märtsi
18.detsembril 2011.a. kella 17.55 paiku xxxxxxxxxxx ühisesikus tungis kallale korteris nr xxx elavale I K ja lõi teda noaga, põhjustades kannatanule pindmise haava vasakul pool rinnal, millega kahjustas I.Ki tervist, samuti tekitas sellega kannatanule füüsilist valu, millise käitumisega pani V.Korolev toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo; 3.V.Korolevile oli esitatud süüdistus ka
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuid selles osas prokurör loobus süüdistusest. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 4. Maakohus mõistis Vladislav Korolevi
Tunnistas Vladislav Korolevi süüdi
p 1 järgi ja mõistis karistuseks 11 ( üksteist ) aastat vangistust,
järgi ja mõistis karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust.
Mõistetud karistuse algust arvestas alates
Ekspert on andnud arvamuse, et saadud vigastuste tagajärjel elas kannatanu väga lühikest aega, mida täpselt on võimatu kindlaks määrata. kuid maksimaalselt 10 minutit. Kuna esimene löök oli kõri piirkonda, siis võib eeldada, et kannatanu suri kas kohe, või vähemalt kaotas teadvuse kohe, seega vaatamata hulgalistele 2 noalöökidele, ei tundnud kannatanu nende ajal piinavat valu. Tegelikult ühe noalöögi tagajärjel võib kannatanu palju kauem elada ja tunda palju piinavamat valu, kuid tavaliselt kvalifitseeritakse sellised teod alati
Ka uues kohtuotsuses on kohus jätkuvalt lugenud tuvastatuks, et Korolev tekitas kannatanule noaga esimese löögi kaela piirkonda ja jätnud kannatanu abitus seisundis põrandale, ründas seejärel noaga Ki ja naasnud uuesti üüritud korterisse, jätkas kannatanu löömist noaga elutähtsasse piirkonda s.o. kokku 22 noalööki. Selline kohtu seisukoht tugineb ainuüksi süüdistatava ütlustele, mis ei haaku teiste tõenditega. V. Korolev väitis kohtus ka seda, et korterinaaber Igor K tuli tema korteri esikusse ja nähes maaslamavat kannatanut verisena, lahkus sealt ning seejärel ta ründas Ki. I. K aga andis ütlusi, et ta nägi kannatanut alles peale seda kui politsei tuli ja varem ei ole ta Korolevi korterisse sisenenud. Korolev ründas teda nende korterite esikus noaga siis kui ta tuli koju kella 18.00 paiku. Samuti ei haaku see süüdistuses esitatuga. Süüdistuse kohaselt on tapmise alguseks märgitud kell 17.00, Igor Kile kehavigastuste tekkimise ajaks 17.55 ning Marina Ka ähvardamise ajaks kell 17.58. Politsei tuli peale seda ca 10 minuti pärast. Tuleb arvestada, et Vladislav Koroljov oli tugevas alkohoolse intoksikatsiooni seisundis, millal ta ei saanud üldse aru, mida ta tegi. Ta ei osanud kohtus selgitada, miks ta tekitas kannatanule nii suurel hulgal kehavigastusi, kuid ütles, et ta tundis mingit seletamatut hirmu. Selletõttu tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav ei mäleta toimunut adekvaatselt ja võib eksida asetleidnud tegevuse järjestuses. Seega ei ole täpselt tuvastatud, millal ta need 22 eluohtlikku noahoopi lõi. Samuti ei ole tuvastatud, millal kannatanu täpselt suri. Ekspert annab arvamuse, et kannatanu suri saadud noalöökide tagajärjel väga lühikese aja jooksul. Võib asuda seisukohale, et kuna esimene noalöök tabas kannatanu kõri, millele järgnes tugev verejooks, siis kannatanu suri kas kohe või vähemalt ta kaotas teadvuse kohe. Seega järgnevad noalöögid ei valmistanud kannatanule enam mingit piina. Kui aga nõustuda kohtu seisukohaga, et V. Korolev tekitas need 22 noalööki pärast seda kui süüdistatav oli rünnanud Ki, siis igal juhul oli selleks ajaks kannatanu juba surnud, kuna Ki ründamine ning korterinaabrite ukse noaga täksimine võttis kindlasti rohkem aega kui 10 minutit. Riigikohus oma otsuses 3-1-1-114-06 on asunud seisukohale, et peale teadvuse kaotamist ei võinud järgnevad hoobid kannatanule enam kestvat või erilist valu põhjustada. Seega surma põhjustamine ei saanud toimuda piinaval viisil. Kohus on leidnud, et tapmise julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu suhtes. Tegelikult on iga tapmine põhimõttelina ja eriline hoolimatus inimelu suhtes. Viidatud lahendis on Riigikohus lugenud julmadeks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist, kannatanu puu külge sidumist, tema lahtiriietamist ja riiete minema viskamist, millest nähtub süüdistatavate eriline põlgus oma ohvri vastu. Antud juhul taolisi tegusid ei olnud. Vigastused olid tekitatud noaga väga lühikese aja jooksul.
Selletõttu ka eksperdid annavad alati arvamuse, et sõltumata sellest, kas kuriteo toimepanemise ajal teo toimepanija oli suuteline oma tegusid juhtima ja nendest aru saama või mitte, siis kuna tema käitumine oli tingitud alkoholi mõjul toimunud muutustest tema ajutegevuses, annab ekspert alati arvamuse, et ta oli võimeline oma tegusid juhtima ja sellest aru saama. 3 Samas tuleks siiski vähemalt karistuse mõistmisel arvestada, et tegelikult V. Korolev ei saanud aru, mida ta tegi ja ei suutnud oma käitumist juhtida. On selge, et tavaolukorras poleks V. Korolev taolist kuritegu mitte kunagi toime pannud. Ta kahetses siiralt oma tegu ja palus kannatanutelt kohtus vabandust. Sellest tulenevalt ei olnud tal ka mingit tahtlust panna toime tapmine julmal ja piinaval viisil. Lihtsalt tugev alkoholi mürgitus röövis temalt viimsegi mõistuse raasu. Isegi sõltumata sellest, kas kohtukolleegium nõustub toimepandud tegu umber kvalifitseerima või mitte, on igal juhul V. Korolevile ka
Kohus on küll märkinud, et karistuse mõistmisel kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, puhtsüdamlikku kahetsust, enne süüteo toimepanemist tema õpingute jätkamist eriala omandamisel, süü suurust, tema vanust s.o. enne süüteo toimepanemist kolme kuu eest 18 aastaseks saamist, kuid tundub, et tegelikkuses kohus neid asjaolusid arvestanud ei ole. Kohus on täielikult nõustunud prokuröri poolt nõutud karistusmääraga põhjendamata kohtu sellist seisukohta. Eriti oleks karistuse mõistmisel kohus pidanud arvestama, et enne süüteo toimepanemist V. Korolev sai alles 3 kuud tagasi täisealiseks. Kuigi seaduse järgi loetakse ta täisealiseks, on samas selge, et täisealiseks ei muututa üleöö. Ühel toimub see protsess kiiremini, teisel aeglasemalt. V. Korolevi iseloomustavaid materjale arvestades võib järeldada, et oma käitumiselt ta ei olnud veel täielikult täiskasvanuks muutunud. Apellant leiab, et karistuse mõistmisel oleks pidanud arvestama riigikohtu seisukohti alaealise erisuste osas. Riigikohus oma otsuses 3-1-1-43-06 on märkinud järgmist. Karistusseadustik eeldab, et alaealine on küll süüvõimeline (
Tegemist ei ole piiratud süüdivusega
Isegi kui alaealine saab aru enda teo keelatusest, et tähenda see, et ta suudaks täiel määral enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Alaealine ei pruugi täiel määral eristada lubatut ja keelatut ning täielikult aduda oma tegude tagajärgi. V. Korolev ei suutnud oma ea tõttu aduda alkoholi liigtarvitamise tagajärgi, sest varem oli ta alkoholi väga minimaalselt tarvitanud. Karistuse mõistmisel tuleks arvesse võtta ka traagilisele sündmusele eelnenut. Nimelt täiskasvanud isikud – kannatanu ja korterinaaber Igor K ahvatlesid alles äsja täiskasvanuks saanud süüdistatavat alkoholi tarbimisele juba eelmisel õhtul, kusjuures kannatanu initsiatiivil toimus meeletu alkoholi tarbimine veel järgmisel päeval s.o. 18.12.2012.a., mis röövis süüdistataval mõistuse peast. Seega kannatanu enda käitumine soosis edasiste sündmuste toimumist. On selge, et alaealise ja täiskasvanud piiril olevale isikule mõjub alkohol laastavamalt kui täisealisele. Pealegi polnud V. Korolev