2-12-36744/12

2-12-36744 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-36744 Tsiviilasi KOÜ hagi Seesam Insurance AS vastu kahju hüvitamiseks 54 848,37 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo A.Ratnikov & Partners, J. Köleri 8, 10150 Tallinn, e-post aleksei.ratnikov@gmail.com) Kostja Seesam Insurance AS (registrikood 10055752, asukoht Vambola 6, 10114 Tallinn), lepinguline esindaja Martin Petermann (e-post martin.petermann@seesam.ee) Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud 04.04.2013 Hageja lepinguline esindaja Aleksei Ratnikov Kostja lepinguline esindaja Martin Petermann RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi.

2.Välja mõista Seesam Insurance AS-lt põhivõlgnevus 45 174,87 (nelikümmend viis tuhat ükssada seitsekümmend neli eurot ja 87 senti) eurot ja viivis 3 059,10 (kolm tuhat viiskümmend üheksa eurot ja 10 senti) eurot KOÜ kasuks.

3.Välja mõista Seesam Insurance AS-lt viivis 9,90 eurot päevas alates hagi esitamisest, s.o 12.09.2012 kuni põhinõude (45 174,87 eurot) täitmiseni KOÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus 4. Välja mõista Seesam Insurance AS-lt menetluskulud 100% ulatuses KOÜ kasuks.

Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.

1 2-12-36744 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud 1. Hageja ja kostja sõlmisid veosekindlustuslepingu, mille osas väljastas kostja 04.03.2011 hagejale kindlustuspoliisi nr 1/312922, mille lahutamatuks osaks on veosekindlustus üldised kindlustustingimused ja kostja üldised lepingutingimused 1/2008 (I kd tl 11-12, 61-65, 68-75).

Kindlustusperioodiks lepiti kokku 01.03.2011-29.02.2012 ning kindlustatud esemeks olid teraviljatooted (tatar, hirss, oad). Veose lähtekohana märgiti poliisil Dalian, Hiina; vaheladustamine Bremerhaaven ja sihtkohaks Muuga Eesti, Riia Läti, Klaipeda Leedu.

Kindlustusriskideks ja väärtusteks märgiti: täiskindlustus, jätkuv vedu, kindlustussumma 814 000 eurot; sõjaklausel, kindlustussumma, täisväärtus; streigiklausel, kindlustussumma, täisväärtus.

2.06.04.2011 sõlmisid hageja ja DMITCo. Ltd (asukohaga Hiina) müügilepingu, mille kohaselt müüs DMITCo. Ltd hagejale orgaanilist kollast hirsitangu (maksimum niiskus 16% ja maksimum võõrlisandid 1%), koguses 120 tonni, summas 132 000 USD, so 93 059,98 eurot (I kd tl 13-15, 66-67), mille kohta väljastati hagejale vastav arve nr HG11CER0434 (I kd tl 16-17).

Hageja tasus müügihinna osamaksetena 07.04.2011 - 28 800 USD, 08.04.2011 - 72 240 USD ja 21.06.2011 - 30 960 USD kokku 132 000 USD, s.o 93 059,981 eurot (I kd tl 18-21).

3.10.05.2011 leppisid hageja ja DMITCo.Ltd kokku, et transpordivad kauba meritsi Hiinast pealelaadimisega Dalian sadamas Eestisse mahalaadimisega Tallinna sadamas (I kd tl 22-24).

4.Laev, millega kaupa Eestisse transporditi jooksis 18.05.2011 Hiina juures madalikule (I kd tl

93). 21.07.2011 teostas Osaühing FCkauba ülevaatuse ning väljastas selles osas inspektsiooni 27.07.2011 raporti no: 583/11 (I kd tl 25-40), milles tuvastas, et kaup on saanud vee tõttu kahjustada, on mädanenud ja hallitanud ning ei ole kõlbulik inimestele tarvitamiseks (tl 38).

5.21.07.2011 esitas hageja kostjale kahjuteate, milles selgitas, et tuvastatud on kauba veega kahjustamise fakt (I kd tl 41). Kostja kinnitas teate kättesaamist 22.07.2011 (tl 42).

