Obsah (13)

§ 580§ 589§ 596§ 600§ 368§ 370§ 635§ 1043§ 636§ 619§ 626§ 1055§ 1037

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-10-26367 T

§ 580kohaselt.

Lepingupoolte panuste tegemise tulemusena toodeti 1000 ansambli Vinland albumit, mis

§ 589

lg 1 ja 2 kohaselt kujutasid endast hageja ja kostja ühisomandiks olevat seltsinguvara. Seltsing lõppes 31. mail 2007

§ 596lg 1 p 6 kohaselt tähtaja lõppemisega.

Seltsingu lõppemisel pidanuks

§ 600

lg 1 kohaselt toimuma seltsinguvara jaotamine hageja ja kostja vahel, kuid kostja keeldub sellest. Kuna albumid on alates seltsingu lõppemise päevast kostja ebaseaduslikus valduses ja kostja keeldub neid hagejale üle andmast, siis palus hageja need kostjalt välja nõuda. Seltsingu lõppemisel toimus seltsingu likvideerimismenetlus, kuna kostja on seltsingu lõppedes koostanud ja hagejale esitanud

§-s 591 ette nähtud seltsingu tegevusaruande, milles on ära näidanud albumite tootmis- ja kirjastuskulud, turustamisest saadud tulu, samuti kasumi ning selle jaotamise ettepaneku. Juhindudes AutÕS § 70 lg 1 p-st 3, § 817 lg 1 p-st 2 ja

§-st 1055 ning poolte vahel sõlmitud lepingust, leidis hageja, et levitamisõigus on fonogrammitootjale kuuluv õigus, mis oli vastavalt lepingule tähtajaliselt kostja kasutuses. Nimetatud tähtaeg möödus 31.05.2007. AutÕS § 817 lg 1 p 3 ja

§-de 1037 ja 1039 kohaselt võib fonogrammitootja kui autoriõigusega kaasneva õiguse omaja nõuda autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist. Pärast lepingu lõppemist kostjale jäänud 280 albumi suhtes puudus kostjal õigus nende levitamiseks, kuna vastav õigus lõppes koos lepingu lõppemisega. Kostja tegevusega ei ole loodud iseseisvat uut autoriõigusega kaitstavat teost. Autoriõigusega kaasnevate õiguste objekt on iga üksik CD-album eraldi, millest tulenevalt tuleb arvestada ka hageja õigust keelata albumite levitamine samuti iga üksiku albumi kaupa eraldi. 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.11.2005 töövõtulepingu, mille resultaadiks oli ansambli Vinland albumi tootmine ning millele ei saa omistada seltsingulepingu tähendust. Tavalisest töövõtust eristas lepingut fonogrammitootja ainulitsentsi tingimus, mis andis ainult kostjale õiguse toota fonogrammidest CD-plaat ning andis ainult kostjale õiguse levitada albumi eksemplare üldsusele. Seejuures leppisid pooled kokku, et litsentsitasu kujuneb albumite levitamisest saadavast kasumist ning moodustab hageja huvides 50% kasumist. Hageja on oma kasumiosa ja seega litsentsitasu kätte saanud, kinnitades ja tõendades seda ka hagiavalduses. Kostja toodetud ansambli Vinland 1000 plaati (esmatiraaž) on kostja omand. Kuni 31.05.2007 oli kostja huvides reserveeritud ainuõigus levitada toodetud plaati. Hageja poolt laulude loomine ja valik, esitajate leidmine ja fonogrammi tootmine olid albumi tootmislepingu eeldus, mitte lepingu täitmise tulemus. Pärast 31.05.2007 avanes hagejal endal võimalus toota samade fonogrammidega sama või sarnast albumit ning seda oma äranägemise järgi levitada või müüa samade fonogrammide kasutusõigust teistele plaadifirmadele ehk siis kokkuvõtvalt langes ära fonogrammitootja ainuõiguse andmisest tingitud keeld toimetada levimuusikaturul sama materjaliga paralleelselt. 3 Seltsingulepingu käsitlus on väär ka põhjusel, et hageja ei teinud mitte ühtegi rahalist panust ansambli Vinland CD-albumi tootmis- ja turustustegevusse (reklaamikampaania, trükised). Hageja panus oli fonogrammide kasutamiseks õiguse andmine kostjale ning selle panuse eest sai ka hageja kokku lepitud tasu (ainulitsentsitasu), lisaks 40 tasuta albumit. Antud juhul toodeti helifonogrammidega sisustatud CD-plaat (täideti töövõtulepingu töövõtu osa), kostja andis hagejale tasuta CD eksemplarid, korraldas meediakampaania CD tutvustamiseks, levitas toodetud plaate ning maksis hagejale litsentsitasu. Lepingu täitmise raames seltsingu juhtimist ei toimunud, poolte õigused ja kohustused tulenesid lepingust. Lepingu lõppemisel 31.05.2007 ei toimunud likvideerimismenetlust, nagu

§ 600lg-s 1 ette nähakse.

