjendatult viidanud sellele, et tehingute toimumist ja nende sisu saab tõendada eelkõige kirjalike tõenditega. Vastuseks kaebaja väitele, et isikute tunnistajana ülekuulamine oleks aidanud kõrvaldada vastuolusid nende seni antud ütlustes märgib ringkonnakohus, et H.T. , V.Ž. , R.S. ja R.A. on antud asjaga seonduvalt korduvalt seletusi andnud ja ei ole alust eelda, et nad saaksid alles kohtumenetluses lisada oma seni antud seletustele midagi sellist, mis muudaks maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ja annaks aluse maksuhalduri poolt maksuotsuses tehtud järelduste ümberhindamiseks. Ringkonnakohus leiab samuti, et isikute hilisemalt antud ütlused ei ole ka oma kaalukuselt ja tõepärasuselt võrreldavad nende poolt esmalt antud ütlustega ja kui kohtumenetluses asutakse seniseid ütlusi siiski muutma, et üritada tõendada kaebaja ja maksuotsuses märgitud äriühingute vaheliste väidetavate tehingute toimumist, siis oleksid eeldatavalt kohtuistungil antavad ütlused olnud veel enam suunatud ja poleks enam tõsiseltvõetavad. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja poolt halduskohtule apellatsioonkaebuses tehtud etteheited nimetatud isikute tunnistajatena ülekuulamata jätmise osas alusetud.

  1. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et vaidlusaluses maksuotsuses ei ole OÜ-ga AAB Järve-Auto tehtud tehingute osas tuvastatud, kas tegemist oli kaebajapoolse hoolsuskohustuse rikkumisega, pahauskse käitumisega või maksupettuse toimepanemisega. Vaidlustatud maksuotsuse lk-l 13 on maksuhaldur välja toonud seose OÜ Räpina Vesiveski volitatud esindaja H.T. ja OÜ AAB Järve-Auto juhatuse liikme V.Ž. i vahel, märkides, et tegemist on heade tuttavatega ja kontrollaktis käsitletud tehingud ei ole olnud ainsad nende äriühingute vahelised tehingud, mistõttu oli neil võimalik omavaheliste tehingute vormistamine kokku leppida selliselt, et nende abil saaks vähendada kaebaja maksukohustust. Seda, et kaebaja ning OÜ AAB Järve-Auto vaheliste tehingute tegemine, so viimatinimetatud äriühingu rekvisiitidega dokumentide kasutamine võimaldas kaebajal riigilt alusetult käibemaksu tagasi küsida ning teiste V.Ž. iga seotud variäriühingute kaudu oma käsutusse sularaha saada, on maksuhaldur viidanud ka vaidlusaluse maksuotsuse lk-l
  2. Lisaks eeltoodule on maksuhaldur maksuotsuse lk-l 13 viidanud ka sellele, et äripraktikas ei ole 7 tavaline olukord see, et 250 000 kroonise tehingu puhul makstakse vahendajale (antud juhul OÜ-le AAB Järve-Auto) sellest summast väidetava vahendusteenuse osutamise eest 240 000 krooni ja kui vahendaja omandab kauba ning müüb selle kaebajale edasi u 100%-lise juurdehindlusega. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril esinenud põhjendatud kahtlus, et kaebaja osales maksupettuses ja sellisele juhule ei laiene ka ostja heausksuse eeldamise põhimõte (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.
  3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-09). Kohtupraktika kohaselt võib kauba või teenuse saajana tehingus figureeriva isiku osavõtt maksupettusest seisneda muuhulgas ka selles, et tehingu teise poole majandustegevust koordineerivad isikud tegutsevad käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka ostja juhatuse liikmete või muude äriühingu esindamiseks õigust omavate isikute varasemad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.05.
  4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-03; 02.10.
  5. a otsus haldusasjas nr 3-3-150-03 ja 20.01.
  6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-74-09). Eelkirjeldatud ja maksupettusele viitavatele asjaoludele on maksuhaldur maksuotsuse lk-del 13-14 ka viidanud. Lisaks sellele on kontrollaktis ja vaidlustatud maksuotsuses ära toodud need tõendid ja asjaolud, mis näitavad, et OÜ AAB Järve-Auto ei saanud olla kaebajale kaupade ja teenuste müüjaks. Maksuotsuse p-des 2.1 ja 2.2 on muuhulgas märgitud, et OÜ AAB Järve-Auto registreeriti
  7. a ja alates 29.12.2010 on äriühing likvideerimisel. Alates 16.04.2010 on OÜ AAB Järve-Auto käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, kuna äriühing ei tõendanud, et tegeleb ettevõtlusega. Perioodil 17.11.2009-27.08.2010 oli äriühingu juhatuse liige V.Ž. ja sealt edasi R.S. . Kaebaja poolt äriühingule ülekandega makstud summad on samal päeval kas sularahas välja võetud või kantud edasi teiste äriühingute arvelduskontodele, mille juhatuse liikmeks oli samuti V.Ž. .
