Obsah (4)

§ 172§ 659§ 316§ 656

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-11-54887 Määruse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2013, Tallinn Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Kohtuasi TRYDAT

) § 475 lg 1 p-le 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames.

§ 172

lg 8 esimene ja teine lause sätestavad, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusest nr 322 ja Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 90 on töötasu alammäär 1,73 eurot (1,73 X 1= 1,73) ja ülemmäär 17,30 krooni (1,73 X 10 = 17,30). Puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg oli käesolevas tsiviilasjas kokku 4,83 tundi. Kohtuvaidluse asjaolusid arvestades tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel võtta aluseks töötasu ülemmäär. Maksimaalselt sissenõutav õigusabikulu on seega 83,56 eurot (4,83 X 17,30 = 83,56), mis tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista.

1. Nimekirjas näidatud tõlgikulud 157,04 eurot ei kuulu hüvitamisele, sest asja läbivaatamisel kohtus tõlgikulusid kohtukuluna ei tekkinud.
2. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 109,12 eurot (riigilõiv 25,56 eurot ja õigusabikulud 83,56 eurot). 2 Määruskaebus
3. Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis tema kasuks menetluskulud osaliselt välja mõistmata ja teha uus määrus, millega mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud kokku summas 936,08 eurot.
4. Arusaamatu on kohtu põhjendus tõlgikulude osas, kus leiti, et kohtus tõlgikulusid kohtukuluna ei ole tekkinud. Vastavalt

§-le 32 toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Puudutatud isik esitas kohtule tõendid (Vene Föderatsiooni kohtuotsused), vene keeles, mis pidid vastavalt

-le olema tõlgitud eesti keelde. Selles osas on kohtumäärus üllatav ja vastuolus

§-ga

2. Ebaõige on kohtu käsitlus, nagu oleks käesoleval juhul olnud tegemist hagita asjaga, mistõttu tuleb õigusabikulude kindlaksmääramisel lähtuda samadest alustest tunnistajale makstava hüvitisega. Tsiviilasi nr 2-11-54887 oli pahatahtlikult initsieeritud OLLY poolt olematute nõuete alusel. OLLY viis kohtu eksitusse ebaõige väitega, et kohtumäärus (mille alusel OLLY taotles puudutatud isiku kontode arestimist) on jõustunud.

§ 172

lg 8 antud juhul ei kohaldu, sest menetlus oli põhjendamatu ja põhjustatud OLLY poolt tahtlikult.

§ 172

lg 1 alusel oleks kohus pidanud jätma puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda. 14. Kui kohus peab

§ 172

lg-t 8 asjassepuutuvaks sätteks, tuleb see jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. Säte riivab puudutatud isiku põhiseaduse §-des 12, 25 ja 32 sätestatud põhiõigusi. Menetluse edasine käik

1. Avaldaja esindajale N.Striginale toimetati määruskaebus kätte 20.03.
2. Sellele ta ei vastanud.
3. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659

, § 646, § 656 lg 1 ja § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu olenemata määruskaebuse põhjendustest ja puudutatud isiku avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 18. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et 21.06.2012 teatas Venemaal asuva avaldaja esindaja Natalja Strigina Harju Maakohtule, et ta sai kohtult eestikeelsed dokumendid (avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos lisadega), mille sisu ei ole talle arusaadav, sest ta ei valda eesti keelt ja talle ei ole arusaadav, kuidas ta peab nendele reageerima. 19.

§ 316

lg 7 kohaselt juhul, kui menetlusdokumendi välismaal kättetoimetamiseks on vaja see tõlkida, võib kohus nõuda menetlusosaliselt, kellest tulenevalt või kelle huvides on vaja menetlusdokument kätte toimetada, tõlke esitamist või tõlkekulude katmist. Kui menetlusosaline seda ei tee, võib kohus jätta menetlusdokumendi kätte toimetamata.

1. Toimikust nähtub, et maakohus nimetatud sätet antud juhul ei järginud ja jättis avaldaja esindajale Natalja Striginale edasised menetlusdokumendid kas saatmata või saatis ka need eesti keeles. Nii nähtub asja materjalist, et Natalja Striginale on 20.03.2013 kätte toimetatud mingi dokument (t lk 147), kuid seda ei nähtu, kas talle edastati maakohtu 23.01.2013 määrus puudutatud isiku menetluskulude 3 kindlaksmääramise kohta, puudutatud isiku 15.02.2013 esitatud määruskaebus või 26.02.2013 kohtumäärus määruskaebuse menetlusse võtmise kohta. Asja materjalist ei järeldu, et kohus oleks korraldanud menetlusdokumentide tõlkimist vene keelde või et avaldaja esindaja Natalja Strigina valdaks või peaks valdama eesti keelt ja saama eestikeelsetest menetlusdokumentidest aru.
2. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et avaldaja jäeti maakohtu poolt tegelikult menetluskulude kindlaksmääramise menetlusse kaasamata ja tema seisukohad nii puudutatud isiku avalduse kui ka määruskaebuse osas jäid välja selgitamata, mis on oluline menetlusnormi rikkumine

§ 656lg 1 p 1 tähenduses.

Seega tuleb maakohtu 23.01.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta tühistada ja puudutatud isiku avaldus saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Avalduse uuel läbivaatamisel tuleb kohtul korraldada avaldaja jaoks kõikide menetlusdokumentide tõlkimine vene keelde ja nende kättetoimetamine. Samuti tuleb kohtul selgitada välja avaldaja seisukohad menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja vajadusel ka teiste menetlusdokumentide osas. 22. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kohus ei pidanud avaldajale menetlusdokumente kätte toimetamata

§ 316

lg 2 järgi vastavuses Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni 26.01.1993 lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, nagu avaldaja oma 21.06.2012 kirjas leidis.

§ 316

lg 3 järgi võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tähitult väljastusteatega, mis ei pea vastama samas seadustikus sätestatud vorminõuetele. Kättetoimetamise tõendamiseks piisab väljastusteate tagastamisest. Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 4