lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või on sätestatud seaduses.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Võlausaldajal on õigus
lg 1 p 1, 6 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt
lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse (alates 15.04.2013 kaheksa) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled on sõlminud laenulepingu, mille kohaselt kanti kostjale üle 3000 krooni, s.o.191,73 eurot. Maksekorraldusest (tl 54) nähtuvalt on kostja selle laenu tasunud alles hagi menetluse ajal 01.03.2012.a. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.1.3 sätestab (tl 16), et laenu puhul 3000 krooni on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 3525 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma viieteistkümne päevaseks perioodiks on 525 krooni. Pooled on lepingu p 9.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Hageja on esitanud viiviste arvestuse võla sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamise päevani, mille kohaselt on arvutatud viivis 24 862,50 krooni, s.o.1589 eurot, kuid hageja vähendab viiviste nõuet mõistlikkuse printsiibil põhinõude suuruseni 191,73 eurole. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud intresside ja viiviste arvestusele ja kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid ka selle kohta, et ta on intressid ja viivised hagejale tasunud.
lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt kohustuse mittetäitmine on vabandatav.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt
sätestatule.
lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu. Kostja ei ole taotlenud viiviste suuruse vähendamist. Viiviste suuruse alandamine on kohtu diskreditsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Viivitusintressi eesmärgiks on võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, tagatisfunktsioon on võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on kostja ülesanne tõendada, et viivised on ebamõistlikult suured, kuid kostja ei ole seda tõendanud. Viiviste tasumine oli poolte sõlmitud lepingus ette nähtud võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise juhuks. Asja materjalidest nähtub, et hageja on hagi esitamisel juba kokkulepitud viiviste suurust rohkem kui kümnekordselt vähendanud ja see ei ületa põhivõla suurust. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.