Kostja esitas hagejale aruande, sest see oli kostja lepinguline kohustus anda aru ja näidata, kuidas kujuneb hageja litsentsitasu. Litsentsitasu arvestus lepiti poolte vahel kokku albumite turustamisest saadavast kasumist 50% ning mingit abstraktse seltsingu kasumit pole mitte keegi kunagi jaganud. Kostja tegevuse tulemusel on loodud uus autoriõigusega kaitstud teos – ansambli Vinland CD (1000 tk), mille suhtes tekkisid kostjal eraldi autoriõigused. Kuivõrd kostja poolt oli loodud/toodetud uus teoste kogum, ei saa AutÕS tuleneva kaitserežiimi tõttu mitte keegi dikteerida, kuidas kostja peaks välja antud teoste kogumit levitama lepingu lõppemise järel. Mingeid tingimusi ettenägevalt juhuks, kui ei suudeta esmatiraaži läbi müüa, lepingus kokku lepitud pole. Kuna kõik tootmiskulud on kandnud kostja, lisaks autori litsentsitasu (salvestusloa tasu), ning vaadeldava lepingu järgi oli olemas ainulitsents fonogrammitootjalt, on selge, et albumi esmatiraaž on kostja omand. Autor on oma tasu saanud salvestusloa tasu koosseisus, st et kogu partii, 1000 tk, pealt on NBC kogunud Eesti Autorite Ühingu kaudu autorile makstava tasu albumi väljaandjalt ehk siis kostjalt ning pärast vahendustasu mahaarvamist on see tasu ka autorile välja makstud. Seetõttu on need 1000 albumit õiguspäraselt tsiviilkäibes ning nende müüki ei saa autor enam takistada. Hageja on kostjalt lepingu lõppemise järel 29.11.2007 arve alusel ostnud 46 CD-d. Seega on hageja tunnustanud üheselt kostja levitusõigust. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. novembri 2012 otsusega J. Jaegeri hagi OÜ Multimeediakeskus vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks, fonogrammitootja õiguste rikkumise lõpetamiseks ja kahju välja mõistmiseks, rahuldamata. Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et poolte vahel
3. novembril 2007 sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga ainulitsentsi klausliga, kuna lepingul on kindlapiiriline ja objektiivselt mõõdetav tulemus ansambli Vinland 1000 CD plaadi näol. Kohtu seisukohta kinnitab lepingu p 2, kus hageja fonogrammitootjana on kinnitanud, et fonogrammitootja tegutseb teoste autorite ja esitajate esindajana lepingu tähenduses ning kinnitab teoste esitajatega selliseid kokkuleppeid, mis välistavad teoste esitajate või neid kollektiivselt esindavate organisatsioonide tasunõuded Metronomi suhtes. Fonogrammitootjal on Metronomile fonogrammi ainukasutusõiguse andmiseks kõik õigused ja vajalikud kooskõlastused nii autoritelt kui ka esitajatelt ning ei esine ühtegi takistust lepingu alusel fonogrammi (Masteri) ainukasutusõiguse andmiseks. Samuti nähtub lepingu p-st 7.2, et fonogrammitootja ehk hageja annab lepingu alusel Metronomile tasu eest tähtajaliseks kasutuseks üle järgmised ainuõigused: õigus fonogrammi reprodutseerida, toota album pealkirjaga „Vinland“ ning seda avalikult esitleda, õigus levitada albumi eksemplare üldsusele kas müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel, õigus kasutada nime Vinland lepingust tulenevas tegevuses ja sellega ülesseatud eesmärkide saavutamiseks. Kostja kohustuseks oli vastavalt lepingu p-dele 4.1 ja 4.5 toota album või korraldada selle 4 tootmine ning albumi esmatiraaži tootmise või selle korraldamisega seotud kulude, sealhulgas kulud NCB-ga, kandmine. Hageja andis kostjale ainulitsentsi fonogrammidest CD-plaadi tootmiseks. Eeltoodu nähtub üheselt ka lepingu pealkirjast ning albumi infokaardilt. Kohus asus seisukohale, et lepingupoolte ühiseks tahteks oli toota album „Vinland“ eesmärgiga teha hageja ja teiste autorite looming avalikkusele kättesaadavaks.

§ 368

sätestab litsentsilepingu mõiste, mille kohaselt litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).

