Obsah (11)

§ 407§ 322§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 138§ 175§ 177

2-13-1314 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2013. a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-13

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik AS Statoil Fuel&Retail Eesti esitas 10.01.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Vxxxxx Rxxxxxxxx 364,58 euro saamiseks. Kohus tegi 15.01.
3. a võlgnikule makseettepaneku. Vxxxxx Rxxxxx esitas makseettepanekule vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 05.04.
4. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.04.
5. a esitas AS Statoil Fuel&Retail Eesti Tartu Maakohtule hagiavalduse Vxxxxx Rxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista 284,32 eurot, millest moodustab 196,57 eurot põhivõlg ja 87,75 eurot viivis. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise 0,16 % põhinõudelt päevas alates 19.04.
6. a kuni põhivõla tasumiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Menetlusdokumendid toimetati 30.04.2013. a kostja elukohas kätte kostja pojale Txxx Kxxxxxxxxxxx. Kohus loeb menetlusdokumendid

§ 322

lg 1 alusel kostjale kättetoimetatuks.

§ 322

lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud 2 2-13-1314 asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.05.2012. a kliendikaardi lepingu, mille alusel võimaldas hageja kostjale Statoili teenindusjaamades krediidilimiiti 200 eurot kuus. Kostja kohustus krediidi tagastama vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingut ja ei tagastanud krediiti nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) 401 lg 1 näeb ette, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja hageja on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,16 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga summas 87,75 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina ka pärast hagi esitamist kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 19.04.2013-12.06.

1. a viiviste suuruseks 17,27 eurot (põhivõlg 196,57 eurot x 0,16 % x 55 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 301,59 eurot, millest moodustab 196,57 eurot põhivõlg ja 105,02 eurot 12.06.
2. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,16 % põhinõudelt alates 13.06.
3. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 48,41 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõudelt tasutud tasutud riigilõiv summas 60 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 15 eurot, kokku 60 eurot.

§ 138

lg 1 ja 144 p 7 alusel saab lugeda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu kohtumenetluse kuluks. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 3 2-13-1314 Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 98 eurot.

§ 175

lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb taotletud ulatuses kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 158 eurot.

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4