Obsah (4)

§ 657§ 654§ 171§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 13.mai 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS Talveaed esitas 07.06.2012 Harju Maakohtule hagi G O vastu võla, intressi ja viivise, kokku 63 600 USD (50 941,13 euro) saamiseks. 26.06.2012 täiendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista viivise põhinõudega võrdses suuruses, so 63 600 USD (50 941,13 eurot).
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, OKG EHITUS OÜ ja kostja 15.08.2008 laenulepingu nr GG2008-4, mille alusel andis hageja äriühingule laenu 60 000 USD, intressiga 5% kuus. Lepingu p 5.2 kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtaeg 15.09.
3. Lepingu p 3.1 kohaselt nõustus kostja laenu käendama ja kohustus laenu tagastamata jätmise korral lepingus nimetatud tagatistest olenemata kustutama laenuvõtja nimel laenu, selle viivised ja intressid summas 63 600 USD. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja oma kohustust ei täitnud, mistõttu pikendasid pooled korduvalt lepingu tähtaega. 08.04.2010 kuulutati välja OKG EHITUS OÜ pankrot. Lepingu p 4.2 kohaselt laenuvõtja kohustus laenusumma tagastamisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestas laenusumma kasutamise eest intressi alates 15.08.2008 kuni 15.09.2008 kokku summas 3000 USD. Kuivõrd kostja vastutus oli käenduslepingu kohaselt piiratud, on hagejal kostja vastu nõue summas 63 600 USD. Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudega võrdses suuruses, so 63 600 USD. Kostja vastuväited
4. Kostja vaidles hagile vastu. Allkiri laenulepingul ei ole tema oma. Põhivõlgnik ei ole laenu saanud. Põhivõlgnik on pankrotis, kuid hageja pankrotimenetluses nõuet ei esitanud.
5. Kostja palus kohaldada aegumist. Põhivõlgnik pidi laenu tagastama hiljemalt 15.09.2008 ja tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hagi on aegunud TsÜS § 146 lg 1 ja § 142 lg 1 alusel. Kostja palus teha vaheotsuse ja jätta nõue aegumise tõttu rahuldamata. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6. Maakohus tegi 24.01.2013 vaheotsuse lõppotsusena, millega jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS 147 lg-d 1 ja 2). Laenulepingus lepiti kokku, et laenu tagastamise lõpptähtaeg on 15.09.2008 (p 5.2). Seda kokkulepet ei muudetud. Lepingu p 7.2 kohaselt võis lepingut muuta üksnes kirjalikult. Laenu tagastamise tähtaja muutmise kirjalikku kokkulepet kohtule ei esitatud. Seega ei leidnud kinnitust hageja väited lepingu korduvast pikendamisest. Nõude sissenõutavaks muutumise aeg oli 16.09.2008 ning hagi esitati kohtule 07.06.2012, so hiljem kui kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. 2 Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
9. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, kui leidis, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Hageja selgitas, et laenulepingut pikendati korduvalt ja lepingus kokku lepitud laenu tagastamise esialgset tähtaega muudeti, kuna põhivõlgnikul ei olnud võimalik lepingut 15.09.2008 täita. Hageja oli nõus vastavaid asjaolusid tõendama kohtus tunnistajate ütlustega. Vaatamata sellele otsustas kohus aegumise kohaldamise enne asjas istungi määramist. Vastus apellatsioonkaebusele
10. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue on aegunud. Hagi oleks tulnud esitada hiljemalt 15.09.

2. Hageja ei avaldanud maakohtule, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ja tunnistajate ülekuulamist. Vastupidi, hageja avaldas hagiavalduses, et ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega (hagiavalduse lk 4, p 3.1). Asja läbivaatamist kohtuistungil ei soovinud ka kostja. Seetõttu on alusetu etteheide, et maakohus tegi asjas otsuse enne istungi määramist.
3. Hagiavalduses ja apellatsioonkaebuses esitatud väide lepingu korduva pikendamise kohta on sedavõrd üldsõnaline, et selle alusel ei saa teha hagi aegumise kohta teistsugust otsustust, kui tegi maakohus.
4. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab

§ 171lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.

14.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 3