§ 370

lg 2 kohaselt ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Lepingu p-st 10.1.1 nähtuvalt oli litsentsitasu maksmine kokkulepitud selliselt, et Metronom kohustus fonogrammitootjale tasuma albumi esmatiraaži müügitulu ja tootmiskulude vahest 50%, s.o esmatiraaži kasumist pool vastava aruande ja fonogrammitootja arve alusel. Eesti Autorite Ühingu NCB osakonna juhataja kirjast nähtub, et Eesti Autorite Ühingu arve nr 511150 alusel kogutud autoritasud on kõigile CD-l kasutatud teoste autoritele välja makstud juunis 2006 korralise poolaasta jaotuse raames. Seega on kostja poolt lepingu p-s 10.1.1 nimetatud kohustused täidetud.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtuleping kui konkreetse tulemuse saavutamisele suunatud leping ning vaidlusaluse lepingu tulemusena valmis ansambli Vinland plaat. Kohus leidis, et hageja tuginemine seltsingulepingu sätetele ei ole asjakohane. Hageja tahe oli anda välja ansambli Vinland CD, ta sõlmis kostjaga lepingu, mis pealkirjastati „Fonogrammide ainulitsentsi ning albumi tootmisleping“. Hageja kui fonogrammitootja kohustuseks oli vastavalt lepingu p-le 4 anda kostjale albumi tootmiseks vajalikud allikmaterjalid, kostja kohustuseks oli albumi tootmine finantseerida ning maksta hagejale lepingus kokkulepitud tasud ja autorilitsentsitasu. Vaidlusaluses lepingus on pooled kokku leppinud vastastikustes sooritustes. Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Seega puudub antud juhul seltsingulepingu üks olulisemaid tunnuseid

§ 580

mõttes, ühine eesmärk ning seltsingulepingu regulatsioon antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Kohus oli seisukohal, et vastavalt AutÕS § 4 lg 3 p-de 22 ja 23 on kostja tegevuse tulemusena loodud iseseisev teos, ansambli Vinland CD-plaat, mille omandiõigus vastavalt lepingu p-dele 4.2.2 ja 10.1.2 kuulub 1000 eksemplari osas kostjale. Album on oma kujunduse ja fonogrammide süstematiseeritud esituse tõttu teoste kogum AutÕS § 4 lg 3 p-de 22 ja 23 mõtte kohaselt. Omandiõiguse objektideks saavad olla teoste eksemplarid, mitte teosed kui sellised, seega tekkis kostjal omandiõigus 1000 tk CD osas, mitte aga hageja loomingule. Kohtus ei leidnud tõendamist, et kostja oleks pärast lepingu lõppemist 31.05.2007 tootnud veel plaate. Kuna kostjale kuulub esmatiraaži osas 1000 CD eksemplarile omandiõigus, siis ei ole tegemist ebaseadusliku valdusega ning hageja nõue ansambli Vinland CD välja mõistmiseks AÕS § 80 järgi kostja ebaseaduslikust valdusest tuleb jätta rahuldamata. 31.05.2007 kehtinud AutÕS § 62 lg 4 sätestas, et pärast autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis õiguste omaja poolt või tema nõusolekul lõpeb käesolevas peatükis ettenähtud 5 õigus levitamisele ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti võib Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis edasi levitada õiguste omaja nõusolekuta ja tasu maksmata. Kosjale kuulub esmatiraaži 1000 tk CD plaadile omandiõigus. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud mingites täiendavates tingimustes juhuks, kui CD plaatide esmatiraaži ei suudeta läbi müüa. Lepingu lõppemisel 31.05.2007 lõppes kostjal ka ainulitsents ning CD-plaatide tootmisõigus. Kuid kuna kostjale kuulub esmatiraažile omandiõigus (1000 tk), siis jäi kostjale õigus levitada esmatiraažist müümata plaate. Seega vastavalt AutÕS § 62 lg-le 4 ei vaja kostja alates 01.06.2007 selleks täiendavat litsentsi fonogrammitootjalt. Kostja on hagejale väljastanud 29.11.2007 arve-saatelehe nr 17/M summas 3 256,80 krooni, millest nähtuvalt on kostja hagejale müünud 46 ansambli Vinland CD-plaati. Hageja on arve vastu võtnud ja seda aktsepteerinud. Seega on hageja ka ise tunnustanud CD-plaatide omanikuna kostjat ja kostja levitamisõigust. Kohus leidis, et kuna kostjal tekkis esmatiraaži 1000 CD-plaadile omandiõigus ning sellest tulenevalt ka levitamisõigus, siis ei ole

