lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, 4, 6, § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 367 lg 1 ja 4, § 455 lg 1, TsMS §
) § 361 alusel liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 24.03.2006 liisinguleping nr XXX (edaspidi leping I), mille esemeks oli sõiduauto Renault Clio Authentique, 1.2, ehitusaasta: 2006 (edaspidi liisinguese I) (tl 14-18), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 19). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 20-25). Hageja ja kostja sõlmisid 26.09.2007 liisinguleping nr XXX (edaspidi leping II), mille esemeks oli mahtuniversaal Citroen Jumpy HDI, 2.0, ehitusaasta: 2003 (edaspidi liisinguese II) (tl 55-59), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 60). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 61-66). Hageja ja kostja sõlmisid 23.03.2005 liisinguleping nr XXX (edaspidi leping III), mille esemeks oli kaubik Renault Master, 2.5, ehitusaasta: 2005 (edaspidi liisinguese III) (tl 89-93), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 94). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 95-100). Hageja ja kostja sõlmisid 06.12.2004 liisinguleping nr XXX (edaspidi leping IV), mille esemeks oli kaubik Renault Trafic, 1.9, ehitusaasta: 2004 (edaspidi liisinguese IV) (tl 124-128), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 129). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 130135). 11. Poolte vahel on vaidlus, kas nõue on aegunud ning liisingueseme turuväärtuse üle. 12. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu nõude aegumise osas. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 alusel nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse 3 2-12-13242 täitmist. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-33-09 punktis 10 märkinud, et: Hageja tugineb oma nõude esitamisel kostja vastu
§-le 367, st tegemist on liisingulepingu ülesütlemise järgse hüvitisnõudega. Liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi ning liisinguvõtja poolt hüvitatava summa kindlaksmääramise põhimõtteid on kolleegium põhjalikult käsitlenud nt
aprilli
lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 järgi tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 26). Seega on
Seadusest ei tulene otseselt, millal võib liisinguandja nõuda lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamist. Tehingust tuleneva nõude TsÜS §-s 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Ka
lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (
Kuna liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, peab liisinguvõtja
lg 3 järgi täitma kohustuse ning liisinguandja võib
lg 7 kolmanda lause järgi nõuda selle kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. Kulutuste hüvitamise sissenõutavaks muutumine ei eelda, et liisinguandja nõuaks kulude hüvitamist kohtuväliselt. Kolleegium selgitab, et nõuded käendaja vastu (
Seega ei ole aegumise kohaldamise jaoks oluline, millal hageja esitas kulutuste hüvitamise nõude kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja menetlemisel hageja nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuvastama, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks, st millal möödus pärast lepingu ülesütlemist mõistlikult vajalik aeg kulude hüvitamiseks
ÜS §-ga 144, mille järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja liisingulepingud 26.09.2007, 24.03.2006, 23.03.2005 ja 06.12.
§-s 367 sätestatud liisingulepingu ülesütlemisega kaasneva hüvitise tasumise nõudes. Liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb liisinguandjale
Niisugused kulutused on
lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 järgi tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu 4 2-12-13242 ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal. Seega on
Kuna liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, peab liisinguvõtja
lg 3 järgi täitma kohustuse ning liisinguandja võib
lg 7 kolmanda lause järgi nõuda selle kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Liisinguese I tagastati 22.05.2009 (tl 178-179). Liisinguese I suunati müüki 08.06.2009 ning müüdi 16.06.2009 (tl 45). Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arved 29.06.2009 ja 18.06.2009 (tl 46-51). Seega oli hagejale teada
tulenev hüvitise nõue lepingu I alusel hiljemalt 30.06.2009, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes
lg 2, millisest ajast hakkas ka kulgema
Seega lõppes lepingu I alusel aegumistähtaeg 30.06.2012. Liisinguese II tagastati 22.05.2009 (tl 180). Liisinguese II suunati müüki 08.06.2009 ning müüdi 18.09.2009 (tl 82). Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arved 24.09.2009, 28.07.2009 (tl 83-86). Seega oli hagejale teada
tulenev hüvitise nõue lepingu II alusel hiljemalt 25.09.2009, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes
lg 2, millisest ajast hakkas ka kulgema
Seega lõppes lepingu II alusel aegumistähtaeg 25.09.2012. Liisinguese III tagastati 22.05.2009 (tl 181-182). Liisinguese III suunati müüki 08.06.2009 ning müüdi 02.09.2009 (tl 117). Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arved 09.09.2009, 17.06.2009, (tl 118-121). Seega oli hagejale teada
tulenev hüvitise nõue lepingu III alusel hiljemalt 10.09.2009, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes
lg 2, millisest ajast hakkas ka kulgema
Seega lõppes lepingu III alusel aegumistähtaeg 10.09.2012. Liisinguese IV tagastati 22.05.2009 (tl 183-184). Liisinguese IV suunati müüki 08.06.2009 ning müüdi 28.07.2009 (tl 153). Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arved 17.06.2009, 31.07.2009 (tl 154-157). Seega oli hagejale teada
tulenev hüvitise nõue lepingu IV alusel hiljemalt 01.08.2009, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes
lg 2, millisest ajast hakkas ka kulgema
Seega lõppes lepingu IV alusel aegumistähtaeg 01.08.2012. Hagi on esitatud 31.03.2012, mistõttu ei ole esitatud nõue aegunud. 13.
lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.
lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 1 alusel kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Üldtingimuste punkti 7.1.2 alusel liisinguandjal on õigus liisinguleping üles öelda, kui tarbijast liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Kohus on tuvastanud, et kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata esitatud arved (tl 29-
lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Leping öeldi ennetähtaegselt üles 12.05.2009. Kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani oli kostja kohustuseks tasuda liisingulepingute alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Lisaks oli kostjal kohustus tasuda 04.10.2007 ja 27.09.2007 sõlmitud kindlustuslepete (tl 26-28, 67-69, 101-103, 136-138) alusel kindlustuse eest. Hageja poolt esitatud arvetest nr 8528709555, nr 8532377724, nr 8535981955, nr 8539441019, nr 8542847257 ja nr 8546041871 (tl 29-34) nähtub, et kostjal jäid lepingu I alusel tasumata osamaksed koos intressi ja kindlustusega summas 20 034,78 krooni ehk 1280,46 eurot + liikluskindlustus 14,57 eurot (tl 39-41, 52). Hageja poolt esitatud arvetest nr 8528866799, nr 8532638874, nr 8536139094, nr 8539555177, nr 8543006725 ja nr 8546209299 (tl 70-75) nähtub, et kostjal jäid lepingu II alusel tasumata osamaksed koos intressi ja kindlustusega summas 16 701,05 krooni ehk 1067,38 eurot. Hageja poolt esitatud arvetest nr 8528695025, nr 8532353256, nr 8535968648, nr 8539415841, nr 8542802645 ja nr 8546016534 (tl 104-109) nähtub, et kostjal jäid lepingu III alusel tasumata osamaksed koos intressi ja kindlustusega summas 33 306,60 krooni ehk 2128,69 eurot + liikluskindlustuse võlgnevus 97,78 eurot (tl 115-116, 122). Hageja poolt esitatud arvetest nr 8528648836, nr 8532286116, nr 8535923926, nr 8539348015, nr 8542660683 ja nr 8545896739 (tl 139-144) nähtub, et kostjal jäid lepingu IV alusel tasumata osamaksed koos intressi ja kindlustusega summas 24 926,54 krooni ehk 1593,09 eurot + liikluskindlustuse võlgnevus 82 eurot (tl 153, 158). Kostja ei ole debitoorse võlgnevuse ja liikluskindlustuse võlgnevuse osas vastuväiteid esitanud. 15.
lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Arvete 8207904794, 8208395153, 8208736385, 8208889591 (tl 35-38) kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista viivise lepingu I alusel summas 257,58 krooni ehk 16,46 eurot. Arvete 8207938427, 8208429197, 8208927165 (tl 76-79) kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista viivise lepingu II alusel summas 227,22 krooni ehk 14,53 eurot. Arvete 8207766631, 8208145439, 8208387129, 8208728322, 8208880684 (tl 110-114) kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista viivise lepingu III alusel summas 422,79 krooni ehk 27,02 eurot. Arvete 8207765616, 8208385820, 8208727378, 8208879608 (tl 145-148) kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista viivise lepingu IV alusel summas 345,97 krooni ehk 22,12 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Kostja rikkudes lepingut, pidid teadma, et rikkumisel rakendub viivis. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid viivise suurusele. 16. Vastavalt
lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste punkti 3.7 kohaselt, kui liisingufirma, tuginedes lepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb lepingu üles ning võõrandab eseme, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale eseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st eseme võõrandamisest saadud summa ja ostja poolt liisingufirmale eseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh eseme valduse üle võtmine, eseme hoidmine, eseme müügikõlblikuks seadmine). Vastavalt üldtingimuste punktile 7.3, kui liisingufirma ütleb lepingu üles ostja süülise käitumise tõttu, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale kõik põhjendatud kulud, mida liisingufirma kannab seoses lepingu üles ütlemisega. 6 2-12-13242 Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.
lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Üldtingimuste punkti 3.7 kohaselt, kui liisingufirma, tuginedes lepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb lepingu üles ning võõrandab eseme, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale eseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st eseme võõrandamisest saadud summa ja ostja poolt liisingufirmale eseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh eseme valduse üle võtmine, eseme hoidmine, eseme müügikõlblikuks seadmine). Liisingueseme I jääkmaksumus on seisuga 15.07.2009 4775,72 eurot (käibemaksuta) (tl 19). Hageja suunas liisingueseme I müüki 08.06.2009 (tl 45) hinnaga 3249,74 eurot käibemaksuta (tl 216-217). Vara realiseeriti hinnaga 3249,74 eurot (käibemaksuta) (tl 45). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et liisingueseme müügihind ei vasta liisingueseme turuhinnale, samuti ei ole kostja teinud midagi, et liisinguese saaks müüdud kõrgema hinnaga. Kostja esitatud väljavõte ei tõenda liisingueseme I väärtust selle tagastamise hetkel, kuna väljavõtted on käesolevast ajast mitte maist 2009 (tl 200). Kohus leiab, et liisingueseme I müügihinna saab lugeda selle väärtuseks ehk liisingueseme I väärtuseks on selle müügihind 3249,74 eurot käibemaksuta. Liisingueseme II jääkmaksumus on seisuga 15.07.2009 5018,86 eurot (käibemaksuta) (tl 60). Hageja suunas liisingueseme I müüki 08.06.2009 (tl 82) hinnaga 4332,99 eurot käibemaksuta (tl 212 p 2.2.2). Vara realiseeriti 18.09.2009 hinnaga 2461,91 eurot (käibemaksuta) (tl 82). Kostja esitatud väljavõtted ei tõenda liisingueseme II väärtust selle tagastamise hetkel, kuna väljavõte on käesolevast ajast mitte maist 2009 (tl 205-208). Samas leiab kohus, kuna müügihind erineb selle müükisuunamise hinnast ja kuna pooltel puudub kokkulepe, et pooled loevad liisingueseme II väärtuseks selle müügihinna, siis tuleb võtta konkreetse liisingueseme sõiduki määramisel aluseks hageja poolt määratud esmane müügihind 4332,99 eurot käibemaksuta, mis eelduslikult oligi liisingueseme II turuhinnaks tol ajahetkel. Esmase hinnamääramisel on hageja arvestanud liisingueseme II seisukorda, seega tuleb pidada väärtuseks liisingueseme II tagastamisel selle esmane müügihind ehk 4332,99 eurot. Liisingueseme III jääkmaksumus on seisuga 15.07.2009 6845,85 eurot (käibemaksuta) (tl 94). Hageja suunas liisingueseme I müüki 08.06.2009 (tl 117) hinnaga 5416,24 eurot käibemaksuta (tl 213 p 2.2.3). Vara realiseeriti 02.09.2009 hinnaga 3693,56 eurot (käibemaksuta) (tl 117). Kostja esitatud väljavõtted ei tõenda liisingueseme III väärtust selle tagastamise hetkel, kuna väljavõte 7 2-12-13242 on käesolevast ajast mitte maist 2009 (tl 201). Samas leiab kohus, kuna müügihind erineb selle müükisuunamise hinnast ja kuna pooltel puudub kokkulepe, et pooled loevad liisingueseme III väärtuseks selle müügihinna, siis tuleb võtta konkreetse liisingueseme sõiduki määramisel aluseks hageja poolt määratud esmane müügihind 5416,24 eurot käibemaksuta, mis eelduslikult oligi liisingueseme III turuhinnaks tol ajahetkel. Esmase hinnamääramisel on hageja arvestanud liisingueseme III seisukorda, seega tuleb pidada väärtuseks liisingueseme III tagastamisel selle esmane müügihind ehk 5416,24 eurot. Liisingueseme IV jääkmaksumus on seisuga 15.07.2009 4483,51 eurot (käibemaksuta) (tl 129). Hageja suunas liisingueseme I müüki 08.06.2009 (tl 153) hinnaga 5145,43 eurot käibemaksuta (tl 213 p 2.2.4). Vara realiseeriti 28.07.2009 hinnaga 4098,33 eurot (käibemaksuta) (tl 153). Kostja esitatud väljavõtted ei tõenda liisingueseme II väärtust selle tagastamise hetkel, kuna väljavõtted on käesolevast ajast mitte maist 2009 (tl 202-204). Samas leiab kohus, kuna müügihind erineb selle müükisuunamise hinnast ja kuna pooltel puudub kokkulepe, et pooled loevad liisingueseme IV väärtuseks selle müügihinna, siis tuleb võtta konkreetse liisingueseme sõiduki määramisel aluseks hageja poolt määratud esmane müügihind 5143,43 eurot käibemaksuta, mis eelduslikult oligi liisingueseme IV turuhinnaks tol ajahetkel. Esmase hinnamääramisel on hageja arvestanud liisingueseme IV seisukorda, seega tuleb pidada väärtuseks liisingueseme IV tagastamisel selle esmane müügihind ehk 5145,43 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.