harjunud alkoholi tarvitama. Samuti ei saa karistuse mõistmisel tähelepanuta jätta ka asjaolu, millest intsident algas. Süüdistatav andis ütlusi, et kui kannatanu hakkas koju minema, siis ta kukkus esikus põrandale. Süüdistatav aitas teda üles ja praktiliselt tõstis ta üles, kuid kannatanu ilmselt mõistis süüdistatava teguviisi valesti ning ütles süüdistatava aadressil midagi väga solvavat ja seejärel tõstis löögivalmis rusikas käe, millest süüdistatav sai aru, et teda ähvardab oht ning enesekaitseks lõi kannatanut noaga ületades sellega enesekaitse piirid. Seejärel aga sattus süüdistatav sellisesse vaimsesse seisundisse, kus ta ei olnud enam võimeline oma käitumist juhtima ega sellest aru saama. 4 Juhindudes KrMS § 340 lg. 2 p. 3 apellant palub tühistada Harju Maakohtu 26.03.2013.a. otsus V. Korolevi süüdimõistmises
p. 1 järgi ja ümber kvalifitseerida tema poolt toime pandud tegu
Kui kohus ei ole nõus tegu ümber kvalifitseerima, siis vähendada V. Korolevile
6. Süüdistatav vaidlustab otsuse
Märgib, et ekspert ei suutnud kindlaks teha täpset surma aega. Uuel arutamisel ei saanud ta sõna, kuigi dokumentides oli märgitud, et toimus ristküsitlus. Tema soovis kannatanut vaid panna diivanile, kuid kannatanu kukkus maha. Ta tahtis kannatanut vaid aidata ja äratada, lüües teda lahtise käega vastu põske. Ärganuna hakkas kannatanu teda solvama ja tahtis teda lüüa. Ta kohkus ja lõi kannatanut noaga, kuid seejuures ainult kaitses ennast. Palub arvestada, et on varem karistamata, puhtsüdamlikult kahetseb. Õpib ja soovib jätkata praktikat. Teda iseloomustatakse kui rahulikku inimest. Mõistetud karistus on liialt range. Ta kaotab elu paremad aastad. Palub tema poolt toimepandu kvalifitseerida
PROKURÖRI SEISUKOHT: 7. Kaitsja ja süüdistatava seisukohad, vaidlustamaks V.Korolevi süüditunnistamist
p 1 järgi ja põhjendades soovitavat kvalifikatsiooni
järgi, ei lükka ümber apelleeritud otsuses esitatud piisavat motiveeringut süüdimõistmise kohta
Apellatsioonides esitatud seisukohad karistuse mõistmise küsimuses ei anna samuti alust kohtuotsuse tühistamiseks ja karistuse kergendamiseks, sest V.Korolev´ile on mõistetud tema teosüü suurusele vastav ja kohtupraktikaga kooskõlas olev karistus. Mis puutub süüdistatava väitesse, et 11 aasta pikkune karistus on liiga karm, kuna võtab temalt parimad aastad tema noorusest, siis tuleb märkida et kuriteo ohver B M suri süüdistatava käes olnud noa läbi, jõudmata saada isegi 24-aastaseks. Süü suurus on karistuse mõistmisel võrreldamatult kaalukam kui süüdistava poolt oma apellatsioonis antud paljud erinevad positiivsed lubadused oma tuleviku suhtes. Prokurör ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud nägemusega, et sisuliselt oleks pidanud V.Korolevi käsitlema alaealisena; niigi on mõistetud karistus väga oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra (14 aastat vangistust) ning selle veelgi kergendamiseks prokuröri arvates kaalukad alused puuduvad. Palub jätta apelleeritud Harju Maakohtu 26.märtsi 2013.a. kohtuotsus Vladislav Korolev´i süüdistusasjas muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
järgi pole vaidlustatud.
p 1 järgi süüdimõistmise osas vaidlus puudub kohtu järelduses sellest, et süüdistatav V.Korolev tekitas B.Mile süüdistuses esitatud ajal ja kohas eluohtlikud vigastused, millede tagajärjel viimane suri sündmuskohal. Kaitsja ja süüdistatav on leidnud, et V.Korolevi poolt toimepandu pole käsitatav mõrvana nagu on leidnud kohus, vaid teise inimese tapmisena
Nimetatud seisukohta on kaitsja väljendanud ka maakohtu istungil ning kohus on seda ka otsuses analüüsides siiski leidnud, et B.Mi tapmine oli toime pandud nii julmal kui piinaval viisil ja sellest tulenevalt V.Korolevi süüdi tunnistanud
Kohtukolleegium, võttes aluseks apellantide poolt esitatud väited ja viited ekspertiisiaktis antud arvamusele, peab vajalikuks märkida, et tapmine on piinav muuhulgas juhul, kui see põhjustab ohvrile suurt valu. Suure valu tekitamisele viitavad antud juhul rohked vigastused ohvri kehal. Apellatsioonidest tulenevalt peab kolleegium vajalikuks uuesti refereerida surnu ekspertiisiaktis nr. 700 märgitut, mille kohaselt B.Mi surma põhjuseks oli tema kehale tekitatud eluohtlikud hulgalised torke-lõikehaavad. Lisaks tuvastati mitteeluohtlikud lõikehaavad ning pea kinnine tömp trauma, mis on tekitatud hulgalistest jõulistest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusikaga. Pärast kõikide vigastuste tekitamist võis B.Mi väga lühikest aega elada, milline aeg on mõõdetav maksimaalselt kümne minutiga. Kõik vigastused olid elupuhused. Nahamarrastus parema küünarliigese sirutuspinnal võib olla tekitatud enesekaitse käigus elutähtsasse piirkonda suunatud löögi pareerimisel. Kannatanu kehaasend võis vigastuste tekitamise ajal muutuda, olles vigastuste tekitamise algfaasis püstine või istuv, lõppfaasis aga lamav. Peale kõikide vigastuste tekitamist ei olnud B.M võimeline iseseisvalt liikuma ega tegutsema, võimalik, et vigastuste tekitamise algfaasis säilis tal osaline taju-ja aktiivse tegutsemise võime. Surmajärgseid vigastusi laibal ei leidu( 1 kd. t.lk. 128-137). Kolleegium leiab, et eeltoodu annab aluse jõuda järeldusele, et kannatanu ründamisel süüdistatava poolt seisis kannatanu kas püsti või istus, et temale torke-lõikehaavade kaela tekitamise ajal oli kannatanu elus ja püüdis ennast mingil määral noa eest kaitsta, millest ka nahamarrastus. Seetõttu on alust jõuda järeldusele, et kannatanu tundis suurt valu ja seda nii haavade tekitamise ajal, kui ka vahetult pärast hulgaliste lõike-torkehaavade saamist, mil tal oli taju säilinud. Samuti on tuvastatud ka süüdistatava poolt vigastatud kannatanu kõva tömbi esemega, eeldatavasti rusikaga, pähe peksmine, mis kannatanul valu suurendas. Eeltoodu alusel kolleegium leiab, et eksperdi arvamusest ei tulene, et pärast esimest lööki kannatanu kaotas teadvuse ega tundnud enam midagi nagu väidavad apellandid. Kohtukolleegium leiab, et ülaltoodud käitumise on maakohus seaduslikult hinnanud tapmisena piinaval viisil. Tapmine julmal viisil ei eelda ohvri füüsilisi kannatusi, kuid võib seisneda ka kannatanule põhjendamatult jõhkrate vigastuste tekitamises, millega süüdlane näitab oma erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Sellekohase süüdistatavapoolse käitumise on maakohus tuvastanud ning apellandid pole nimetatud kohtu järeldust apellatsioonides kummutanud. 6 Maakohus on õigesti märkinud, et kokku tuvastati tapetul 22 eluohtlikku ja 16 mitteeluohtlikku torke-lõikehaava. Lisaks eluohtlikele vigastuste oli tapetule tekitatud ka mitteeluohtlikud tömbi vägivalla toimel tekitatud tervisekahjustused. Samuti näitab julma viisi ka asjaolu, et lõppfaasis kannatanu juba lamas maas kui süüdistatav noahoope jagas ning ka süüdistatava poolt lamava ohvri kõri läbilõikamine. Kohtukolleegium leiab, et selline käitumine, kannatanul rohkete torke- lõikehaavade tekitamine kaela ja kopsu, kõri läbilõikamine, annab aluse hinnata kannatanule põhjendamatult jõhkrate vigastuste tekitamisena mis on kvalifitseeritav
Kaitsja väited kohtu järelduste tuginemisest vaid tugevas alkoholijoobes oleva süüdistatava ütlustele, on ekslikud. Kohtul oli süüdistatava tegevusele hinnangu andmisel tõenditeks ka kriminaalasja materjalid sh. sündmuskoha vaatlusprotokollid, millest nähtub sündmuskoht vahetult pärast toimunut, tapetu asukoht ja ulatuslikud veremäärdumised nii korteri esikus, ühisesikus, sealhulgas laes ja ka korteri xxx st. kannatanu Ki korteri ukselt( 1 kd. t.lk. 5-8, 9596), asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud kaht erinevat nuga, samuti DNA ekspertiisiakt, kus tuvastati mõlema noa teral veri ja teralt võetud DNA profiilid langesid kokku B.Mi DNA profiiliga( 2 kd. t.lk. 1-15). Samuti kriminalistika uuringu akt nr 29( 1 kd. t.k. 158-160) milles on ekspert andnud arvamuse, et on võimalik, et surnukeha kaelal paremal pool esinev torke- lõikehaav võis olla tekitatud mõlema noaga, kuid rohkem tõenäoline, et pruuni käepidemega noaga, mis tuvastati ohvri kõrvalt maast. Samuti kannatanu I.Ki ütlused sellest, et kui ta 18.