§ 1043

sätestatud koosseis täidetud ning hageja kahjunõue kostja vastu summas 89,03 eurot tuleb jätta rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. J. Jaeger esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. novembri 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud nii esimeses kui ka teises kohtuastmes vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei esine lepingus ega poolte tegelikus käitumises töövõtusuhtele omaseid rolle, tegevusi ega tulemusi. Lähtudes töövõtulepingu definitsioonist, pidanuks kostja korraldama hagejale 1000 albumi valmistamise, hageja aga maksma kostjale selle eest tasu. Kohus on tuvastanud, et kostja valmistas albumid endale. Hagejale ta neid töövõtu tulemusena üle andnud ei ole. Kostja asus hoopis albumeid realiseerima (tasuta jagama ja müüma). Kostja ei ole hagejalt albumite valmistamise eest raha küsinud ega hageja seda kostjale maksnud. Pooltevaheline leping ei sisalda vastastikuseid sooritusi nõudvaid kohustusi. Eranditult kõik lepingus sisalduvad kohustused on suunatud mitte hagejalt kostjale ja vastupidi, vaid kolmandate isikute vastu eesmärgiga saavutada võimalikult suur kasum; 2) on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oma olemuselt seltsingleping. Käesolevas tsiviilasjas on piisavat tõendamist leidnud, et hageja ja kostja on kokku leppinud ühise lõppeesmärgi (võimalikult suure kasumi teenimine ja jagamine) nimel tegutsemises ja oma tegudega reaalselt kaasa aidanud eelmärgiks seatud ühise eesmärgi saavutamisele rahaliste ja/või mitterahaliste panuste tegemisega. Hageja panusteks on olnud fonogrammide tegemine ja seltsingu poolt kasumi tootmise eesmärgil tootmiseks andmine (lepingu p 4.2.), litsentsi andmine fonogrammide (ühise tegutsemise perioodil) reprodutseerimiseks, albumi tootmiseks, avalikuks esitlemiseks ja levitamiseks (lepingu p 7.2.), albumi kujunduse loomise korraldamine ja selle kulude katmine (lepingu p 4.1.), albumi lõpliku kujunduse trükiste üleandmine (lepingu p 4.2.2.), albumi esitluskontsertide toimumise tagamine (lepingu p 5.3.), albumite esitluskampaania kava ja kampaania üksikasjade ühisaruteludel osalemine (lepingu p 5.
3. ja 9.1.), albumi promokampaaniates osalemine (lepingu p 9.2.) ning infovahetuse korraldamine (lepingu p 9.3.). Kostja panusteks on olnud albumi tootmise korraldamine (lepingu p 4.1.), albumi tootmiskulude kandmine (lepingu p 4.5.), albumi Eesti meedias levitamine (lepingu p 5.1.), albumite esitluskampaania kava ja kampaania üksikasjade ühisaruteludel osalemine (lepingu p 5.4.), albumite turustamise korraldamine (lepingu p 6.1.), hagejale ühise tegutsemise tulemusena 6 saadud kasumi kujunemisest aru andmine (lepingu p 10.4.) ning kasumi jagamine (lepingu p 10.1.). Seega esinevad kokkulepetes ja poolte tegelikus käitumises seltsingusuhtele omaseid rollid ja tegevused; 3) on ekslikult leitud, nagu oleksid hageja poolt kostjalt väljanõutavad albumid kostja omandis. Kui poolte vaheline õigussuhe kvalifitseerida töövõtuna, nagu seda on teinud kohus, on kõik 1000 kostja poolt toodetud albumit valminud hageja tellimusel ning pidid saama valmimise järel

§ 636lg 1 kohaselt hageja kui tellija omandiks.

Juhul, kui pooltevaheline õigussuhe kvalifitseerida seltsinguna, mis on hageja põhiseisukoht, siis tekkis hageja omandiõigus kostjalt väljanõutavatele plaatidele seltsinguvara jagamise järgselt; 4) on ekslikult leitud, nagu oleks kostja korraldusel toodetud ansambli Vinland CD-album iseseisev autoriõiguse objekt. Vaidlusalune CD-album ei ole iseseisev autoriõiguse objekt, sest selle loomisel puudub ühegi isiku, sealhulgas kostja, piisav intellektuaalne panus, mis on AutÕS § 4 lg 2 kohaselt teose tekkimise eeltingimus; 5) on ekslikult leitud, nagu ei oleks omandiõiguse olemasolul asjale, millele on salvestatud autori teosed (fonogrammitootja loal toodetud albumid) vajalik nende levitamiseks autori (hageja) kehtivat luba (litsentsi). Apellandi arvates ei ole kohus mõistnud, et asjaõigusel ja autoriõigusel on oluliselt erinevad reguleerimisobjektid, mis tähendab seda, et autoriõiguse sätted ei saa juba põhimõtteliselt olla aluseks asja omandiõiguse tuvastamisel ja asjaõiguse sätted ei saa juba põhimõtteliselt olla kohaldatavad autoriõiguste rikkumise tuvastamisel. Maakohtu seiskoht, mille kohaselt tekkis kostjale albumite levitamisõigus selle tõttu, et ta oli toodetud albumite omanik, on otseses vastuolus AutÕS § 70 lg 1 p-ga 3, mille kohaselt fonogrammitootjal on õigus lubada ja keelata fonogrammide levitamist. Reprodutseerimis- ja levitamisõigus on erinevad ning iseseisvad autoriõigused, millest kummagi kasutamiseks vajavad teised isikud õiguse omaja (käesoleval juhul hageja kui fonogrammitootja) poolt antud luba (litsentsi). Hageja poolt antud õigus toota fonogrammidest 1000 albumit ei saa tähendada samal ajal ka luba nende müümiseks ajalise piiranguta, sest levitamisõigus lõppes lepingus märgitud tähtaja saabumisega; 6) on ekslikult tõlgendatud AutÕS § 62 lg-t

