Süüdistatav §184 lg.2 p.1, 2 vangistusega 1 kuu 15 päeva koos vangistusega 2 aastat 10 kuud 15 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat Oli kahtlustatavana kinni peetud 15.07.2012 – 16.07.2012 Tõkend – vahistamine Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus Kriminaalasi OTSUSTAS: 1 Süüdi tunnistada Sergei KEDROV Karistusseadustiku §263 p.1, 2 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Sergei KEDROVILE lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Sergei KEDROVI karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 15.07.2012 – 16.07.2012, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult kuulub Sergei KEDROVIL kandmisele 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Viru Maakohtu 03.12.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista Sergei KEDROVILE 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust. Sergei KEDROVI suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Sergei KEDROVI karistuse kandmise algus on 31.05.
Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Sergei Kedrov tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin luges maakohtu istungil süüdistuse põhjendatuks. Süüdistatava Sergei Kedrovi süü talle esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikult tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega. Kannatanu V S ütlused, mille kohaselt kontrollis ta 14.07.2012 kell 17.30 ülekäigurajal motofestivali pileteid. Samuti oli tema ülesanne kaitsta festivalil avalikku korda. Kell 23 üritas festivalile pääseda suur grupp, kes kõik olid ilma piletita. Turvatöötajad tõkestasid nende tee, peaaegu kõik sellest grupist said aru, et 3 ilma piletita sisse ei saa, jäid vaid 1 mees ja 2 naist, kõik joobeseisundis. Naised hakkasid skandaalitsema, üritasid uuesti piletita sisse pääseda ja kannatanu sirutas käe tõkestamiseks ette. Kätest ta naistel kinni ei haaranud. Selle peale hakkas mees karjuma, et tema abikaasat puutuda ei tohi ja lõi kannatanule parema rusikaga vastu paremat kulmu, mille tagajärjel oli kannatanul kulm katki ja veri jooksis. Kannatanu läks eemale ja teised turvatöötajad, kes kõrval olid, väänasid kannatanut löönud mehe käe selja taha ning andsid üle politseile. Kannatanu pöördus haigla vastuvõttu. SA Narva Haigla 20.09.2012 tõendist nähtub, et V S pöördus 14.07.2012 kell 23.25 arstiabi saamiseks erakorralise meditsiini kliinikusse vägivaldse traumaga diagnoosiga pealae lahtine haav. Tunnistaja O D ütlustest nähtub, et tema töötas 14.07.2012 turvatöötajana Narvas motofestivalil. Kell 22.30 ründas üks külastajatest Narva lossi sissepääsu juures ühte Geneva turvatöötajat. Purjus meesterahvas lõi turvatöötajat rusikaga näkku, mille tagajärjel vigastas kulmu. Kõik teised turvatöötajad reageerisid sellele, pidasid koos mehe kinni ja kutsusid politsei. Joobeseisundi kontrollimise 14.07.2012 protokollist nähtub, et kell 23.29 kontrolliti Sergei Kedrovi joovet, indikaatorvahendi Alcoquant nr.A111248 tulemus oli positiivne – 1,16 mg/l. Kontrollile allutatud isikul esinesid joobele viitavad järgmised tunnused: määrdunud välimus; silmade punetus; pupillid väikesed; reaktsioon häiritud; kõne segane ja aeglane; aja-, isiku- ja kohataju selge; isik oli teadvusel ja mäletas viimase 24 tunni sündmusi; koordinatsioon väga häiritud; käitumine rahutu, ärritatud. Lisaks oli tunda tugevat alkoholilõhna suust, ta ründas isikut, oli agressiivne. Kahtlustatav Sergei Kedrovi ütlused, mille kohaselt oli talle kahtlustus arusaadav, kuid kõike toimunut ta väga hästi ei mäletanud. Kahtlustatav tuli koos oma abikaasa ja viimase vennanaisega Narva kindluse juurde ja tahtis selle territooriumile pääseda, pileteid neil ei olnud. Naised oli veidi purjus, kahtlustatav oli rohkem purjus, kuna tarvitas viina. Keegi kontrolöridest hakkas abikaasat kinni hoidma ja abikaasa hakkas karjuma. Kahtlustatav rabeles rahvasummas, et abikaasale appi minna, tõrjus rahvast kätega. Löömist kahtlustatav ei mäleta, ta tõukas kedagi ja teda tõugati vastu, seejärel väänati käsi selja taha ning ta anti politseinikele üle. Kahtlustatav kinnitas, et kahetseb juhtunut ja on valmis kannatanu ees vabandama. Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Sergei Kedrov pani toime talle inkrimineeritud kuriteo
Vastavalt 21.05.2007 Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-7-07 tuleb maakohtul kõigepealt kontrollida, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab §262 sisalduvale süüteokoosseisule ja seejärel lahendada küsimus §263 loetletud kvalifitseeritavate tunnuste esinemisest süüdistatava käitumises.