  8. a jaanuaris oli V.Ž. il kehtiv seos 8 äriühinguga ja 39 äriühinguga oli tal kehtetu seos ning maksuhaldurile teadaolevalt oli V.Ž. vähemalt ühe endale kuuluva äriühingu juhatuse liikmena esitanud fiktiivseid arveid. Samuti on maksuotsuses ja halduskohtu vaidlustatud otsuses olemasolevaid tõendeid ja asjaolusid hinnates jõutud järeldusele, et tehinguid OÜ AAB Järve-Auto ja OÜ Räpina Vesiveski vahel ei ole tegelikult toimunud - teenust ei ole kas üldse saadud (XXX vahendusteenus) või ei ole teenust (kaupa) saadud OÜ-lt AAB Järve-Auto. Viimasel juhul on maksuhaldur toonud maksuotsuses välja ka põhjused, miks kaebaja teadis või oleks pidanud teadma arvete fiktiivsusest. Vastupidiselt kaebaja seisukohale on halduskohtu vaidlustatud otsuse p-s 10 halduskohus andnud selgituse ka näiliku tehingu maksustamise kohta. MKS § 83 lg 4 esimene lause sätestab, et näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta. Seega on maksuhalduril juhul, kui on tuvastatud tehingu näilikkus, õigus jätta selline tehing maksustamisel arvesse võtmata. MKS § 83 lg 4 kohaldamisel näiliku tehingu puhul, mis ei ole tehtud teise tehingu varjamiseks, ei ole vajalik ka maksueelise saamise tuvastamine. MKS § 10 lg 2 punktidest 1 ja 2 tulenevalt on maksuhalduri põhiülesanneteks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust, jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma. Seega olenemata asjaolust, kas riigile näilikust tehingust kahju tekib või mitte, oli maksuhalduril õigus maksukohustuse korrigeerimiseks, kui ilmnes, et maksukohustuslane on oma maksuarvestuses kajastanud tegelikult mittetoimunud tehingut. 8 Iseenesest ebaõige on ka kaebuse esitaja seisukoht, et käibemaksukohustuslasel, kes deklareerib sisendkäibemaksu hulgas tegelikult mittetoimunud tehingu kohta vormistatud arvel näidatud käibemaksu, puudub maksueelis üldse. Nagu maksuhaldur põhjendatult on viidanud, võimaldab sellise tehingu kajastamine käibedeklaratsioonis maksukohustuslasel alusetult vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu või suurendada tagastamisele kuuluvat käibemaksu ning teha äriühingust maksuvabalt väljamakseid, mis tegelikult kuuluksid tulumaksuga maksustamisele.
  9. Mis puudutab täpsemalt kaebajale täiendavalt tasumisele määratud maksusummade aluseks olevate tehingutega seonduvat, siis arvete nr 1001061 ja nr 1001121 osas on nii maksuhaldur kui ka halduskohus õigesti leidnud, et kuna need arved on adresseeritud OÜ-le Articer, kes on arvetel märgitud maksjana ja kauba saajana, siis ei ole need kasutatavad kaebaja maksuarvestuses ja tähendust ei ole ka sellel, et arvete tasumine toimus väidetavalt kaebaja poolt OÜ-le Articer antud finantsabi (laenu) arvelt. Toimiku materjalidest nähtuvalt selgus kontrolli teostamise käigus, et OÜ Räpina Vesiveski on 14.01.2010-16.01.2010 tasunud pangaülekandega OÜ-le AAB Järve-Auto viidatud arvete alusel 402 000 krooni. Kaebaja raamatupidamisdokumentide hulgas neid arveid aga ei olnud ning samuti ei kajastunud arvetel märgitud summad kaebaja käibemaksuarvestuses. Nimetatud arveid ega muid nendega seonduvaid dokumente kaebaja maksukontrolli läbiviimise käigus, so enne 03.05.
  10. a kontrollakti koostamist, maksuhaldurile ei esitanud, kuigi maksuhaldur neid korduvalt nõudis. Arvete kohta ei osanud algselt täpsemaid seletusi anda ka kaebaja volitatud esindaja H.T. , kes alles 25.10.2010 maksuhaldurile saadetud ekirjas väitis, et arve nr 1001061 on esitatud
  11. a detsembris saadud teenuse eest ja teine OÜ Articer eest ja selle on kaebaja tasunud laenuna saadud summade arvelt. Arved esitati maksuhaldurile alles koos 08.07.2011 koostatud täiendava eriarvamusega ja neist nähtub, et mõlema arve puhul on tegemist OÜ AAB Järve-Auto arvetega OÜ-le Articer, kellele on
  12. a osutatud ehitusteenust (tl 47-48). Arvetele oli lisatud ka 01.01.2009 kuupäeva kandev finantseerimise raamleping ja selle lisa (tl 45-46), millest nähtuvalt olid kaebaja ja OÜ Articer kokku leppinud, et kaebaja kohustub tasuma OÜ-le AAB Järve-Auto viimase poolt OÜ-le Articer esitatud arved seonduvalt Laaksaare Puhkemaja ehitustöödega. Samas nähtub asja materjalidest, et
  13. a jaanuaris, kui kaebaja vaidlusalustel arvetel märgitud summad OÜ-le AAB Järve-Auto väidetavalt OÜ-ga Articer sõlmitud finantseerimise raamlepingu alusel viimase eest üle kandis, on OÜ Articer andnud kaebajale laenu 641 500 krooni ja see on fikseeritud laenulepingutes, milles puudub igasugune viide väidetavalt juba
  14. a jaanuaris sõlmitud finantseerimise raamlepingule, mille sisu samuti reguleerib poolte omavahelist finantsabi saamist ja andmist, sh neilt summadelt intresside arvestamist. Kui nn. finantseerimise raamlepingu p-s 2.1 on kokku lepitud, et omavahel finantsabina kasutada antud summadelt, mille kogusumma on väiksem kui 900 000 krooni, intresse ei arvestata ja kui kogusumma ületab 900 000 krooni, siis on intressimääraks 4% tasumata summalt. Samas on OÜ Articer poolt kaebajale