1. Albumite läbi müümata jäämise puhuks tingimuste mittemääratlemine on mõistlikult seletatav üksnes sellega, et pooled eeldasid juba lepingut sõlmides, et juhul, kui osa albumeid jääb läbi müümata, on tegemist seltsinguvaraga, mis tuleb seltsingu lõppemisel jagada seaduse kohaselt, mis eraldi kokkulepet ei vaja. Kohus on ekslikult samastanud albumite väljaandmisel makstavad autoritasud fonogrammitootja tasudega ja lugenud seetõttu ka põhjendamatult autoritele tasu maksmisega täidetuks albumite tootja kohustuse maksta tasu fonogrammitootjale. Autoritasu maksmise kohustus tuleneb teose loonud isiku õigusest saada tulu oma teose kasutamise eest teiste isikute poolt AutÕS § 13 lg 1 alusel. Nordic Copyright Bureau (NBC) tasu on autoritasu alaliik, mis kuulub tasumisele juhul, kui fonogrammid reprodutseeritakse (antud juhul toodetakse fonogrammidest albumeid) tiraažiga vähemalt 1000 eksemplari. Väiksema tiraaži väljaandmisel või fonogrammide salvestamisel muul otstarbel nimetatud tasu maksta ei tule. Eesti Autorite Ühinguga liitunud autorite nimel kogub seda tasu just see ühing. Autoritasu maksmine autoritele ei vabasta fonogrammi kasutajat fonogrammitootjale tasu maksmise kohustusest. Teoste autoritele tasu maksmine kostja poolt kinnitab üksnes asjaolu, et viimane on kandnud albumi tootmiskulude kandmist (mille üle käesolevas tsiviilasjas on vaidlus puudunud) ka selles osas.
2. OÜ Multimeediakeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3. novembri 2012 otsuse muutmata jätmist ning menetluskulude täielikult apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 7 1) on arusaamatu apellandi arvamus, et lepingus ega poolte tegelikus käitumises ei esine töövõtusuhtele omaseid rolle, tegevusi ega tulemusi. Maakohus on õigesti põhjendanud, et lepingul töövõtulepingu tunnused ning töövõtulepingu tingimustena on vastustaja lepingut läbivalt mõistnud; 2) ei ole tegemist seltsingulepinguga. Apellant ei ole tõendanud, et seltsingust, seltsingulepingust, seltsinglaste varast on lepingu sõlmimisel juttu olnud. Apellant on väärarvamusel, et litsentsitasu kokkulepitud arvestusmetoodika ja sõna „kasum“ kasutus muudab töövõtulepingu seltsingulepinguks. Ka levitustegevuse kooskõlastus ei muuda lepingut seltsingulepinguks, sest nagu maakohus õigesti märgib, ei kohustu seltsinglased vastastikusteks sooritusteks ning seega puudus lepingul seltsingulepingu üks olulisemaid tunnuseid

§ 580

mõttes; 3) oli vastustaja rahaliste vahendite eest otseselt toodetud ansambli Vinland CD 1000-40=960 ühikut ja levitusest järele jäänud laojääk vastustaja omand; 4) on vastustaja seos ansambli Vinland objektiivselt tajutava resultaadiga oluliselt suurem kui see lepingust nähtub. Lisaks AutÕS § 4 lg 3 p-de 22 ja 23 kohaselt tekkinud vastustaja autoriõigusele CD osas on vastustaja lepinguväliselt osalenud fonogrammide loomisel. Vastustaja juhatuse liige Asko-Romé Altsoo on helirežissöörina salvestanud CD-l olevad fonogrammid, seega on vastustaja otseselt juhatuse liikme kaudu osalenud lugude helipildi, objektiivselt tajutava vormi loomisel. Võib väita, et salvestusprotsessi käigus esitaja juhendamine on käsitletav teose arranžeerimisena ehk seadmisena, mis kajastub lõppresultaadis ja arranžeerimisest tekivad omakorda AutÕS-iga kaitstud õigused. Vähetähtis pole seegi, et CD salvestus toimus vastustaja salvestustehnikaga; 5) on maakohus üheselt põhjendanud, miks ei saa eraldi teosena käsitletava autoriõiguse objekti levitus olla ebaseaduslik. Maakohus on leidnud, et pole tõendatud vastustaja poolt pärast lepingu lõppemist täiendava CD tiraaži tootmist. Vastustaja kinnitab jätkuvalt, et polegi ansambli Vinland plaate tootnud, selleks puudub esiteks fonogrammitootja ja autori nõusolek (litsents) ning teiseks, märksa olulisem takistus – puudub äratuntav ostjaskonna huvi ansambli Vinland CD suhtes. Kord juba litsentseeritud toote tiraaž ning selle levitus ei saa olla ebaseaduslik AutÕS § 4 lg 3 p-de 22 ja 23 alusel tekkinud eraldi teose CD tõttu. Kui see eeldus ei kehtiks, muutuksid mõttetuks kõik nn copyright´i kirjed CD ketastel ja CD ümbristel. Kuigi (

1. c)tähistab rahvusvaheliselt tootja õigusi ning Eesti AutÕS-ist selle tähise tähendust ei leia, on ometi AutÕS § 4 lg 3 p-de 22 ja 23 kaudu (
2. c)sisustatav ja praktiliselt iga Eestis väljaantava toote puhul võib sellise tähise tootelt leida, ka konkreetselt CD-lt Vinland. Vastustaja ei nõustu apellandi arutlusega, et hageja poolt antud õigus toota fonogrammidest 1000 albumit ei saa tähendada samal ajal ka luba nende müümiseks ajalise piiranguta, sest levitamisõigus lõppes lepingus märgitud tähtaja saabumisega; 6) on maakohus õigesti tõlgendanud AutÕS § 62 lg-t 4. Maakohus on tõesti jätnud selgelt eristamata autorihonorari ja lepingukohase litsentsitasu. Litsentsitasu on apellant kätte saanud ja vaidlus selles osas puudub ning seetõttu pole maakohtu otsus autorihonorari ja fonogrammitootja honorari mitteeristamise tõttu lõppastmes väär. Maakohus ei saanudki analüüsida hageja väiteid litsentsitasu mittesaamise küsimuses, kuivõrd sellist nõuet menetluses pole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 12. novembri 2012 otsuse osas, milles jäeti rahuldamata J. Jaegeri hagi OÜ Multimeediakeskus vastu fonogrammitootja õiguste rikkumise lõpetamiseks ja kahju välja mõistmiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega kohustab OÜ-d Multimeediakeskus hoiduma tulevikus tema valduses (omandis) olevate ansambli „Vinland“ CD 8 albumite üldsusele levitamisest ning mõistab välja OÜ-lt Multimeediakeskus J. Jaegeri kasuks 83,09 eurot. Muus osas tuleb jätta maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. 7. Eelkõige on menetlusosaliste vahel vaidlus 07.11.2005 sõlmitud lepingu õigusliku kvalifikatsiooni üle. Hageja seisukoha kohaselt on poolte vahel 07.11.2005 sõlmitud leping (I kd tl 5-11)

§ 580lg-s 1 sätestatud seltsinguleping.

Kostja ei ole hagejaga nõustunud ning tema vastuväite kohaselt on 07.11.2005 sõlmitud leping töövõtuleping ainulitsentsi klausliga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 07.11.2005 sõlmitud leping ei ole seltsinguleping, ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale.

§ 580

lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Pooled sõlmisid

1. novembril 2005 lepingu, mis on pealkirjastatud kui „Fonogrammide ainulitsentsi- ning albumi tootmisleping“. Lepingu punkt 3.
2. järgi on „Lepingu eesmärgiks toota pooltele võimalikult kasulikul ja kõrget kvaliteeti tagaval viisil fonogrammitootja poolt loodud ning süstematiseeritud fonogrammidest album, anda välja album esmatiraažiga 1000 eksemplari, tutvustada albumit spetsiaalselt esitluskontsertidel, mille eelduseks on koostöö kontserdikorraldajaga nii kontsertide kui ka albumi avalik reklaam kokkuleppelises mahus, turustada albumit pooltele suuremat kasu andval viisil lepingus sätestatud tingimustel ning sätestada albumi turustamisest saadava kasumi jagamise tingimused. Album toodetakse fonogrammidest lepingu punktis 2.
3. kirjeldatud järjekorras.“ Lepingu punkti 3.
4. kohaselt „Lepingu esemeks on suhted, mis tekivad poolte tegevusest lepingu punktis 3.
5. toodud eesmärkide saavutamiseks.“ Lepingu punktis 3.
6. märgitud eesmärki võib käsitleda hageja ja kostja ühise eesmärgina, kuid samas välistab pooltevahelise suhte kvalifitseerimise seltsingulepinguna see, et lepingu eri punktidest tulenevad lepingupoolte kohustused vastastikusteks sooritusteks (näit punktid 7.2.; 10), kuid seltsingulepingu puhul peaksid olema sooritused suunatud vaid ühise eesmärgi saavutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et otsustamaks, kas on tegemist seltsingulepinguga või mitte, ei saa lähtuda ainult lepingu eesmärgist, vaid hinnata tuleb lepingut kui tervikut ning lepingut tervikuna tõlgendades ei saa asuda seisukohale, et poolte vahel oli
7. novembril 2005 sõlmitud seltsinguleping.
8. Õige on apellandi väide, et poolte vahel
9. novembril 2005 sõlmitud leping ei ole vaadeldav töövõtulepinguna ainulitsentsi klausliga. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune leping on kvalifitseeritav mitte töövõtulepinguna, vaid käsunduslepinguna. Lisaks käsunduslepingule sisaldab 07.novembri 2005 leping ka litsentsilepingut, s.o vaidlusaluses lepingus on koos käsundusleping ja litsentsileping. Töövõtulepingu mõistest lähtuvalt (