6.Vastavalt 30.08.2011 B OÜ ekspertiisi aktile nr. T-139/08-11 (I kd tl 43-46) leiti, et “Keskmise toidu proovide analüüsi tulemuste põhjal, mis olid läbi viidud katselaboris, võib üheselt teha järelduse, et antud kaubapartii kahjustatud hirsitera ei tohi mingil tingimusel kasutada toidu produktina. Kahjustatud kaup tuleb hävitada”.

7.05.09.2011 edastas hageja kostjale, kostja poolt antud vormil, täiendavalt veosekindlustuse kahjuavalduse koos lisadega (I kd tl 47-50).

8.07.11.2011 kindlustushüvitise maksmisotsuse kohaselt määrati kahjuhüvitiseks 55 668,90 eurot (I kd tl 60). Maksmisotsusest nähtuvalt on kostja võtnud kahjuhüvitise arvestuskäigu aluseks: hüvitis hirsi taassoetamisväärtuses 01.07.2011 seisuga, 120,288 t hirss x 670,5 USD (maailmaturu hind seisuga 01.07.2011.a.) / 1,4488 (Euroopa Keskpanga kurss seisuga 01.07.2011); varem arvestatud ettemaks summas 7 404,81 eurot. Kostja arvestuskäigu kohaselt kuulus väljamaksmiseks kokku summa 48 264,09 eurot, millise kostja hagejale tasus.

Hageja nõue 2 2-12-36744 9. Hageja palub välja mõista täiendava kindlustushüvitise 45 174,87 eurot, viivise 3 059,10 eurot ja viivise 9,90 eurot päevas alates 13.09.2012 kuni põhinõude (45 174,87 euro) tasumiseni.

Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 3, § 475 lg 3, § 480 lg 1, § 491 lg 1.

Kostja vastuväited 10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11.Kostja leiab, et kahjuhüvitise määramisel tuleb lähtuda maailmaturuhinnast, kahjuhüvitist tuleb vähendada laeva päästmise kulude võrra ning ekspertiisi kulud ei kuulu kostjalt väljamõistmisele.

Kohtuotsuse põhjendus 12. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.

13.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustele.

14.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

15.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 426 lg 1 kohaselt kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). VÕS § 476 lg 1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.

VÕS § 480 lg 1 kohaselt võib kindlustusväärtuse määrata eelnevalt kindla summana (kokkuleppeline kindlustusväärtus). VÕS § 508 lg 1 kohaselt veose kindlustusväärtus on selle 3 2-12-36744 harilik väärtus saatmiskohas kindlustuse alguse ajal. Seda loetakse kindlustusväärtuseks ka kindlustusjuhtumi toimumise ajal. VÕS § 491 lg 1 kohaselt, kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses vajalikud kulud. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud.

16.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et pooled sõlmisid veosekindlustuslepingu kindlustusperioodiga 01.03.2011-29.02.2012, kindlustussummaga 814 000 eurot, mille osas väljastas kostja 04.03.2011 hagejale kindlustuspoliisi nr 1/312922 (I kd tl 11-12). Vastavalt lepingule kindlustatud esemeks olid teraviljatooted (tatar, hirss, oad), mille lähtekoht Dalian, Hiina vaheladustamisega Bremerhaaven ja sihtkohaks Muuga Eesti. Kindlustusriskideks ja väärtusteks märgiti täiskindlustus. Kindlustuslepingule kohaldati veosekindlustuse üldisi kindlustustingimusi (I kd tl 61-65) ja üldisi lepingutingimusi (I kd tl 68-75). Puudub vaidlus selles, et 06.04.2011 sõlmisid hageja ja DMITCo. Ltd (asukohaga Hiina) müügilepingu, mille kohaselt müüs DMITCo.

Ltd hagejale 120 tonni orgaanilist kollast hirsitangu maksumusega summas 132 000 USD, so 93 059,98 eurot (I kd tl 13-15). Hageja tasus müüjale (I kd tl 18-21), kes pani kauba teele vormistatud dokumentidega 16.05.2011 (I kd tl 76-77). Laev, millega kaupa Eestisse transporditi jooksis 18.05.2011 Hiina juures madalikule (I kd tl 93), mille tõttu saabus kaup Eestisse peaaegu kuuajase hilinemisega. 21.07.2011 teostas Osaühing FC kauba ülevaatuse Muuga sadamas ning 27.07.2011 väljastas selles kohta inspektsiooni raporti nr: 583/11 (I kd tl 25-40), mille kohaselt on kaup saanud vee tõttu kahjustada, mille tagajärjel on osaliselt mädanenud ja hallitanud ja seega on tarvitamiseks inimesele kõlbmatu ning kogu kaup tuleb hävitada.

Vaidlust ei ole, et 21.07.2011 edastas hageja kostjale kahjuteate, milles selgitas, et tuvastatud on kauba veega kahjustamise fakt (I kd tl 41). 22.07.2011 kinnitas kostja kahjuteate kättesaamist ja palus esitada inspektsiooni raporti koos fotodega (I kd tl 42). Hageja tellis B OÜ-lt ekspertiisi, 30.08.2011 aktis nr T-139/08-11, leidis kinnitust, et vaidlusalune kaubapartii kahjustatud hirsitera ei tohi mingil tingimusel kasutada toidu produktina ja kahjustatud kaup tuleb hävitada (I kd tl 4346). 05.09.2011 edastas hageja kostjale, kostja poolt antud vormil, täiendavalt veosekindlustuse kahjuavalduse koos lisadega (I kd tl 47-48). Kostja tellis 26.09.2011 ekspertiisi, mille 07.10.2011 raportist nähtub, et kaup oli märgunud ja hallitanud (I kd tl 109-142). Pooled ei vaidle selle üle, et kogu kaup oli tervikuna kahjustatud (hallitanud), et tegemist on kahjujuhtumiga ning poolte kokkuleppel kohtuistungil loetakse kahjujuhtumi tekkimine ajavahemikku 18.05.2011-01.07.2011 (II kd tl 14). Täpsemalt ei ole võimalik kahjujuhtumi tekkimise aega määratleda. Puudub ka vaidlus, et kostja on 07.11.2011 maksmisotsuse alusel hüvitanud hagejale 48 264,09 eurot (I kd tl

60).

17.Poolte vahel on vaidlus kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale täiendava kahjuhüvitise, kas kostja oli õigustatud kahjuhüvitist vähendama laeva päästmiseks kantud kulude võrra ja kas kostja on kohustatud kandma ekspertiisiks tehtud kulutused.

18.Veosekindlustuse üldiste kindlustustingimuste punkti 12.1.1 kohaselt kindlustatud veose täieliku kahjuga on tegemist siis, kui veos on kindlustusjuhtumi tõttu täielikult kadunud, hävinud või kahjustunud sedavõrd, et see on algsed omadused täiesti kaotanud ning punkti 9.3.3 kohaselt kindlustatud kahjujuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitatakse kogu kindlustatud väärtuse alusel.

Punkti 2.1 kohaselt kui ei ole teisti kokku lepitud, loetakse veetavate kaupade kindlustusväärtuseks nende kaubaarves kajastatud väärtust käesoleva kindlustuslepingu jõustumise asukohas ja ajahetkel. Kohus leiab, et kauba väärtuse hindamisel tuleb arvestada hageja ja DMITCo.Ltd vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva väärtusega, milleks oli vastavalt 1100 USD s.o 775,50 EUR ühe tonni kollase orgaanilise hirsitangu kohta, so kokku 132 000 USD ehk 93 059,981 eurot. Hageja ja DMITCo.Ltd vahelist müügitehingut orgaanilise kollase 4 2-12-36744 hirsitangu osas kinnitab poolte vahel sõlmitud müügileping (I kd tl 13-15), müüja poolt väljastatud kvaliteedi sertifikaat (I kd tl 66-67) ja hilisemad selgitused (II kd lk 9-10). Pooled ei ole kokku leppinud kauba muus väärtuses, kui veosekindlustuse üldiste kindlustustingimuste punktis 2.1. sätestatus.

Kostja on märkinud, et samaväärset hirssi oleks saanud asendada 55 668,90 euroga ning kohaldamisele kuulub VÕS § 480 lg 3. Samas jääb selgusetuks, millise konkreetse hirsitangu (omadused, tunnused jms) hinnast kostja keskmise hinna arvestamisel lähtus (I kd tl 188). Kostja poolt küsitud hinnapakkumistes on kajastatud kollane hirss, poleeritud hirss, lihthirss, kleepuv hirss, mittekleepuv hirss, kestadega hirss. Samuti on erinevad tarnetingimused, mis oluliselt mõjutavad lõplikku hinda. Kostja ei ole küsinud hinnapakkumisi orgaanilise kollase hirsi kohta.

Kohus leiab, et internetis kättesaadava ja üldtuntud teabe kohaselt on orgaaniline toit kallim kui tavaline toit, kuivõrd selle tootmisele rakenduvad spetsiifilised nõuded ning tootmises ei kasutata kemikaale. Kõnealuse hirsi müüja DMITCo. Ltd on kinnitanud, et hagejale lepingujärgselt müüdud ja tarnitud toode oli orgaaniline gluteeni sisaldav kollane hirss, mis on kõrgete tootmiskulude tõttu üks kallimaid hirsiliike ning seetõttu on ka orgaanilise gluteeni sisaldava kollase hirsi hind kõrgem kui teistel sarnastel toodetele (II kd tl 9-10). Nimetatud tõendist nähtuvalt oli tegemist orgaanilise kollase hirsiga, mis oli poleeritud (lihvitud) ühesuuruseks, millel olid kestad eemaldatud, mis oli sorteeritud värvuse järgi ja sisaldas gluteeni. Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud. Asjaolu, et kostja ei tea, et orgaaniline hirss erineb tavahirsist ning neid kaubeldakse turul erineva hinnaga, ei anna alust lähtuda kostja poolt valitud hirsitangu väidetavast maailmaturu hinnast. Kostja esitatud tõendist jääb selgusetuks kas müügipakkumises märgitud toodetele on väljastatud kvaliteedi sertifikaadid ja kas need tooted on kasvatatud sarnastes tingimustes kui vaidlusalune orgaaniline hirss. Seega kostja oleks pidanud hüvitise määramisel arvestama müüdud kauba eripäraga, st et tegemist ei olnud hariliku hirsitanguga.

Samuti ei saa pidada usaldusväärseks kostja poolt e-kirjade teel küsitud pakkumisi hirsitangu hinna kohta (I kd tl 145-187), kuivõrd hageja poolt esitatud tõenditest (I kd 215 ja II kd tl 8) nähtub, et kostja päringule DMITCo.Ltd-le on vastanud Billi nimeline isik, kes ei ole alates 2011.a seotud hirsi hangetega, mistõttu tema vastus ei kujutanud DMITCo. Ltd ametlikku pakkumust. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul alust kohaldada VÕS § 480 lg-t 3. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millede kohaselt oleks kokkuleppeline kindlustusväärtus erinenud oluliselt kahjustunud kauba tegelikult väärtusest.

19.Kostja leiab, et kahjuhüvitist tuleb vähendada 7 404,81 euro võrra, mis on 8% kauba maksumusest, mille kostja hüvitas hagejale, et viimane saaks antud summa tasuda laeva ning kauba päästmise deposiidina AAL’ile (I kd tl 189-196). Kohus kostja seisukohaga ei nõustu.

Veosekindlustuse üldiste kindlustustingimuste punkti 8.2 kohaselt kindlustusvõtja või kindlustusandja poolt abinõude rakendamine veose päästmiseks, kaitseks või tagasisaamiseks ei mõjuta kindlustusvõtja õigust hüvitisele või kindlustusandja kohustust kahju hüvitada, ega kahjusta muul viisil kindlustuslepingu osapoolte õigusi (I kd tl 64). Toimikus olevate materjalidega on tõendatud, et pärast laeva madalikule sõitmist palus kostja hagejal vormistada kauba kättesaamise ja laeva päästmise võimaldamiseks nõuetekohased dokumendid (I kd tl 208211), millisteks olid üldised tingimused (I kd tl 189-195) ja üldgarantii tekst (I kd tl 212 ja II kd tl

7). 16.06.2011 selgus, et kostjal puudub rahvusvaheline ametlik tunnistus (official rating) ning üldgarantii peab kirjutama kostja oma ettevõtte P , kuna üldgarantiidokumendi tingimustes on sees, et ettevõttel peab olema official rating vähemalt BBB (I kd tl 210). Üldavarii garantiidokumendi kohaselt, kui kaubad ei ole kindlustatud, kui lasti kindlustajad ei ole valmis allkirjastama väljapakutud sõnastuses üldavarii garantiidokumenti või kui laevaomanikud ei aktsepteeri väljapakutud sõnastuses garantiidokumente, nõutakse üldavarii tagatisena rahalist sissemakset USA dollarites, mis võrdub 8%-le iga lasti või konteineri saatja, saaja või nende agendi CIF hinnast (I kd tl 189-195). Kohus leiab, et hageja ei saa vastutada selle eest, et kostja 5 2-12-36744 võttis endale kindlustuslepinguga kohustused omamata seejuures nõuetekohast rahvusvahelist ametlikku tunnistust. Kohus leiab, et kostja oleks pidanud sellest teavitama hagejat enne kindlustuslepingu sõlmimist, et hageja oleks saanud valida kindlustuse, kellel eelmärgitud nõuded oleks olnud täidetud. Seega kostja ei täitnud hageja ees teavitamiskohustust. Tegemist ei olnud kauba väärtuse hüvitamisega, vaid kauba päästmise kuludega, mis veosekindlustuse üldiste kindlustustingimuste punkti 8.2 kohaselt ei mõjuta kindlustusvõtja õigust hüvitisele. Seetõttu on kohus seisukohal, et kindlustushüvitise vähendamine 7 404,81 euro võrra ei ole põhjendatud.

20.Hageja on kahjusumma kalkulatsioonis esitanud lisaks kulutused kaubale tekkinud kahju kindlakstegemiseks, so inspektsiooni aruanne, ekspertiisi akt ning labori uuringud kogusummas 378,98 eurot (I kd tl 78-83). Kostja leiab, et ekspertiisiks tehtud kulutuste hüvitamise nõue on alusetu, kuna lepingutingimustest ei tulene, et kindlustusvõtja oli kahju kindlakstegemiseks kohustatud kasutama eksperti. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Üldiste lepingutingimuste 1/2008 punkti 17.8 kohaselt peab kindlustusvõtja esitama Seesamile kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suulisi ja kirjalikke seletusi, vastama kindlustusjuhtumiga seotud küsimustele ja osalema Seesami kutsel sündmuskoha või kahjustunud eseme ülevaatusel (I kd tl 73).

Veosekindlustuse üldiste kindlustustingimuste punkti 8.1.4. kohaselt peab kindlustusvõtja teatama kahjujuhtumist viivitamatult kindlustusandjale või tema esindajale ja järgima kindlustusandja või tema esindaja poolt antud juhiseid seoses kahjujuhtumiga (I kd tl 64). Kostja andis hagejale oma 22.07.2011 e-kirjas (I kd tl 42) korralduse spetsiifilise dokumendi esitamiseks, mille koostamiseks oli hageja sunnitud kaasama kolmandad isikud, st hageja oli sunnitud tegema täiendavaid kulutusi kahju kindlakstegemiseks ja selle suuruse määramiseks. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul hageja nõue kulutuste hüvitamiseks põhjendatud.

21.Hagi esitamise ajal kehtinud VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

02.01.2012 avaldati Ametlikes teadaannetes teade, et Eesti Pank teatab VÕS § 94 lg 2 alusel, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhi- refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2012 oli 1,00%. 02.07.2012 avaldati Ametlikes teadaannetes teade, et Eesti Pank teatab VÕS § 94 lg 2 alusel, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhi- refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2012 oli 1,00% Hageja on arvestanud seadusjärgset viivist 8% aastas summalt 45 174,87 eurot ehk 9,90 eurot päevas alates 08.11.2011, so ajast, mil kostja tasus kindlustushüvitise üksnes osaliselt summas 48 264,09 eurot (I kd tl 60) ja jättis täiendava hüvitise summas 45 174,87 eurot tasumata, kuni hagi esitamiseni 12.09.2012, kokku summas 3 059,10 eurot (I kd tl 7 ja I kd tl 90). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles täiendava kindlustushüvitise maksmisega viivituses, pidi olema teadlik, et sellele lisandub viivis.

22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus 45 174,87 eurot, viivis 3 059,10 eurot ja viivis 9,90 eurot päevas alates hagi esitamisest, s.o 12.09.2012, kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud 6 2-12-36744 23. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.

Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 7

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.