Obsah (8)

§ 76§ 100§ 101§ 367§ 42§ 142§ 145§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn) 2

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 6 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, nõuda tekitatud kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja 24.05.2012 seisukohtadest nähtuvalt oli lepingu 1 liisinguesemeks mitte liisingulepingusse programmi sisestusvea tõttu märgitud Volkswagen Shuttle, vaid Volkswagen Transporter ehitusaasta:

1. Kõigilt liisinguesemega seotud dokumentidelt on näha sõiduki tehasetähis WV2ZZZ7HZ5X
2. Seega on tegemist ühe ja sama sõidukiga ning liisingueseme edasimüüjale sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis, samuti müügiteenusega seotud dokumentides on sõiduki andmed õigesti kajastatud. Lepingust 1 tulenevalt kohustus hageja andma vara perioodiks 12.12.2007 kuni 30.12.2012 kostja 1 valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid, sh intressi, vastavalt lepingu 1 lisaks olevale maksegraafikule iga kuu 30.kuupäeval. Intressimäär oli lepingu 1 punkti 2.1 järgi 7,881%. 12.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 kindlustusleppe – standardkasko. Üldtingimuste punkti 6.
3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.
4. kohaselt kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.
5. kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama. Kindlustusandjaks oli Hansa Varakindlustus AS, kindlustusleping sõlmiti perioodiga 13 kuud, osamakse tuli tasuda iga kalendrikuu 30.kuupäeval. Kostja 1 lepingust 1 ja kindlustusleppest tulenevate kohustuste rikkumine ja hageja nõue lepingute ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvate maksete osas kokku 2 881,94 € sh: osamakse ja intress kokku 2 544,25 € ja viivismaksete võlgnevus 337,69 € on tõendatud järelmaksuga müügilepinguga nr XXX, lepingu maksegraafikuga, lepingu üldtingimustega, kindlustusleppega, vara ülendamise-vastuvõtmise aktiga, lepingu ülesütlemise teatise ja nõudega, õiendiga vara müügi ja nõude arvestuse kohta ning arvetega nr 8533343650, 8536835181, 8540286292, 8544161973, 8546963399, 8550155643, 8208191687, 8208434470, 8208774363, 8208933065 ja
6. Lepingust 2 tulenevalt kohustus hageja andma vara Opel Vectra 2.2, ehitusaasta: 2008 lepingu 2 perioodiks 01.04.2008 kuni 15.04.2013 kostja 1 valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid, sh intressi, vastavalt lepingu 2 lisaks olevale maksegraafikule iga kuu 15.kuupäeval. Intressimääraks oli lepingu 2 punktis 2.1 järgi 8,231%. 28.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 kindlustusleppe – standardkasko, mille kohaselt oli kindlustusandjaks Hansa Varakindlustus AS. Kindlustusleping sõlmiti perioodiga 13 kuud ning osamakse tuli tasuda iga kalendrikuu 15.kuupäeval. 28.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 liikluskindlustusleppe, mille kohaselt oli kindlustusandjaks Hansa Varakindlustus AS. Kindlustusleping sõlmiti tingimusega, et kehtiva kindlustuspoliisi lõppemisel vormistatakse automaatselt ilma kliendi igakordse eraldi tahteavalduseta uus kindlustuspoliis igaks järgmiseks 3 kuuks. Lepingu 2 üldtingimuste punkti 6.
7. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.
8. kohaselt kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.
9. kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama. Kostja 1 lepingust ja kindlustuslepetest tulenevate kohustuste rikkumine ja hageja nõue lepingute ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvate maksete osas sh: osamakse ja intress kokku 1 189,97 € ja viivismaksete võlgnevus 166,38 € ja liikluskindlustuse võlgnevus summas 74,78 € on tõendatud järelmaksuga müügilepinguga nr XXX, lepingu maksegraafikuga, lepingu üldtingimustega, kindlustusleppega, liikluskindlustusleppega, vara ülendamise-vastuvõtmise aktiga, lepingu ülesütlemise teatise ja nõudega, õiendiga vara müügi ja nõude arvestuse kohta ning arvetega nr 8532101961, 8535602409, 8539025202, 8542484306, 8545696939, 8548896477, 8207809886, 8207949021, 8208440228, 8208779957, 8208939328, 8209188495 ja
10. Lepingute ülesütlemine on tõendatud 10.05.2010 hageja saadetud teatistega kõikidele kostjatele lepingute ülesütlemise kohta. Teatistes informeeriti kostjaid võlgnevuse suurusest ja paluti võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist, samuti võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta.

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb

§ 367

lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vastavalt üldtingimust punktile 7.

1. kuulub liisingulepingu ülesütlemisel liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.1 alusel, liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalsed tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Punkti 7.4.1 järgi kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa. Valduse taastamine varale 1 ja 2 ja paigutamine AS V platsile aadressil XXX, Tartu on tõendatud 18.06.2009 varade üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Varade võõrandamine on tõendatud 10.10.2009 sõlmitud vara 1 müügiaktiga summas 8 308,51 € (käibemaksuta) ning 18.09.2009 sõlmitud vara 2 müügiaktiga summas 6 071,61 € (käibemaksuta). AS V arvetega on tõendatud, et ta esitas hagejale osutatud teenuse eest (vahendustasu varade realiseerimise eest) arved: vara 1 eest arve nr 928533 13.10.2009 kokku 311,57 € (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud 16.10.2009 maksekorraldusega nr 26364 ning vara 2 eest 17.09.2009 arve nr 928456 kokku 227,69 € (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud 23.09.2009 maksekorraldusega nr.
2. Kohus on seisukohal, et vahendustasu varade realiseerimise eest on põhjendatud ja tasutud teenuse osutajale mõistlikus ulatuses. Nõude arvestusest nähtub, et lepingu 1 liisingueseme tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud olid 311.57 €, debitoorne võlgnevus 2544.25 €, liisingueseme jääkmaksumus 17 495.79 € ja viivismaksete võlgnevus 337.69 €, seega hageja nõue kokku oli 20 689.30 €. Kuna liisingueseme müügist saadud summa oli 8 308.51 €, siis on hageja nõudeks 12 380.79 €. Hageja põhiõue koosneb vara jääkmaksumusest 12 043.1 €, mis ei mahtunud vara realiseerimisest saadud summa ja nõude vähendamise sisse ning viivismaksete võlgnevusest 337.69 EUR. Lepingu 2 liisingueseme tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud olid 227.69 €, debitoorne võlgnevus 1189.97 €, kindlustusmaksete võlgnevus 74.78 €, liisingueseme jääkmaksumus 8485.09 €, viivismaksete võlgnevus 166.38 €, seega hageja nõue kokku oli 10 143.91 €. Kuna liisingueseme müügist saadud summa oli 6071.61 €, siis on hageja nõudeks 4072.30 €. Hageja põhinõudeks on 3905.92 €, mis ei mahtunud vara realiseerimisest saadud summa ja nõude vähendamise sisse ning kõrvalnõudeks viivismaksete võlgnevus 166.38 €. Auto 24.ee müügikuulutusest nähtuvalt suunas hageja liisingulepingu nr 1 esemeks olnud sõiduki Volkswagen Transporter müüki 15.07.2009 hinnaga 11 823,65 eurot. Vara alghinnaga müüki suunamisest teatas hageja kostjatele 27.07.2009 teatistega. 01.10.2009 teatistega on tõendatud, et hageja alandas müügihinda ning teavitas kostjaid, et uueks müügihinnaks on 9906,31 eurot. Sõiduk müüdi 10.10.2009 hinnaga 8308,51 eurot. Hageja suunas liisingulepingu nr 2 esemeks olnud sõiduki müüki 15.07.2009 hinnaga 6327,25 eurot. Vara alghinnaga müüki suunamise kohta saatis hageja 27.07.2009 kostjale 1 ja 2 teatised. Liisingvara müüdi 18.09.2009 hinnaga 6071,61 eurot. Eelnevast nähtuvalt oli lepingu 1 esemeks olnud sõiduki jääkväärtuse ja müügihinna vahe (17 495,79 – 8308,51) 9187,28 € ja lepingu 2 esemeks olnud sõiduki jääkväärtuse ja müügihinna vahe (8485,09 – 6071,61) 2413,48 €. Hageja tuginedes liisingulepingu üldtingimustele on seisukohal, et kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis peab liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe. Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud (viimane RKL 3-2-1-52-11), et

§ 367

lg 3 järgi tuleb liisinguandja

§ 367

lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega

§ 42lg 1 järgi tühine.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja üldtingimuste punkt 7.4.1, mille kohaselt on kostja kohustatud hüvitama vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja kostja poolt hagejale vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlblikuks seadmine)

§ 42lg 1 järgi tühine, kuna see on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav.

Riigikohus on otsustes (tsiviilasjad nr 3-2-1-33-08, 3-2-1-56-08 ja 3-2-1-77-08) rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb vastavalt

§ 367

lg 3 kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga ning, et üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Seejuures on riigikohus märkinud, et poolte kokkuleppel võib lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on riigikohtu arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Sõidukite turuväärtust üleandmise aja seisuga kindlaks ei tehtud. Hageja on asunud seisukohale, et liisingueseme väärtuseks selle üleandmise ajal oligi TsÜS § 65 tulenevalt sõiduki müügihind. Kostja 2 ei ole tõendanud sõidukite turuväärtust. Sõiduki väärtuseks üleandmise ajal saab pidada liisingulepingu nr 1 esemeks olnud sõiduki Volkswagen Transporter 15.07.2009 müüki suunamise hinda 11 823,65 €, kuna selle hinnaga on nõustunud nii hageja kui ka sõiduki müüja. Kuna kostjad ei ole vastuväiteid sõiduki müüki suunamise hinnale esitanud, siis olid nad järelikult antud hinnaga nõus. Esialgselt määratud turuhinna ja tegeliku müügihinna vahe oli 3515,14€, mis on 29,7%. Sõiduki üleandmise vastuvõtmise aktist nähtuvalt sõidukil puudusi ei esinenud. Kuna sõiduk müüdi vähem kui 3 kuu jooksul, siis saab sõiduki müügihinda pidada kiirmüügi hinnaks, mis üldteadaolevalt on soodne sõiduki ostjale aga mitte müüjale. Eelnevast tulenevalt ei saa pidada sõiduki müügihinda 8308,51 € mõistlikuks ega lubatavaks. Kohus leiab, et sõiduki üleandmise ajal määratud väärtuse ja müügihinna vahe tuleb 10% ulatuses jätta kostjate kanda ja 19,7% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõistetavat põhinõuet vähendada 692,48 € võrra. Hageja suunas liisingulepingu nr 2 esemeks olnud sõiduki müüki 15.07.2009 hinnaga 6327,25 eurot, mida saab pidada analoogsetel põhjendustel lepinguga 1, sõiduki väärtuseks üleandmise ajal. Sõiduk müüdi 18.09.2009 hinnaga 6071,61 eurot. Esialgselt määratud turuhinna ja tegeliku müügihinna vahe oli 255,64 €, mis on 4%. Kohus leiab, et müügikahju 4% on lubatav ja tuleb jätta kostjate kanda.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepingutega on tõendatud, et 12.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust 1 tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 28 477,08 € ulatuses, et 12.12.2008 sõlmisid hageja ja kostja 3 käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja 1 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust 1 tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 28 477,08 € ulatuses ning et 28.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust 2 tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 12 635,33 € ulatuses.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt liisingulepingu eritingimuste punktile 5.1 on viivisemäär 0.25% päevas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning liisingulepingust nr XXX tulenevalt tuleb kostjatelt 1, 2 ja 3 välja mõista solidaarselt hageja kasuks 11 688,31 € ning viivis protsendina põhinõudest (11 350,62 €) alates hagi esitamisest 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr XXX punktis 5.1 sätestatud määras 0.25% päevas. Liisingulepingust nr XXX tulenevalt tuleb välja mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja AS kasuks 4 072.30 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (3 905.92 eurot) alates hagi esitamisest 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr XXX punktis 5.1 sätestatud määras 0.25% päevas. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja 165 lg 3 jätta menetluskulud 96% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 4% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: