Obsah (4)

§ 25§ 2§ 14§ 72

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.augustil 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1390 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus R.G.i välj

) § 15 lg 1 ja § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. PPA andis 28.06.2013 koheselt sundtäidetava ettekirjutuse nr 1025361299, millega kohustatakse R.G.i koheselt Eesti Vabariigist lahkuma, kuid mitte hiljem kui 28.06.

1. 27.06.2013 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse R.G.i väljasaatmiskeskusesse (edaspidi VSK) paigutamise loa saamiseks.
2. Kohus andis loa R.G.i VSK-s kinnipidamiseks kuni käesoleva aasta 28.augustini (k.a).
3. 21.08.2013 esitas PPA kohtule taotluse isiku VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. 15.07.2013 toimus R.G.i ja PPA ametniku vahel vestlus, mille käigus täitis isik Vene Föderatsiooni tagasipöördumistunnistuse taotlusankeedi. 16.07.2013 võttis ametnik ühendust konsulaarosakonnaga, kust öeldi, et R.G.ile tuleb vormistada välispass. 30.07.2013 konvoeeriti R.G. konsulaarosakonda, kus ta täitis vastavad dokumendid. Konsulaarosakonnalt saadud info kohaselt võtab välispassi vormistamine aega keskmiselt 40 päeva ning käesolevaks ajaks ei ole reisidokumenti vormistatud. Seega, kuna isiku väljasaatmine ei ole kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu käesoleval ajal võimalik, taotleb PPA isiku VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamist kuni kahe kuu võrra

§ 25alusel.

Kohtu nõudel täpsustas PPA, et peale reisidokumendi saamist toimub isiku väljasaatmine 1-2 tööpäeva jooksul.

1. 19.08.2013 edastas R.G. kohtule taotluse peale 28.augusti tema VSK-s viibimist mitte pikendada. Taotluses leiab R.G., et PPA seisukoht tema ohtlikkusest Eesti riigile ja ühiskonnale ei ole põhjendatud. Kriminaalkaristused on kustunud ja alates 2003.aastast ei ole teda kriminaalkorras vastutusele võetud. R.G. on sündinud Eestis ja kogu elu siin elanud, kuid PPA jättis ta alalise elamisloata. VSK ei ole suuteline võimaldama internetti, et saada infot riigist kuhu tuleb elama asuda, mis takistab elu- ja töökoha leidmist ning seal elavate sugulastega isiklike suhete loomist. N. G. on nõus andma peavarju ja tagama ülalpidamise kogu dokumentide vormistamise aja jooksul. R.G. on selleks ajaks ka nõus enda suhtes rakendatavate muude piirangutega (koduarest, elektrooniline järelevalve vm).
2. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. Taotleja selgitas, et puudub ka õiguslik alus R.G.i vabastamiseks VSK-st.
3. R.G. täpsustas, et ei soovi vaielda käesolevas asjas elamisloa kehtetuks tunnistamise põhjendatuse üle; mõistis, et väljasaatmine toimub, kuid leidis, et isikule võiks olla võimaldatud mingite kontaktide loomine, et riigis kuhu ta välja saadetakse saaks leida elu- ja töökoha. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

§ 25alusel.

11.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Puudub vaidlus, et R.G.il puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.

§ 14

lõike 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. 2 PPA tegi R.G.ile 28.06.2013 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning ettekirjutus on vastavalt

§ 72lg 2 p-ile 7 koheselt sundtäidetav.

12. Samas ei ole käesoleval hetkel R.G.i kohene väljasaatmine võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu. Seetõttu on isik paigutatud ka VSK-sse.

§ 25

kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. See on, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud; kui väljasaadetav võetakse kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavana vahi alla, vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel; ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane väljasaatmiskeskusest ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel. Ühtegi eelnimetatud vabastamise alustest R.G.i puhul ei esine. Samuti puudub vaidlus, et isiku väljasaatmine võiks antud juhul osutuda perspektiivituks. Reisidokumendi vormistamine juba toimub ja võtab veel aega. Kohtul ei ole alust isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamist lugeda ebaproportsionaalseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 lg 2 p 6 (vabadusõigus) rikkumise alusel. 13. R.G.i taotlust, kuni reisidokumendi saabumiseni, viibida N. G. (ema) juures ei ole võimalik rahuldada õigusliku aluse puudumise tõttu. 14. Eeltoodu tõttu annab kohus loa pikendada R.G.i väljasaatmiskeskuses hoidmise tähtaega kahe kuu võrra. See ei tähenda, et VSK-s viibimise aeg peab kestma kaks kuud, vaid isik saadetakse välja koheselt võimaluse tekkimisel, eelduslikult välispassi väljastamisest paari tööpäeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 3