järgi, mistõttu nimetatud põhistusel karistuse muutmiseks alused puuduvad.
Seega on tähtajalise vangistuse keskmiseks määraks 14 aastane vangistus. Maakohus on süüdistatavat karistanud 11 aastase vangistusega. Seega jääb mõistetud karistus alla tähtajalise vangistuse keskmist määra. Kaitsja on leidnud, et karistuse leevendamise peaks kaasa tooma asjaolu, et süüdistatav oli tugevas alkoholijoobes. Nimetatud asjaolu on maakohus oma otsuses juba kajastanud ning kolleegiumi veendumuse kohaselt pole joove aluseks karistuse kergendamiseks. Kannatanu I.Ki ütlustega on tuvastatav, et alkoholi juba osteti koos ja üheskoos ka seda tarvitati, kusjuures oma korterisse jooma kustus teisi kannatanu ise, mistõttu on asjakohatud kaitsja väited kannatanute poolt V.Korolevi mõjutamisest või meelitamisest tarvitama alkoholi. Kaitsja korduvad väited süüdistatava seisundile, kus ta ei adunud midagi ega polnud võimeline oma käitumist juhtima, pole antud juhul asjakohased. Kompleksekspertiisiaktis nr 6/10 antud arvamuse kohaselt pole ekspert tuvastanud süüdistataval mingeid psüühikahäireid ega ka erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema arusaamisvõimet ja käitumist. Tal ei esinenud mingeid häireid mis oleksid takistanud või piiranud ümbrusest ning oma tegude iseloomust sh nende keelatusest arusaamist ja oma käitumise juhtimist( 2 kd. t.lk. 89-101). Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et karistuse mõistmisel peaks V.Korolevi käsitama alaealisena kuna ta oli saanud täisealiseks 3 kuud enne kuriteo toimepanemist. Alaealiseks on isik, kes on kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, ning sellisel juhul näeb
Antud juhul oli siiski tegemist täisealise isikuga, seega ei kuulu
Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-76-07 väljendanud seisukohta, et arusaam, et alaealisus tingib automaatselt süüdistatavatele mõistetava karistuse kergendamise - ja seda nii karistuse liigi kui määra osas - on ekslik. Kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on täis- või alaealine. Kolleegium leiab, et karistusmäära valikul ja otsustamisel on olulisim süü suurus, eelkõige tegu ja tagajärg. Antud juhul on tegemist raske isikuvastase esimese astme kuriteoga, mille tagajärjeks oli noore inimese surm. Kõikide tuvastatud karistust kergendavate asjaoludega, millised on apellatsioonis esitatud, on maakohus juba karistuse mõistmisel arvestanud, mistõttu uueks arvestamiseks alused puuduvad. Eripreventsioonist lähtuvalt on maakohus asjaoluga, et süüdistatava näol on tegemist noore inimesega, kes alles oli jõudnud täisikka, sõnaselgelt karistuse mõistmisel juba arvestanud. Sellise asjaolu enamaks arvestamiseks alus puudub. Samuti on maakohus karistuse mõistmisel juba arvestanud ka süüdistatava apellatsioonis esitatuga, et ta õppis ja omandas eriala. Kolleegium leiab, et eelkõige süü suurusest tulenevalt ning koosmõjus ka süüdistatav isikuga on V.Korolevi karistamine 11 aastase vangistusega kooskõlas seadusega, mistõttu karistusmäära muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.