§ 635

lg 1) on töövõtuleping teenuse osutamise leping, mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks ehk töö tegemiseks. Nähtuvalt 07. novembri 2005 lepingu eesmärgist ja esemest (lepingu punkt 3), samuti teistest lepingu sätetest, ei ole leping suunatud töö tulemusele, vaid teenuste osutamisele kui protsessile. Siinkohal on õige apellandi väide, et juhul, kui oleks tegemist töövõtulepinguga, siis saaks olla tulemuseks 1000 albumi valmistamine, millised peaks kostja üle andma hagejale ja hageja maksma selle eest kostjale tasu. Vaidlusalusest lepingust aga sellist kokkulepet ei tulene. Lepingu sätetest nähtuvalt on sellel pigem käsunduslepingu tunnused (

§ 619

), mille puhul teenuse osutamiseks kohustatud isiku poolt võlgnetavaks soorituseks on teenuse osutamine kui protsess ehk teenuse osutamiseks vajalike toimingute korrektne läbiviimine. 9 Lähtudes eeltoodust tuleb pooltevaheline vaidlus lahendada lähtudes

-is käsunduslepingu kohta sätestatust.

1. Hagiavalduses nähtuvalt on hageja esitanud nõude välja mõista kostja ebaseaduslikust valdusest 280 ansambli „Vinland“ CD albumit. Hagi õiguslikuks aluseks on AÕS § 80 lg 1 ning nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et ta on 280 CD albumi omanik ja need on kostja ebaseaduslikus valduses. Kostja vastuväite kohaselt on tema CD albumite omanik. Pooltevahelise lepinguga ei ole reguleeritud CD albumite omandiõiguse küsimus. Lepingu punkti 4.
2. kohaselt kannab kostja kõik albumi esmatiraaži toomise või selle korraldamisega seotud kulud. Asjas oleva arve-saatelehega 2580 (I kd tl 45) ja arvega nr 20050414 (I kd tl 47) on tõendatud, et kostja kandis kulud seoses albumi esmatiraaži toomisega, s.o ostis CD karbid koos sisuga, kiletas ja pakendas need, samuti tasus CD ümbriste eest. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Antud juhul on ansambli „Vinland“ CD albumid üle antud kostja valdusse ning hagejal ei ole olnud vaidlusaluste CD valdust, seega ei ole hagejal tekkinud omandit CD-dele AÕS § 92 lg 1 alusel. Samuti ei ole tekkinud hagejal omandit vaidlusalustele CD-dele käsunduslepingut reguleerivate sätete alusel.

§ 626

lg 1 alusel käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai, mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Antud juhul on küll CD-de tootmine toimunud käsundi täitmise raamides, kuid samas on kostja CD-de tootmisel tegutsenud enda (mitte hageja) nimel ja ka CD-de eest tasumine on toimunud kostja (mitte hageja) raha eest. Seega ei kohaldu

§ 626

lg-s 1 sätestatud väljaandmiskohus ja ka

-i käsunduslepingut reguleerivate sätete järgi ei kuulu hageja nõue 280 ansambli „Vinland“ CD albumi väljaandmiseks rahuldamisele.

1. Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat lõpetama ansambli „Vinland“ CD albumite levitamine. Hageja seisukoha järgi ei tohtinud kostja pärast lepingu lõppemist 31.05.2007 enam müüa albumeid, sest levitamisõigus on fonogrammitootjale kuuluv õigus, mis oli kostja kasutuses ainult lepingus märgitud tähtajal. Kostja vastuväite kohaselt on 1000 CD plaati toodetud lepingust tuleneva litsentsi alusel ja seetõttu on tal õigus neid ka müüa.
2. novembri 2005 lepingu punkti 7.
3. kohaselt „Fonogrammitootja annab lepingu alusel Metronomile tasu eest tähtajaliseks kasutamiseks üle järgmised ainuõigused: 7.2.
4. õigus fonogrammi reprodutseerida, toota album pealkirjaga „Vinland“ ning seda avalikult esitleda; 7.2.
5. õigus levitada albumi eksemplare üldsusele kas müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel.“ AutÕS § 70 lg 1 järgi on fonogrammitootjal ainuõigus lubada või keelata fonogrammi otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil (punkt 1) ning fonogrammi levitamine üldsusele (punkt 3). Nähtuvalt
6. novembri 2005 lepingu p-st 7.
7. ning 7.2.
8. ja 7.2.
9. on hageja fonogrammitootjana andnud kostjale õiguse tähtajaliselt lepingu kehtivuse ajaks, s.o kuni 31.05.2007, fonogrammi reprodutseerida ja toota album ning levitada albumi eksemplare üldsusele. Lähtudes lepingu viidatud punktidest on õige hageja väide, et kostja õigus levitada albumit üldsusele oli lõppenud lepingu lõppemisega 31.05.2007 ning albumi edasise levitamisega rikub kostja hageja kui fonogrammitootja seaduses sätestatud õigusi. 10
10. AutÕS § 817 lg 1 p-i 2 kohaselt võib autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055.