Avalik kord on tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigus, vabadusi ja kohustusi (vt. ka sama Riigikohtu lahend). 4 Avalikuks kohaks loetakse sellist kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole süüdlasega isiklikult seotud. Maakohus leiab, et see, et tasulisele üritusele pääseb piletiga ja piletita isikutele tõkestatakse ligipääs, on osa valikust korrast. Piletite kontrollimine ja piletita isiku ligipääsu tõkestamine on käsitletav avaliku korra kaitsmisena. Narva linnuse sissepääsu näol on ilmselgelt tegemist ka avaliku kohaga.
p.1, 2 näeb ette vastutuse avaliku korra raske rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Avalikku korda kaitsev isik on iga füüsiline isik, kes on faktiliselt asunud kaitsma avalikku korda sellevastase ründe puhul, kuid kes ei ole võimuesindaja ega avalikku korda kaitsev muu isik §274 mõttes. V S töötas klubis Geneva ja 14.07.2012 anti talle korraldus kontrollida avalikul motofestivalil pileteid. Kannatanu ei olnud turvatöötaja. Motofestivali korraldaja oli OÜ Geneva ja korra tagamiseks oli üritusel sõlmitud leping AS-ga USS Security Eesti. Maakohus leiab, et kannatanu kaitses motofestivalil avalikku korda, olemata seejuures turvatöötaja Turvaseaduse mõttes. Avaliku korra kaitsmise käigus lõi süüdistatav kannatanule rusikaga vastu kulmu, mistõttu kulm oli katki ja veri jooksis. Vägivaldne trauma oli fikseeritud samal õhtul kell 23.25 SA Narva Haigla erakorralise meditsiini kliinikus pealae lahtise haavana. Maakohus leiab, et süüdistatav Sergei Kedrovi poolt toimepandud kuritegu on kohtueelses menetluses kvalifitseeritud õigesti
Sergei Kedrovi käitumises esinevad talle inkrimineeritud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Subjektiivsest küljest on Sergei Kedrov kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Karistus Sergei Kedrov on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Viru Maakohtu 03.12.2009 otsusega mõisteti talle
lg.2 p.1, 2 järgi karistuseks 2 aastat 10 kuud 15 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Vastavalt
lg.2 karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui Karistusseadustiku eriosa säte võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 5 Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 kohtulahend nr.3-1-1-14-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 kohtulahend nr.3-1-1-43-06). Sergei Kedrovi puhul maakohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks loeb maakohus süü tunnistamist ja kahetsust. Sergei Kedrov pani käesoleva kuriteo toime kehtival katseajal. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et Sergei Kedrovit tuleb tema poolt toimepandud kuriteo eest karistada reaalse vangistusega. Rahalise karistuse mõistmine ei ole millegagi põhjendatud ja selline karistus ei vasta karistamise eesmärkidele, kuna kuriteo on ta toime pannud kehtival katseajal. Mõistes Sergei Kedrovile käesoleval ajal karistuseks rahalise karistuse, jääb see suure tõenäosusega tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Sel juhul jäävad saavutamata ka karistuse eesmärgid. Kriminaalasja materjalide kohaselt süüdistatav ei tööta, tema abikaasa viibib lapsehoolduspuhkusel. Kuigi süüdistatav nimetas maakohtu istungil oma töökohana Riigiküla kalmistu, on see vaid süüdistatava suuline kinnitus ja mingeid tõendeid ametliku töökoha omamise kohta asja materjalides ei ole. Isegi juhul, kui süüdistatav tõepoolest töötab, ei ole tema sissetulek ilmselgelt piisav perekonna ülalpidamise kõrval rahalise karistuse tasumiseks. Maakohus ei pea võimalikuks Sergei Kedrovit taas vabastada karistuse kandmisest tingimisi, piirdudes käesoleva ajani vahi all oldud ajaga ja jättes ülejäänud vangistuse kandmisele tingimisi. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamise ebaotstarbekust eraldi oma otsuses põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 kohtulahend nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 kohtulahend nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ning seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes Sergei Kedrovi poolt toimepandud kuriteo asjaoludest ja raskusest ning Sergei Kedrovi isikust, leiab maakohus, et alused talle vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Arvestades seda, et Sergei Kedrov on varem kriminaalkorras karistatud ja asjaolu, et uue kuriteo pani ta toime kehtival katseajal, ei ole vangistuse mõistmine tingimisi koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele enam piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohus leiab, et Sergei Kedrovi suhtes ei ole enam võimalik prognoosida, et vabaduses viibides ei jätka ta kuritegude toimepanemist. Seega tuleb talle mõistetud vangistus Sergei Kedrovil ära kanda reaalselt. Siiski peab maakohus võimalikuks mõista talle karistuse määras, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra ja ei nõustu prokuröri abi poolt maakohtu istungil nõutud määraga. 6
MS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub Sergei Kedrovile mõistetud karistus – 6 kuud vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning Sergei Kedrovil jääb ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli Sergei Kedrov kahtlustatavana kinni peetud 15.07.2012 ja vabastatud 16.07.2012. Eeltoodu alusel ja vastavalt
lg.1 tuleb eelnimetatud 2 eelvangistuse päeva arvata Sergei Kedrovi karistuse hulka. Seega kuulub Sergei Kedrovil lõplikult kandmisele 3 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsuste kogum
lg.2 mõttes tekib olukorras, kus isik paneb pärast süüdimõistmist, kuid enne karistuse ärakandmist toime uue kuriteo. Sergei Kedrov oli Viru Maakohtu 03.12.2009 otsusega süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega 2 aastat 10 kuud 15 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. Uue kuriteo 14.07.2012 pani Sergei Kedrov seega toime eelmise karistuse kandmise ajal.
