) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma 2 ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. AS Olerex kaardilepingu üldtingimuste p 3.7. kohaselt lepingu alusel tasumisele kuuluvatest summadest loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivised ja seejärel põhivõlgnevus. Selline kokkulepe on kooskõlas
§-s 88 lg 8 ja 9 sätestatuga: Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Eeltoodust tulenevalt on AS Orvi 11.05.2012 tehtud maksega tasunud hageja nõutava viivise. AS Orvi seadusliku esindaja A. Lõhmuse taotlus viivise vähendamiseks ei ole eeltoodust tulenevalt enam asjakohane.
lg 3 kohaselt Leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Nimetatu kehtib ka viivise maksmise kohustuse korral (
Kohus mõistab AS-lt Orvi hageja kasuks välja 4 480.63 eurot põhivõla katteks. Hageja nõue Enver Baitsovi vastu tuleb samuti rahuldada, sest E. Baitsoviga sõlmitud käendusleping ei ole kehtivalt üles öeldud.
lg 1 kohaselt Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt Käendus lõpeb: 1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega.
lg 3 kohaselt Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Poolte vahel sõlmitud käenduslepingu p 1.3. kohaselt „Käendaja vastutab müügilepingu alusel tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest.“ Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande I kd lk 652 kommentaari kohaselt „Kestvuslepinguks ei ole ka käendusleping vähemalt ulatuses, milles see tagab juba tekkinud kohustuse täitmist; küll võib see aga olla kestvuslepinguks tulevikus tekkida võivate nõuete osas… Korralise ülesütlemise idee põhineb sellel, et pooled seovad end tähtajatu lepingu sõlmimisega vaid niikaua, kuni mõlemad pooled on lepingu jätkumisest huvitatud. Kui ühel pooltest sellist huvi enam ei ole, peab ta saama lepingu ühepoolselt lõpetada. Oleks ilmselt ebaproportsionaalne, kui üldiselt kehtiks nõue, et tähtajatust lepingust ei olegi võimalik ennast vabastada. Kestvuslepingu tähtajatusega on tegemist, kui leping on sõlmitud määramata ajaks, st kalendri alusel ei ole võimalik määrata lepingu lõppemise aega ja lepingu lõppemine ei ole seotud ka äramuutva tingimusega.“ Viidatud kommentaaride lk 657 on lisaks märgitud: „Lõplik ja absoluutne korralise ülesütlemise õiguse välistamine seob pooled aga määramatuks ajaks teineteisega ja võib nii ebaproportsionaalselt piirata nende majandustegevuse vabadust. Selline kokkulepe võib olla vastuolus heade kommetega või olla vähemalt aluseks § 97 kohaselt lepingu muutmise nõudele.“ Asjaolu, et käenduse andmise ajal oli käendaja äriühingu juhatuse liige, võis tekitada olukorra, kus käendaja, olles võõrandanud aktsiad ja lõpetanud juhatuse liikmeks olemise, ei ole enam huvitatud äriühinguga sõlmitud põhilepingu ning sellega seotud käenduslepingu täitmisest. Sellises olukorras oli E. Baitsovil materiaalne alus käenduslepingu ülesütlemise avalduse esitamiseks. Erinevalt hagejast on kohus seisukohal, et esitatud ülesütlemisavalduse sisu on selge ja arusaadav, E. Baitsovi tahe lõpetada käendusleping on avaldatud. Samuti võis E. Baitsov adresseerida tahteavalduse ka I. Kirsile, kes oli hageja poolt volitatud sõlmima kliendi- ja käenduslepinguid. 3
lg 1 kohaselt Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja E. Baitsov on esitanud ülesütlemisavalduse esitamise tõendamiseks kohtule e-kirja väljatrüki, mis on saadetud aadressilt orvi@inbox.ru aadressile info@olerex.ee 18.04.
Baitsoviga 15.05.2008 sõlmitud käenduslepingust on kostjate vastutus kohustuse täitmise eest solidaarne.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. E. Baitsovilt tuleb solidaarselt AS-ga Orvi välja mõista käesolevaks ajaks tasumata põhiõlg 4 480.63 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt solidaarvõlgnikest kostjad vastutavad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.