  15. a jaanuaris antud laenu puhul laenulepingusse sisse kirjutatud intress 5% laenujäägilt, kuigi laenu kogusumma jäi alla 900 000 krooni. Seega oli OÜ-l Articer
  16. a jaanuaris, kui kaebaja väidetava finantseerimise raamlepingu alusel tema arveid tasus, tegelikult piisavalt raha selleks, et ise oma arveid tasuda ja kaebaja poolt varem maksuhaldurile esitatud laenulepingute järgi oli tegelikult OÜ Räpina Vesiveski ise
  17. a jaanuaris nn. finantsabi saaja. Samuti on
  18. a eriarvamuse alusel kaebuses esitatud väited, mis puudutavad kaebaja poolt OÜ Articer arvete tasumist nn. finantseerimise raamlepingu alusel, vastuolus H.T. poolt algselt maksuhaldurile saadetud kirjast tuleneva seisukohaga. Sellest sai järeldada, et arve nr 1001061, on esitatud kaebajale
  19. a detsembris saadud teenuse eest ja üksnes teine arve, 9 so arve nr 1001121 on esitatud OÜ Articer eest ja selle on kaebaja tasunud laenuna saadud summade arvelt, so OÜ-lt Articer
  20. a jaanuaris saadud laenu arvelt. Samuti tuleb alles
  21. a juulis esitatud
  22. a finantseerimise raamlepingu ja sellega seonduvate seletuste hindamisel arvesse võtta asjaolu, et OÜ Articer ja OÜ Räpina Vesiveski on seotud äriühingud, kuna M. Toode on mõlemate äriühingute juhatuse liige ja omab u 81% kaebaja osakapitalist ning OÜ Articer omab u 19% kaebaja osakapitalist. OÜ Articer ainuosanik on aga M. Toode abikaasa H.T. , kes muuhulgas on ka kaebaja volitatud esindaja. Eeltoodut arvestades on maksuhaldur pidanud õigustatult täiendava eriarvamuse lisadena esitatud nn
  23. a finantseerimise raamlepingut ja selle lisa ebausaldusväärseteks ja ilmselt tagantjärele koostatud dokumentideks, mille eesmärgiks on olnud vältida arvete nr 1001061 ja nr 1001121 tasumisega kaebajale kaasnevat tulumaksukohustust tulenevalt sellest, et arved ei olnud esitatud kaebajale ning kaebaja ei ole saanud teenust, mille eest arved esitati, so tegemist on sellise kuluga, mis on tehtud kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kulude katmiseks. Sellele, et arvel nr 1001061 märgitud summa 144 000 krooni tasumist kaebaja poolt OÜ-le AAB Järve-Auto ei saa pidada kaebaja ettevõtlusega seotud kuluks kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka see, et tegelikult oli kaebaja raamatupidamises olemas arve nr 0912072, mille esitas OÜ AAB Järve-Auto tasumiseks kaebajale ja mille sisuks oli ruumide remont XXX ning ka sellel arvel oli tasumisele kuuluvaks summaks 144 000 krooni. Selle arve tasus kaebaja OÜ-le AAB Järve-Auto ülekandega 13.01.2010 ja eeldatavalt pidas tegelikult just seda arvet ja mitte OÜ AAB Järve-Auto poolt OÜ-le Articer esitatud arvet nr 1001061 silmas ka kaebaja volitatud esindaja H.T. , märkides oma 25.10.
  24. a kirjas maksuhaldurile, et arve summas 144 000 krooni on esitatud
  25. a detsembris saadud teenuse eest ja tasutud
  26. a jaanuaris. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur ja halduskohus asunud põhjendatult seisukohale, et OÜ AAB Järve-Auto poolt OÜ-le Articer väljastatud arvetel nr 1001061 ja nr 1001121 märgitud summade tasumine kaebaja poolt OÜ-le AAB Järve-Auto ei ole käsitatav OÜ Räpina Vesiveski ettevõtlusega seotud kuluna ning tasutud 402 000 krooni kuulub tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 5 tulumaksuga maksustamisele.
  27. XXX ostmisel vahendusteenuse osutamise osas (OÜ AAB Järve-Auto 02.12.
  28. a arve nr 0912023) on halduskohus samuti õigesti tuvastanud, et koos käibemaksuga 240 000 krooni suuruse vahendustasu maksmise vajadus kaebaja poolt väidetava ostu-müügitehingu vahendamise eest kinnistu võõrandamisel, mille kogumaksumuseks oli 250 000 krooni, ei ole eluliselt usutav ning ei ole ka tõendatud, et just kaebaja sellise teenuse tellis. Halduskohus märkis oma otsuses põhjendatult, et tavapäraselt määratakse vahendustasuks 1-2 protsenti müüdava kinnistu hinnast ja XXX leidmiseks eraldi spetsialisti (vahendaja) kaasamine nii suure summa eest ei ole ka majanduslikult mõistlik, arvestades asjaolu, et nii H.T. le kui ka M.T. kuulus juba varem hulganisti kinnistuid ja tehingute tegemine kinnistutega ei ole neile ilmselgelt selline ülesanne, milleks on vaja võtta vahendaja, so osta kinnistu ostu-müügi sõlmimise vahendamise teenus sisse. Arvel nr 0912023 on teenuse kirjeldusena märgitud “vahendustööd vastavalt aktile nr 12-1V/02.12.2009 vahendamise tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta” ja tasumisele kuuluv summa 240 000 krooni ning viide sellele, et maksetähtaeg tuleneb lepingust. Arvele on lisatud ka selles nimetatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, kuid muid lepinguid, millel sellise teenuse osutamine põhineks ja millest täpselt nähtuks, milles selline vahendusteenus seisnes, esitatud ei ole. Maksumenetluses kogutud materjalidest nähtuvalt on arvel näidatud summa tasutud väidetavale teenuse osutajale sularahas ja seda tõndavad OÜ AAB Järve-Auto kassa sissetuleku orderid kuupäevadega 02.12.2009, 09.12.2009, 16.12.2009, 22.12.2009 ja 29.12.
  29. XXX ostu-müügileping on sõlmitud 08.12.2009 ja müüjaks oli Ranna Varaühistu, kelle esindajaks oli R.A. . Nimetatud ostu-müügilepingu p-s 3 on märgitud, et müüja esindaja tõendab oma allkirjaga ka seda, et 240 000 krooni vahendustasu on 10 vahendajale (OÜ AAB Järve-Auto) tasutud. Samas nähtub juba viidatud kassa sissetuleku orderitest, et enne 08.12.
  30. a kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimist oli nn. vahendusteenuse eest sularahas tasutud üksnes 48 000 krooni ja sedagi ei tasunud mitte kinnistu müüja, vaid Räpina Vesiveski OÜ. Ülejäänud summad on vahendusteenuse eest tasutud pärast 08.12.2009 ja seega ei saanud Ranna Varaühistu esindaja ka kogu 240 000 krooni suuruse summa tasumist juba kinnistu ostu-müügilepingus kinnitada, mistõttu ei ole ostu-müügilepingu p 3 iseenesest usaldusväärne tõend selle kohta, et kinnistu ostja oli selle saamiseks tellinud vahendusteenuse OÜ-lt AAB Järve-Auto ja 240 000 krooni eest seda teenust ka saanud. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väited, et vahendusteenuse osutamine kaebajale on tõendatud R.A. u, H.T. ja V.Ž. i poolt maksuhaldurile antud seletustega. Nimetatud isikud küll väidavad, et tehing tehti vahendaja kaudu, kuid nad ei ole suutnud lisada ühtki üksikasja vahendusteenuse osutamise asjaolude ja sisu kohta. Kaebaja volitatud esindaja H.T. on 16.06.2010 antud seletuses märkinud, et: “Meil on ostetud XXX vana tehas, kinnistu oli seal ligudal, kavatsus on kinnistu edasi müüa /…/ Kinnistu omanikku ma teadsin, aga temal oli vahendaja juba vahel ja kinnistut pakkus vahendaja.” Kinnistu müüjat esindanud R.A. vastas 18.08.2010 maksuhalduri kirjas esitatud küsimustele, et: “Vahendajat oli vaja ostja leidmiseks, sest polnud ostjat. Vahendaja oli Tallinna firma, kelle esindaja nime ei mäleta.” Väidetava vahendusteenuse osutaja juhatuse liige V.Ž. vastas 20.01.
  31. a kirjalikes seletustes maksuhaldurile, et: XXX maaüksuse vahendusteenus seisnes alljärgnevas: “Tahtsin osta kinnistu ärilistel kaalutlustel, et edasi müüa talunikule, kuskil internetist sain teada huvilise kohta. Maatükk oli XXX tehase kõrval-maad oli ca 30 ha. R.A. ut otseselt ei tunne. Kes leppis notari aja kokku, ma ei tea. Notari juures minu mäletamise järgi OÜ AAB JärveAuto esindajat ei olnud. Kes maksis OÜ AAB Järve-Auto teenuste eest raha, ma ei mäleta.” Lisaks eeltoodule on maksuhaldur välja selgitanud, et XXX asus tegelikult kohe kaebajale kuuluva XXX kõrval ja ka viimane oli ostetud R.A. u kaudu, kes oli kaebaja volitatud esindaja H.T. tuttav, mis samuti kinnitab pigem maksuhalduri seisukohta, et tegelikult puudus kaebajal igasugune vajadus XXX ostmisel vahendusteenuse kasutamiseks. See viitab omakorda asjaolule, et eelduslikult sellist teenust kaebajale ei osutatudki. Samuti ei ole ei väidetav teenuse tellija ega selle osutaja suutnud maksuhaldurile selgitada, milles siis täpselt 240 000 krooni eest kinnistu ostu-müügi tehingu tegemise vahendamise teenus seisnes. Tõendatud ei ole ka see, et kaebaja tellis vaidlusalusel arvel nimetatud teenuse, sest nagu juba eelnevalt viidatud, selgitas kaebaja esindaja maksuhaldurile, et ta teadis ostetava kinnistu omanikku, aga temal oli vahendaja juba vahel ja kinnistut pakkus vahendaja ning müüja esindaja R.A. märkis maksuhalduri kirjas esitatud küsimustele vastates, et vahendajat oli vaja ostja leidmiseks, sest polnud ostjat. Eeltoodust võib kõige vähem järeldada seda, et juhul, kui sellist teenust osutati, siis oli tellijaks kinnistu müüja, mitte ostja. Maksuhaldur ja halduskohus on seega põhjendatult leidnud, et OÜ AAB Järve-Auto ei ole kaebajale XXX ostmisel vahendusteenust osutanud ja sellisel juhul ei ole võimalik eeldada ka kaebaja kui teenuse väidetava saaja heausksust. Lisaks sellele ei olnud Ranna Varaühistu ka käibemaksukohustuslane ja XXX müük oli käibemaksuvaba. Maksuotsuses on eelpooltoodut arvestades õigesti leitud, et kaebajal puudus õigus näidata oma
  32. a detsembrikuu käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu hulgas OÜ AAB Järve-Auto arvel nr 0912023 märgitud vahendusteenuse käibemaksusummat 40 000 krooni ning väidetava teenuse eest väljamakstud summa 240 000 krooni tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele.
  33. 07.12.
  34. a arve nr 0912072 on OÜ AAB Järve-Auto kaebajale esitanud sanitaarremonditööde tegemise eest summas 144 000 krooni ja tööde üleandmisevastuvõtmise akti järgi on töö sisuks olnud ruumide sanitaar-remont vastavalt kokkuleppele ja 11 tellija soovidele XXX . Maksuhaldur on
  35. a oktoobris vesiveski siseruumides teostanud vaatluse ja tuvastanud, et mingeid remonditöid (tellismüüri parandamine, uute uksekaarte ladumine, vana ahju mahalõhkumine, vana krohvi eemaldamine) on seal tehtud, kuid tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et need tööd teostas OÜ AAB Järve-Auto arvel nr 0912072 märgitud ulatuses ja summa eest. Samuti märkis maksuhaldur, et muu väidetavaid remonttöid puudutav dokumentatsioon puudub täielikult ning seetõttu ei ole ka võimalik kindlaks teha, millal on vesiveski siseruumides remonttöid tegelikult tehtud. Maksuhaldur ja halduskohus viitavad eeltoodu alusena põhjendatult sellele, et ühtegi muud dokumenti väidetavate remonttööde tegemise, tegijate, kasutatud materjalide vms kohta esitatud ei ole ja väidetava teenuse osutaja poolt viidatud alltöövõtjate (tegelike ehitustööde teostajate) esindaja R.S. ei tea vesiveski siseruumides tehtud sanitaarremondist midagi, selgitades, et Räpinas tegi ta
  36. a suvel üksnes kanali betoneerimis- ja puhastustöid ning sai selle töö V.Ž. i kaudu, kes talle ka muidu kõik tööpakkumised teinud on ja töö eest sularahas tasub (vt R.S. i poolt maksuhaldurile 24.09.2010 ja 18.02.2011 antud seletused). R.S. i seletused selle kohta, mis töid ta üldse kunagi Räpinas teinud on, ei ühti ka OÜ AAB Järve-Auto juhatuse liikme V.Ž. i poolt 20.01.2011 maksuhaldurile antud seletusega, kus viimane väitis, et tema firma kaudu teostasid vesiveski hoones sanitaarremonditöid alltöövõtjad, kelle esindajaks oli R.S. , ning et töid teostati
  37. a suve lõpu paiku ja järeltöid sügisel. V.Ž. on väitnud ka seda, et töömehed objektil olit pärit Tartust. Seda, et ta kasutas erinevatel objektidel tavaliselt samasid töömehi, kinnitas ka R.S. , kuid peale ühe nime (S. , elab XXX tänaval), ei ole ka tema suutnud väidetavate töömeeste kohta maksuhaldurile teavet anda. Eelviidatud seletustega on omakorda vastuolus kaebaja volitatud esindaja H.T. poolt maksuhaldurile 16.06.2010 ja 05.10.2010 antud seletused, milles viimane väitis, et vesiveski siseruumides tehti töid
  38. a oktoobris-novembris ja tema ise käis objektil iga päev, tööd tegid 3-4 inimest kes elasid üürikorteris ja läksid reedel varem ära, et minna nädalavahetuseks Tallinnasse. Maksuhaldurile esitatud dokumentide ja antud seletuste põhjal ei ole seega võimalik selgelt väita, kes, millal ja milliseid remonditöid vesiveski siseruumides tegi ning milline seos oli neil OÜ-ga AAB Järve-Auto, kuna maksuhaldurile on antud vastuolulisi seletusi ja esitatud kontrollimatuid väiteid, millest tulenevalt on maksuhaldur veenvalt põhjendanud oma kahtlusi tööde teostaja osas ja ka selles osas, et kaebaja kui väidetav remonditööde tellija teadis või pidi teadma, et teenuse osutajaks ei ole tegelikult arvel märgitud äriühing tulenevalt sellest, et H.T. , kui väidetava tellija volitatud esindaja seletused on vastuolus nii väidetava teenuse osutaja esindaja kui ka väidetava alltöövõtjate esindaja seletustega. Asjaolude kontrollimiseks on maksuhaldur pöördunud ka kolmandate isikute poole (R.S. ) ja kogunud muid tõendeid (vaatluse läbiviimine, üldinfo OÜ AAB Järve-Auto kohta), mis kogumis teiste tõenditega kinnitavad, et remonditeenuse osutajaks ei olnud arvel nr 0912072 märgitud äriühing ning OÜ AAB Järve-Auto rekvisiitidega arve kasutamine võimaldas kaebajal arvata arvel näidatud käibemaksusumma deklareeritud sisendkäibemaksu hulka ja maksta tegeliku remonditöö tegijale summad välja sularahas. Eeltoodust tulenevalt puudus OÜ-l Räpina Vesiveski õigus näidata
  39. a detsembri käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu hulgas OÜ AAB Järve-Auto arvel nr 0912072 märgitud käibemaksusummat 24 000 krooni ning
  40. a jaanuaris tehtud väljamakse 144 000 krooni kuulub maksustamisele tulumaksuga kui kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kulu.
  41. OÜ AAB Järve-Auto 29.12.
  42. a arvel nr 0912291 märgitud mootorsaani ostmise osas on halduskohus õigesti leidnud, et ka selle kauba osas ei olnud tegelikuks müüjaks arve esitaja, OÜ AAB Järve-Auto, vaid tundmatu kolmas isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane või varjab oma käivet/ tulu. Samuti on H.T. 16.06.2010 ja 05.10.2010 seletuste põhjal tõendatud asjaolu, et uus mootorsaan soetati OÜ Articer, mitte OÜ Räpina Vesiveski ettevõtluse tarbeks ja arvel on ostjana näidatud kaebaja seetõttu, et OÜ-l Articer ei olnud mootorsaani ostmiseks raha. Nimelt on H.T. oma seletustes märkinud, et Articer OÜ-s 12 tegeleb ta turismiga ning sellel äriühingul on Tartumaal puhkebaas, mida kaebaja kasutab kasutusvalduse lepingu alusel. 16.06.
  43. a seletuses märkis kaebaja volitatud esindaja, et mootorsaan asub Peipsi järve ääres OÜ-le Articer kuuluval kinnistul ja seda ei ole praktiliselt kasutatud. OÜ AAB Järve-Auto juhtuse liige V.Ž. on oma 20.01.
  44. a seletuses väitnud, et ta sai seadme Viking Professional Yamaha esinduses. Seda, millisest esindusest ta mootorsaani ostis, kauba müüja seaduslik esindaja maksuhaldurile algul ei täpsustanud, kuid asus pärast kontrollakti väljastamist väitma, et ta soetas selle Yamaha Riia esindusest, kuid täpsustatud ei ole täpset esinduse nime, kust mootorsaan väidetavalt osteti. Samas on maksuhaldur kindlaks teinud, et OÜ AAB Järve-Auto ei ole kontrollitud perioodi käibedeklaratsioonidel deklareerinud kauba ühendusesisest soetamist ning väidetava müüja poolt tehtud ülekanne Läti äriühingule summas 134 759,42 krooni on väiksem summast (240 000 krooni), millega mootorsaan müüdi kaebajale ja see ülekanne ei ole otseselt seostatav ka vaidlusaluse mootorsaani soetamisega mõnest Lätis asuvast Yamaha esindusest. Samuti ei ole kauba väidetava müüja pangakontolt nähtuv äriühing deklareerinud ühendusesisest käivet, kus kauba saajaks oleks märgitud OÜ AAB Järve-Auto. Maksukohustuslane ei ole maksumenetluses samuti selgitanud, miks oli uut mootorsaani vaja osta just Lätist ja teha seda OÜ AAB Järve-Auto kaudu, kui kaebajal oli samasugust mootorsaani võimalik soetada endal mõnest Eestis asuvast Yamaha keskusest või edasimüüjate juurest. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et OÜ-l AAB Järve-Auto oleks olnud esmalt endal vajadus mootorsaani osta. Maksuotsuses on põhjendatult viidatud ka sellele, et selliseid mootorsaane müüva keskuse veebilehel toodud hindade järgi maksis uus mootorsaan RS Viking Professional
  45. a mudel 199 025 krooni, so aasta varem välja antud sama mootorsaani turuhind ei saanud olla 240 000 krooni, nagu see oli näidatud OÜ AAB JärveAuto poolt kaebajale esitatud arvel. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et OÜ-l Räpina Vesiveski puudus õigus näidata oma
  46. a detsembrikuu käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksusumma hulgas OÜ AAB Järve-Auto arvel nr 0912291 märgitud käibemaksusummat 40 000 krooni ning maksukohustuslase poolt
  47. a jaanuaris väidetavale müüjale väljamakstud summat 240 000 krooni tuleb käsitleda kui kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt kuulub tasumisele tulumaks. Nimetatud järeldusi kinnitavad vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt vastuolud väidetava müüja ja kaebaja esindajate seletustes ning nende seletuste muutmine maksumenetluse käigus, aga ka mootorsaani ostu eest makstud ebareaalselt kõrge hind ja ühendusesisese käibe puudumine OÜ AAB Järve-Auto kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonides.
  48. OÜ AAB Järve-Auto 15.01.
  49. a arvel nr 1001151 märgitud maasturi Toyota Landcruiser ostmise osas on halduskohus samuti õigesti leidnud, et maastur ei ole tegelikult ostetud OÜ-lt AAB Järve-Auto, vaid otse Leedu äriühingult ja OÜ AAB Järve-Auto poolt 05.02.2010 kuupäeva kandev auto ostu-müügi leping on tegelikult fiktiivne. Nimetatud maasturi osas ei ole tõendatud, et see oleks kunagi olnud OÜ AAB Järve-Auto valduses, omanduses või tema nimele registreeritud ja vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja volitatud esindaja H.T. käis sellel ise Leedus järel. Kaebajale on auto müügi osas arve esitatud juba 15.01.2010, kuid OÜ AAB Järve-Auto on selle Leedu äriühingult UAB Idlija ostnud alles 05.02.2010, samuti on kaebaja ja väidetava müüja vahel auto ostu-müügileping sõlmitud alles 05.02.
  50. Viidatud ostu-müügilepingu kohaselt on OÜ AAB Järve-Auto müünud kaebajale just sõiduauto kui kauba, mitte ei ole osutanud vahendusteenust. Leedu registreerimistunnistusest nähtuvalt registreeriti see Leedus alles 01.02.2010 UAB Idlija nimele ning Eestis toimus sõiduki esmane registreerimine 04.06.2010 ja see registreeriti kaebaja nimele. Eestis on ostu-müügitehingu hinnaks olnud 1 278 000 krooni, kuid OÜ AAB Järve-Auto ja UAB Idlija vahelise ostu-müügilepingu järgi oli auto hinnaks 641 510, 60 krooni. Leedu äriühing on
  51. a I kvartalis deklareerinud ühendusesisest käivet, kuid OÜ AAB Järve-Auto ei ole kontrollitaval perioodil kauba ühendusesisest soetamist deklareerinud. 13 16.06.2010 maksuhaldurile antud seletuses on kaebaja volitatud esindaja H.T. maasturi kasutamise osas selgitanud, et: “Maastikuauto osteti kinnisvaraga tegelemiseks, kuid sõidukeid (st maasturit ja mootorsaani) ei ole peaaegu kasutatud /…./ Räpina Vesiveskil 2009-2010 kinnisvara müügitehinguid ei ole.” Maksuotsuses on piisavalt ära näidatud ka põhjused, miks ei ole kaebaja eeldatavalt soovinud ise esitada maasturi ostmist ühendusesisese käibena. Nimelt ei teki kauba ühendusesisese soetamise puhul käibemaksukohustust, kuna kauba ostja deklareerib soetatud kauba maksumuse maksustatava käibena ja arvutab sellelt käibemaksu, millise summa deklareerib ta mahaarvatava sisendkäibemaksu hulgas. Kauba müüja deklareerib kauba maksumuse 0% määraga käibe hulgas. Maksukohustus tekib ostjal kauba siseriiklikul edasimüügil. OÜ AAB Järve-Auto rekvisiitidega arve võimaldas kaebajal seega
  52. a veebruarikuus maha arvata sisendkäibemaksu 213 000 krooni, kuid maasturi soetamisel otse Leedu äriühingult ei oleks OÜ Räpina Vesiveski saanud sisendkäibemaksu maha arvata, sest kauba ühendusesisesel soetamisel on ostjal kohustus deklareerida kauba maksustatavalt väärtuselt lisaks sisendkäibemaksule ka arvestatud käibemaks ja sellisest tehingust ei teki nõudeid ega kohustusi. Samuti võimaldas OÜ AAB Järve-Auto rekvisiitidega autoostu arve viia OÜ-st Räpina Vesiveski maksuvabalt välja summa, mis ületab tegelikult Leedu äriühingule auto eest reaalselt tasutud hinna. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur õigesti leidnud, et OÜ-l Räpina Vesiveski puudus õigus näidata
  53. a käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu hulgas OÜ AAB Järve-Auto rekvisiitidega arves nr 1001151 märgitud käibemaksusummat 213 000 krooni ja
  54. a veebruarikuus tuleb kaebajal deklareerida kauba ühendusesisest soetamist summas 641 510.60 krooni, millelt maksukohustust ei teki ning maasturi ostuhinda ületavalt summalt 169 193 krooni tuleb tasuda tulumaks kui ettevõtlusega mitteseotud kulult.
  55. Akende eest OÜ Glaskek ettemaksuarve nr E13866 alusel tasutud summa osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et arvel näidatud käibemaksusummat ei olnud kaebajal õigust
  56. a detsembrikuu sisendkäibemaksu hulka arvata ning müüjale tasutud summa tuli maksustada ka tulumaksuga, sest tegemist oli teise äriühingu ettevõtluses kasutust leidnud kaubaga. Maksuotsuse põhjendustest nähtuvalt ei esitanud kaebaja maksuhaldurile algselt ühtegi selgitust ega dokumenti, millest nähtuks, millisel aadressil ostetud aknad paigaldati ega ka akende jooniseid või muud sarnast dokumentatsiooni, mis tavaliselt selliste kaupadega kaasas käib. 05.10.2010 käis revident kaebajale kuuluval XXX kinnistul, kus asuva kaarhalli aknad olid uute vastu vahetatud, kuid kohapeal selgus, et kaarhallil oli vahetatud aknaid oluliselt rohkem, kui neid AS-lt Glaskek viidatud arve alusel ostetud oli. Kaebaja volitatud esindaja H.T. lubas akendega seonduvat täiendavalt selgitada ja 25.10.2010 maksuhaldurile saadetud e-kirjas väitis ta, et müüs AS-lt Glaskek saadud aknad
  57. a oktoobris tegelikult edasi OÜ-le Articer, kuid ei esitanud müügi kohta ka mingeid tõendeid. Kuna kaebaja ja OÜ Articer on seotud äriühingud, siis järeldas maksuhaldur kaebaja volitatud esindaja tegevusest ja selgitustest põhjendatult, et kaebaja ei ole tõendanud, et soetas aknad algselt oma ettevõtluse tarbeks ja otsustas siis need 10 kuud hiljem müüa teisele äriühingule, vaid, et aknad olid juba algselt tellitud OÜ Articer tarbeks ja on eelduslikult juba ka mõnele OÜ Articer poolt kasutatavale hoonele paigaldatud, mistõttu ei ole tegemist kaebaja ettevõtlusega seotud kuluga ja arvel näidatud käibemaksusummat ei olnud kaebajal õigust ka
  58. a detsembrikuu sisendkäibemaksu hulka arvata. Maksukohustuslane ei ole ei maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis lükkaksid H.T. selgituse akende edasimüümise kohta ümber või tõendaksid asjaolu, et vaidlusalused aknad paigaldati tegelikult mõnele kaebaja omandis oleval kinnistul asuvale ehitisele.
  59. 28.01.2010 OÜ Unolik arvelt nr 12180 nähtub, et kaebaja on ostnud kontorimööblit 16 498 krooni eest. H.T. selgitas maksuhaldurile 05.10.2010, et selle arve alusel ostis ta kummuti ja kaks voodit, mis asuvad tema abikaasale M.T. kuuluvas majas XXX 14 külalistetoas, kus paar korda on majutatud väliskülalisi. Kaebaja kasutavat nimetatud kinnistut u 30% ulatuses kasutusvalduse lepingu alusel. Müüjalt saadud vastuse kohaselt oli kaubaks koodiga 1200-4006 tegelikult mustast lepast tehtud voodi. Kuna XXX kinnistu registriosa III jakku oli kantud 31.08.
  60. a seisuga tähtajatu ja tasuta kasutusvaldus nii OÜ Räpina Vesiveski kui ka OÜ Articer kasuks ja see nähtub ka hiljem maksuhaldurile ja kohtule esitatud kasutusvalduse seadmise lepingust (tl 38-41), mille p 3.4 kohaselt kasutavad viidatud äriühingud XXX kinnistut 30% ulatuses, siis asus maksuhaldur põhjendatult seisukohale, et OÜ-le Unolink tasutud summa saab kaebaja ettevõtlusega seotud olla vaid osaliselt. Selle tulemusena vähendati põhjendatult kaebaja
  61. a sisendkäibemaksu 1833 krooni võrra ja loeti
  62. a veebruarikuu seisuga selle arve alusel kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kuludeks 10 999 krooni ja sellelt arvutatud täiendavaks tulumaksusummaks 2 923,78 krooni. Väidet, nagu oleks ruum, kus ostetud voodi asub, tervikuna kaebaja kasutuses, mistõttu tuleks selle soetamiseks tehtud kulud lugeda tervikuna kaebaja ettevõtlusega seotud kuludeks, ei ole kaebaja millegagi tõendanud, so ei ole peale kinnistutele kasutusvalduse seadmise lepingu esitanud maksuhaldurile ega kohtule ühtegi muud lepingut, mis reguleeriksid täpsemalt kinnistu ja ka sellel asuva hoone kasutamist mõlema kasutusvaldaja poolt. Lisaks eeltoodule nähtub OÜ Räpina Vesiveski registrikandest, et äriühingu põhitegevusala on elektrienergia tootmine hüdroenergiast ja mitte majutus- või turismiteenuse osutamine.
  63. Kulude osas, mis puudutavad liisingauto (reg. nr XXX ) kasutamise mahtu kaebaja ettevõtluses, on maksuhaldur kogutud tõendite põhjal asunud maksuotsuses õigele seisukohale, et seda sõidukit on kaebaja ettevõtluses kasutatud umbes 15% ulatuses ja ülejäänud ulatuses kasutatakse seda OÜ Articer ettevõtluses, mistõttu tuli maksuhalduril muuta kaebaja maksuarvestust
  64. a detsembris ning
  65. a jaanuaris ja veebruaris. Kaebuse esitaja esitas maksuhaldurile koopiad sõidupäevikust sõiduauto Mercedes Benz CL 500 kasutamise kohta ning H.T. on oma 25.10.
  66. a seletuses märkinud, et sõiduautot on kasutatud põhiliselt uute taastuvenergiaprojektide arendamisega seotud sõitudeks, sealhulgas kinnistute ülevaatamiseks. Maksuhaldur on aga sõidupäevikusse kantud marsruutide, auto kasutajate ja kilometraaži alusel kindlaks teinud, et seda sõidukit kasutatakse rohkem OÜ Articer tarbeks, sest marsruut on paljudel juhtudel hõlmanud Sindit, kus asub OÜ Articer tegevuskoht ja sõiduki kasutaja allkirja lahtrisse oli põhiliselt kirjutatud initsiaalid F. T, kelleks suure tõenäosusega oli OÜ Articer nõukogu liige F.T. . OÜ-l Räpina Vesveski ei olnud kontrollitud perioodil töötajaid, kelle initsiaalid oleksid olnud F. T. Maksuhaldur on võrrelnud ka sõidukipäeviku andmeid, dokumente, mille alusel on sõidukiga seotud kulutusi teinud kaebaja, sõitudeks kulutatud bensiinikogust ja sama marki sõiduki keskmist kütusekulu ning on nende alusel asunud põhjendatult seisukohale, et kulud liisinguautole on OÜ Räpina Vesiveski ettevõtlusega seotud üksnes osaliselt. Nimetatud osakaalu arvestamise aluseks on maksuhaldur kütusekulu põhjal võtnud võimaliku läbisõidu ja tegeliku läbisõidu suhte protsentides, saades selleks 15%. Kaebaja ei ole maksuhaldurile ega kohtule esitanud täiendavat teavet selle kohta, milliste projektide arendamisega äriühing vaidlusalusel perioodil tegeles või milliseid ja kus asuvaid kinnistuid täpsemalt vaatamas käidi ning ei ole ümber lükanud ka neid andmeid, mille alusel maksuhaldur liisinguauto kasutamisega seonduvalt vaidlusaluse maksuotsuse tegi. Seega on kaebaja väited selle kohta, et liisitud sõidukit kasutati tervikuna vaid kaebaja ettevõtluse tarbeks, paljasõnalised ja tõendamata.
  67. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. 15 Einar Vene Madis Ernits 16 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.