lg.2 sätestab uue kuriteo eest mõistetud karistuse kohustusliku suurendamise eelmise kohtuotsusega ärakandmata osa võrra. Kohtul puudub siinkohal valikuvabadus, kuna uue kuriteo toimepanemine enne karistuse ärakandmist kinnitab, et eelnev karistus pole täitnud oma eesmärki. Karistuste osaline liitmine või kaetuks lugemine ei ole seaduse kohaselt võimalik.
lg.2 kohaldamisel pööratakse täitmisele ajaliselt viimane kohtuotsus, millega mõistetud karistust suurendatakse varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra Eeltoodu alusel tuleb karistusele 3 kuud 28 päeva vangistust
lg.2 alusel liita Viru Maakohtu 03.12.2009 otsusega mõistetud vangistus 2 aastat 10 kuud 15 päeva ning lõplikult kuulub Sergei Kedrovil ärakandmisele 3 aastat 2 kuud 13 päeva vangistust. Sergei Kedrovi suhtes oli 16.07.2012 valitud tõkendiks elukohast lahkumise keeld aadressile xxx. Viru Maakohtu 20.05.2013 istungile süüdistatav ei ilmunud, kohtukutse oli maakohtule tagastatud märkega, et antud aadressil Sergei Kedrov ei ela ja seal elavad teised isikud. Maakohtu 20.05.2013 istungil puudusid ka süüdistatava kaitsjal andmed süüdistatava tegeliku elukoha kohta. Vastavalt prokuröri abi taotlusele kuulutati Sergei Kedrov tagaotsitavaks ja kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist. Sergei Kedrov peeti kinni 31.05.2013. Eeltoodust tulenevalt ja
68 lg.1 alusel on Sergei Kedrovi karistuse algus 31.05.2013. 7 Sergei Kedrovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Maakohus ei pea põhjendatuks tõkendit muuta, kuna ülaltoodu alusel puudub maakohtul igasugune veendumus selles osas, et kohtuotsuse jõustumisel läheb Sergei Kedrov vabatahtlikult ettenähtud ajal kandma talle mõistetud vangistust. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt krMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt
MS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub Sergei Kedrovilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha 480 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et nii kohtueelses menetluses kui kohtulikus menetluses oli Sergei Kedrovile määratud kaitsjaks vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin. Maakohus peab kaitsja taotlusi kohtueelse menetluse kaitsekulude osas summas 38,40 € ja kohtulikus menetluses summas 126 € põhjendatuks. Arvestades asjaolu, et tegemist oli kaitsjaga Narvast ja asi arutati Jõhvi kohtumajas, tuleb kaitsja sõidukulu jätta Eesti Vabariigi kanda. Eeltoodu alusel kuulub Sergei Kedrovilt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses 38,40 € ja kohtulikus menetluses 108 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. hulka ka kaitsjale Eeltoodu alusel kuulub Sergei Kedrovilt riigituludesse väljamõistmisele 45 senti. Sergei Kedrovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini taotluse võimaldada kriminaalmenetluse kulud süüdistataval tasuda ositi 1 aasta jooksul loeb maakohus põhjendatuks. Vastavalt KrMS §424 võib maakohus mõjuvate põhjuste olemasolu korral pikendada või ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. 8 Sergei Kedrovile mõisteti karistuseks reaalne vangistus. Vangistuses viibimine on maakohtu arvates selline mõjuv põhjus, mis annab aluse KrMS §423 ja §424 kohaldamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.