järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Süüdistatav KRISTO KOIK Isikukood: 39410044227; xxx Kaitsja Advokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kristo Koik
järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 25.08.2013-26.08.2013 karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 236 (kahesaja kolmekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata Kristo Koigile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 6 (kuus) kuud.
lg 4 alusel on Kristo Koik üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima
1
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Kristo Koik´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 240 €, KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel tasu riigi õigusabi eest 108 €. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „Kristo Koik, 1-13-7540 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kristo Koiki (Koik) süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis 25.08.2013 kella 05.15 ajal x linnas x maanteelt x tänavale ning sealt edasi x tänavale sõiduautot Opel Ascona (reg nr x). Kristo Koigi väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi ühe liitri kohta vähemalt 0,85 mg, milline on alkoholijoobeks liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 alusel. Eelkirjeldatuga pani Kristo Koik toime
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 2 Prokuröri abi tegi ettepaneku süüdi tunnistada Kristo Koik
järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 25.08.2013-26.08.2013 karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 236 (kahesaja kolmekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata Kristo Koigile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 6 (kuus) kuud.
lg 4 alusel on Kristo Koik üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima
Samuti nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena
MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 240 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 86,40 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 18 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3,60 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 21,60 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 16.04.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Süüdistatav taotles menetluskulude tasumist 6 kuu jooksul, kuna on õpilane ja sissetulekud puuduvad. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja lubab menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul. Anu Tammeniit kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.