§ 1055

lg 3 p 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil. Kuna kostjal puudub hageja kui fonogrammitootja luba pärast 31.05.2007 levitada CD albumi pealkirjaga „Vinland“ eksemplare üldsusele, kuid kostja on seda teinud vaatamata loa puudumisele, siis on kostja õigusvastaselt rikkunud hageja kui fonogrammitootja õigusi ning

§ 1055

lg 3 p 1 kohaselt tuleb kostjat kohustada hoiduma tulevikus ansambli „Vinland“ CD albumite üldsusele levitamisest. Kostja väite kohaselt on ainetu hageja nõue kohustada kostjat lõpetama ansambli „Vinland“ CD-de levitamise, sest seda ei toimu. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on siiski pärast lepingu lõppemist 31.05.2007 albumit levitanud, siis on õigustatud kohustada kostjat hoiduma tulevikus albumi levitamisest. Antud juhul ei kohaldu asjas AutÕS § 62 lg 4, sest vaidlus puudutab autoriõigusega kaasneva õiguse objekti esmamüüki.

1. Siinkohal on ebaõige kostja seisukoht, et tema tegevuse tulemusena on loodud uus AutÕS sätetega kaitstav teos – ansambli „Vinland“ CD (1000 tk), mille suhtes tekkisid kostjal eraldi autoriõigused. Vastavalt AutÕS § 4 lg-le 2 loetakse teoseks käesoleva seaduse tähenduses mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Antud juhul ei vasta kostja poolt albumi tootmine AutÕS § 4 lg-s 2 sätestatud teose tunnustele. Album ei ole kostja enda intellektuaalse loomingu tulemus.
2. Hageja on esitanud kostja vastu ka nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks ansambli „Vinland“ CD-de ebaseadusliku levitamisega tekitatud kahju summas 83,09 eurot (II kd tl 110), mis seisneb selles, et kostja on pärast lepingu lõppemist müünud 13 CD (ühe müügihind 100 krooni) kogusummas 1 300 krooni, s.o 83,09 eurot. Kostja seisukoha järgi oli tal pärast lepingu lõppemist õigus ansambli „Vinland“ CD-sid levitada, ta müüs oma toodet ja seetõttu ei ole ka hagejal mingit kahju tekkinud. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kostja väitega, et kuna hageja ostis pärast lepingu lõppemist kostjalt ansambli „Vinland“ CD-sid, siis on hageja ise tunnistanud kostja õigust neid levitada. Hageja poolt ansambli „Vinland“ CD-de ostmine kostjalt pigem tõendab seda, et hageja pidas kostjat CD-de omanikuks, kuid ei tõenda seda, et hageja oli nõus kostja poolt CD-de levitamisega üldsusele. Kuigi hageja on nõudnud kahju väljamõistmist, on ta hagiavalduses õigusliku alusena märkinud AutÕS § 817 lg 3 ning

§ 1037ja 1039.

Seega on arusaadav, et hageja nõuab 83,09 eurot mitte tekitatud kahjuna, vaid alusetu rikastumise sätete järgi. AutÕS § 817 lg 3 alusel võib autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas teose või 11 autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039. Vastavalt

§ 1037

lg-le 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Hageja poolt esitatud andmetest nähtuvalt on kostja levitanud albumit pealkirjaga „Vinland“ 06.09.2007 (2 tk), 11.09.2007 (9 tk), 13.12.2007 (1 tk) ja

1. märts 2008 (1 tk), kokku summas 83,09 eurot (II kd tl 55, 84, 87, 90). Kostja on hagile esitanud maakohtus aegumise vastuväite. Arvestades rikkumise algusaega (06.09.2007) ja hagi esitamist 02.06.2010 ei ole hageja poolt esitatud alusetust rikastumisest tulenev nõue aegunud. Kostja ei ole summa suuruse osas hageja nõuet vaidlustanud ning ringkonnakohus rahuldab nõue ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 83,09 eurot.
2. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (kahe nõude osas rahuldataks, ühe nõude osas jääb rahuldamata), siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 66,70% ulatuses kostja kanda ja 33,30% ulatuses hageja kanda. Menetluskulud maakohtus tuleb samuti TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 66,70% ulatuses kostja kanda ja 33,30% ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson