Obsah (5)
§ 69§ 2§ 47§ 48§ 561 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-13-2616 Otsuse kuupäev 14.05.2013 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Henri Orvandi väärteoasi Liikluss
§ 69
alusel asendada Henri Orvandi’le mõistetud arest 40 (neljakümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 kuud. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel võtta Henri Orvandi’lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Henri Orvandi kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui 2 apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Asjaolud ja menetluse käik Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Käthlin Rindberg koostas 12.04.2013 menetlusalusele isikule Henri Orvandile väärteoprotokolli AB 1325300 selle kohta, et Henri Orvandi 12.04.2013 kella 15.30 paiku Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kadrina-Viitna mnt
- kilomeetril Viitna suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 168 km/h +/6 teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 72 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X nr DP019599, esimene antenn nr KC064126, taatlustunnistuse nr TTRSS-12/
- Kiirusemõõtja näit juhile tutvustatud. Sellega rikkus Henri Orvandi Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tõenditeks nimetatud väärteoprotokolli kohaselt on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Väärteoasi Henri Orvandi kohta on VTMS § 84 alusel saadetud arutamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Menetlusalune isik Henri Orvandi tunnistas kohtuistungil ennast nimetatud väärteo toimepanemises täielikult süüdi. Henri Orvandi ütlustest nähtub, et see oli 12.04.2013 kella 15.30 paiku, kui ta tuli Kihleverest, et sõita Sauele ARK-i, kuhu ta pidi viima Saksamaalt ostetud auto dokumendid, mis jõudsid Kihleverre nii hilja. Autos oli ta üksi. Henri Orvandi on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna (tl 4 pöördel) öelnud, et „Ületasin kiirust, et jõuda Saue ARK-sse, kuhu pidin viima sõiduki dokumendid. Korra vaatasin ka spidomeetrisse, mis näitas 180 km/h. Teel Viitnale pidas politsei mind kinni. Näitas fikseeritud kiirust, mis oli 168 km/h. Tunnistan süüd, kahetsen tegu.“ Kohtuistungil täpsustas Henri Orvandi oma kohtuvälises menetluses antud ütlusi, kinnitades, et ta vaatas enne kurvi spidomeetrit. Ta avaldas siirast kahetsust, et niimoodi juhtus, soovides võimaluse korral üldkasulikku tööd teha. Tunnistaja Meelis Kivirand kinnitas kohtuistungil, et ta teostas pärastlõunal, kella 3-4 paiku liiklusjärelevalvet koos paarilise Käthlin Rindbergiga Kadrina-Viitna teel, kui Kadrina poolt tuli sõiduauto xxxx, mille kiiruseks Käthlin Rindberg mõõtis paigal seistes 168 km/h. Tunnistaja sõnul oli juht oma rikkumisega nõus, väites, et kiirustab ARK-i Sauele. Käthlin Rindberg koostas väärteoprotokolli. Tunnistaja täpsustas, et see sündmus võis aset leida 12.04.2013 kella 15.30 paiku ning et juht oli autos üksi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegu on toime pandud teadlikult ja otsese tahtlusega. Menetlusalusel isikul on mitmeid erinevaid liiklusalaseid rikkumisi, mille eest määratud rahatrahvid pole suutnud teda panna seaduskuulekalt käituma. Oma sellise teoga pani ta ohtu enese ja kaasliiklejate elud. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku Henri Orvandi karistamist 30 päevase arestiga, olles nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga, samuti palus ta ära võtta juhtimisõigus. Kohtuotsuse põhjendused LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. 3 LS § 227 lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Menetlusaluse isiku Henri Orvandi süü temale esitatud süüdistuses loeb kohus tõendatuks: - Henri Orvandi enda kohtuistungil ja kohtuvälises menetluses (tl 4) antud süüd omaksvõtvate ütlustega; - tunnistaja Meelis Kiviranna kohtuistungil antud ütlustega; - kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga 12.04.2013 väärteoprotokolli nr AB 1325300 juurde (tl 7), mille kohaselt Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Käthlin Rindberg teostas riikliku järelevalve korras Henri Orvandi, isikukood 38405140253, elukoht xxxx poolt juhitud mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx liikumiskiiruse mõõtmist 12.04.2013 kell 15.30 LääneVirumaal Kadrina vallas Kadrina-Viitna mnt.
- km sõidu suunaga Viitna poole, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP019599, esimene antenn nr KC064126, taatlustunnistuse nr TTRSS-12/00131, seadme testid 12.04.2013 kell 10.04 töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulaväline tee, nähtavus hea, valgeaeg, sademeteta, teeolud- kuiv, kattega tee, sõiduridade arv 1, kahesuunaline tee. Patrullauto seisis vasakul teepeenral (x:6588402, y:616432). Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus
- sõidurajal, vastassuunalisel, lähenes, liikus üksinda. Kiirusmõõteseadme helisignaal (Doppler helisignaal) ühtlaselt tõusev e. kõrgenev. Seadme lugem 168 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul: 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 6 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 72 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, märkuseid ei olnud. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Isikul avaldusi ei olnud, ta on allkirjastanud nimetatud protokolli. Kohtuvälises menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel kontrollitud ja avaldatud tõendite kogumi pinnalt ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik Henri Orvandi juhtis 12.04.2013 kella 15.30 paiku Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kadrina-Viitna mnt
- km Viitna suunas mootorsõidukit kiirusega 168 km/h +/- 6 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 72 km/h. Henri Orvandi rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Tema poolt toime pandud süütegu, mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis, vastab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteokoosseisule ja seega on see kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud. Käesoleval juhul on täidetud antud väärteo objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest on menetlusalune isik Henri Orvandi väärteo toime pannud otsese tahtlusega, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Väärteoprotokolli koostamisel ei ole kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetluse seadustikust tulenevaid nõudeid.
§ 2
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 227 lg-s 4 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Henri Orvandi. LS § 227 lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni.
§ 47
lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada 4 trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.
§ 48
sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.
§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Henri Orvandi karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus,
§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistusregistri väljavõttest (tl 8-9) nähtuvalt on menetlusalust isikut Henri Orvandit varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud 16-l korral, sealjuures väärib eraldi märkimist, et korduvalt on teda karistatud analoogsete liiklusalaste väärtegude, s.o suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest (viimane väärteootsus on kohtuvälise menetleja poolt tehtud 16.02.2013 LS § 227 lg 1 järgi), määratud rahatrahvid on tal tasutud. Eeltoodust tulenevalt ja muuhulgas eripreventiivsetel kaalutlustel ei ole kohtu arvates karistuse eesmärke võimalik saavutada Henri Orvandi karistamisega taaskord rahatrahviga kui kõige kergeimaliigilise karistusega, sest eelnevad karistused üksnes rahatrahvide näol ei ole suutnud teda panna käituma selliselt, et ta enam uusi analoogseid väärtegusid toime ei paneks. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et Henri Orvandile tuleb põhikaristusena mõista arest ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras, s.o 20 päeva.
§ 69
lg 1 kohaselt võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase või süüdimõistetu nõusolekul.
§ 69
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Menetlusalune isik Henri Orvandi avaldas kohtuistungil, et soovib võimalusel teha üldkasuliku tööd. Kohtule teadaolevalt menetlusalune isik ei tööta. Ka kohtuväline menetleja esindaja leidis, et arest on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud asendada Henri Orvandile mõistetud arest 40 tunni üldkasuliku tööga, määrates selle tegemise tähtajaks 2 kuud. Vastavalt LS § 227 lg 5 p-le 3 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kuivõrd menetlusalune isik Henri Orvandi on varasemalt korduvalt pannud toime analoogseid väärtegusid, mis iseloomustab tema pikemaajalist liiklusalast käitumist ja hoiakuid, on kohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt, s.o üldpreventiivsetel kaalutlustel põhjendatud lisaks põhikaristusele kohaldada tema suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist selle minimaalmääras, s.o kuueks kuuks. Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik Henri Orvandi LS § 227 lg 4 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks arest 20 päeva, mis
§ 69
alusel asendada 40 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 2 kuud, ning 5 LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena tuleb võtta Henri Orvandilt ära sõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik