lg 21 p 1, 2, § 22 lg 2, 3 – § 114 p 1, 4, § 22 lg 2, 3 – § 121 ja § 256 lg 1 järgi; Anatoli Flotovi süüdistus
lg 21 p 1, 2, § 25 lg 1, 2, 4 – § 113 ja § 255 lg 1 järgi; Andrei Pintšuki süüdistus
lg 21 p 1, 2, § 25 lg 1, 2, 4 – § 113, § 114 p 1, 4, § 255 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi; Nikita Savenkovi süüdistus
p 1, 4, § 263 p 3 ja § 418 lg 1 järgi; Aleksei Bajevi süüdistus
lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
§-de 25 lg 1,2,4 – 113 järgi (A. Taturevitši kuriteoepisood); - Anatoli Flotovile
2 - Andrei Pintšuki süüditunnistamises ja karistamises
§-de 25 lg 1,2,4 – 113 järgi (A. Taturevitši kuriteepisood); - Andrei Pintšuki süüditunnistamises
i kuriteoepisood); - süüdistatavatelt Oleg Ivanovilt, Anatoli Flotovilt, Andrei Pintšukilt, Nikita Savenkovilt ja Aleksei Bajevilt väljamõistetud kohtukulude osas. Mõista Anatoli Flotov süüdistuses
§-de 25 lg 1,2,4 – 113 järgi õigeks. Süüdi tunnistada Anatoli Flotov
järgi ja karistada teda 3 aastase vangistusega.
lg 1 alusel mõista Anatoli Flotovile liitkaristus kuritegude kogumi eest, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Mõista Andrei Pintšuk süüdistuses
§-de 25 lg 1,2,4 – 113 järgi õigeks. Mõista Andrei Pintšuk süüdistuses
Süüdi tunnistada Andrei Pintšuk
S § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse muutmata. Välja mõista Oleg Ivanovilt KrMS §-de 175 lg 1 p-de 3,4,5,9 ja 10 ning 180 lg 1 alusel menetluskuluna sundraha 695.05 eurot, määratud kaitsja tasu 8 526.88 eurot, ekspertiisitasu 1 768.07 eurot, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230.48 eurot ja postikulu 22.72 eurot. Kaitsjatasu 4 263.44 euro suuruses summas jätta riigi kanda. Välja mõista Anatoli Flotovilt KrMS §-de 175 lg 1 p-de 3,4,5,9 ja 10 ning 180 lg 1 alusel menetluskuluna sundraha 695.05 eurot, määratud kaitsja tasu 9 447.60 eurot, ekspertiisitasu 1 768.07 eurot, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230.48 eurot ja postikulu 22.72 eurot. Kaitsjatasu 3 149.20 euro suuruses summas jätta riigi kanda. Välja mõista Andrei Pintšukilt KrMS §-de 175 lg 1 p-de 3,4,5,9 ja 10 ning 180 lg 1 alusel menetluskuluna sundraha 695.05 eurot, määratud kaitsja tasu 10 594.25 eurot, ekspertiisitasu 7 864.75 eurot, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230.48 eurot ja postikulu 22.72 eurot. Kaitsjatasu 2 648.56 euro suuruses summas jätta riigi kanda. Välja mõista Nikita Savenkovilt KrMS §-de 175 lg 1 p-de 3,4,5,9 ja 10 ning 180 lg 1 alusel menetluskuluna sundraha 695.05 eurot, määratud kaitsja tasu 9 376.98 eurot, ekspertiisitasu 7 865.30 eurot, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230.48 eurot ja postikulu 22.72 eurot. Kaitsjatasu 3125.66 euro suuruses summas jätta riigi kanda. Välja mõista Aleksei Bajevilt KrMS §-de 175 lg 1 p-de 3,4,5,9 ja 10 ning 180 lg 1 alusel menetluskuluna sundraha 417.03 eurot, määratud kaitsja tasu 9012.68 eurot, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230.48 eurot ja postikulu 22.72 eurot. Kaitsjatasu 4 506.34 euro suuruses summas jätta riigi kanda. 3 Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata. Oleg Ivanovi, Anatoli Flotovi, Andrei Pintšuki ja nende kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt. Nikita Savenkovi ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 768 eurot, sealhulgas käibemaks 128 eurot vandeadvokaat Sirje Mustale tema poolt Oleg Ivanovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Oleg Ivanovi kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Sirje Musta poolt osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 768 eurot jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 836.35 eurot, sealhulgas käibemaks 139.39 eurot vandeadvokaat Sergei Politševile tema poolt Anatoli Flotovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Anatoli Flotovi kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Sergei Politševi poolt osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 836.35 eurot jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 768 eurot, sealhulgas käibemaks 128 eurot vandeadvokaat Rein Napale tema poolt Andrei Pintšukile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Andrei Pintšuki kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 768 eurot jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 768 eurot, sealhulgas käibemaks 128 eurot vandeadvokaat Ann Saarele tema poolt Nikita Savenkovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Nikita Savenkovi kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 768 eurot jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 25 aprillil 2012 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 26. aprillist 2012. 4 Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 26. aprillist 2012. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 29.08.2011 otsusega mõisteti Oleg Ivanov süüdistustes
Süüdistustes
Ivanov süüdi ja karistuseks mõisteti vastavalt 11 aastat ja 3 aastat vangistust.
Ivanovile liitkaristus kuritegude kogumi eest, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistes liitkaristuseks 13 aastat vangistust.
Ivanovile mõistetud liitkaristust Kohtla-Järve Linnakohtu 04.02.1998 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 1 kuu vangistust, võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 16 aastat 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust arvestati alates O. Ivanovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.10.2009. Sama otsusega mõisteti A. Flotov süüdistuses
lg 1 järgi õigeks ning tunnistati süüdi
Samuti tunnistati A. Flotov süüdi
lg 1, 2 – § 113 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust.
Flotovile liitkaristus kuritegude kogumi eest, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistes liitkaristuseks 12 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust arvestati alates A. Flotovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.10.2009. Sama otsusega mõisteti Andrei Pintšuk süüdistuses
A. Pintšuk tunnistati süüdi
lg 2 p 1, 2, § 25 lg 1 ,2 – § 113, § 114 p 1, 4 ning § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, milliste tegude eest mõisteti talle üksikkaristused vastavalt 4 aastat, 8 aastat, 11 aastat ning 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
Pintšukile liitkaristus kuritegude kogumi eest, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistes liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust arvestati alates A. Pintšuki kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.10.2009. Sama otsusega mõisteti Nikita Savenkov süüdistuses
Süüdistuses
Savenkov süüdi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Samuti tunnistati N. Savenkov süüdi
p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 11 aastat vangistust.
Savenkovile liitkaristus kuritegude kogumi eest, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistes liitkaristuseks 12 aastat vangistust.
Savenkovi karistusaja hulka ja karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust arvestati alates N. Savenkovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 26.01.2010. Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati
lg 2 p 7, 9 järgi ka Aleksei Bajevi, kuid tema osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Samuti ei ole otsust vaidlustatud osas, milles maakohus arutas A. Pintšukile
5 Maakohus arutas O. Ivanovile, A. Flotovile ja A. Pintšukile
Ivanov omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 2,02 kg narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enese juures ning mille toimetas ajavahemikul märtsi lõpust 2009 kuni juuli alguseni 2009 vähemalt 20 korral vähemalt 100 g kogustena peidetuna Tartu linnas ja maakonnas edasi M.J. ; − O. Ivanov grupis koos A. Flotoviga omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 1,8 kg narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida nad hoidsid enese juures ning mille toimetasid ajavahemikul mai keskpaigast 2009 kuni augusti keskpaigani 2009 iga päev 20-40 g kogustena Tartu linnas edasi K.V. ; − O. Ivanov grupis koos A. Flotoviga omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja viisil minimaalselt 3,7 kg ja maksimaalselt 6,9 kg narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida nad hoidsid enese juures ning mille A. Flotov toimetas ajavahemikul 05.06.2009 kuni 29.09.2009 igapäevaselt Tartu linnas edasi S.V. ; − O. Ivanov omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 200 g narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enese juures ning mille toimetas ajavahemikul suvest 2009 kuni septembri lõpuni 2009 2 korral vähemalt 50 g ja ühel korral vähemalt 100 g, kokku vähemalt 200 g, Tartu linnas edasi R.K. ; − O. Ivanov grupis koos A. Pintšukiga omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 5-8 g narkootilist ainet marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida nad hoidsid suvel 2009 Tartu linnas ehituskaupluse ABC juures enese juures ning millest andis A. Pintšuk suvel 2009 Tartu linnas ehituskaupluse ABC juures 1 g edasi R.K. ile; − O. Ivanov grupis koos A. Pintšukiga omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 100 g narkootilist ainet marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida nad hoidsid enese juures septembris 2009 Tartu linnas; − O. Ivanov omandas grupis koos A. Pintšukiga ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 100 g narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida nad hoidsid septembris 2009 Tartu linnas enese juures ning millest A. Pintšuk toimetas septembris 2009 2 korral Tartu linnas vähemalt 20 g, kokku 40 g, edasi S.V. ile; − O. Ivanov omandas grupis koos A. Pintšukiga ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 100 g narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida nad hoidsid enese juures septembri lõpus 2009 Tartu linnas; − O. Ivanov omandas grupis koos A. Flotoviga ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 19,4 g narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures kogus, mida nad hoidsid enese juures ning mille toimetasid ja peitsid 02.09.2009 kella 21.30 ajal sõidukiga Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX , Tartus, Roosi tänaval asuva elektrialajaama hoone kõrval oleva sissesõidu teele, teega risti olevate raudbetoonpostide juurde; − O. Ivanov omandas grupis koos A. Flotoviga ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 238,88 g narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille nad toimetasid 01.10.2009 sõidukiga Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX , Ida-Virumaalt Tartu maakonda. Antud narkootilise aine kogusest peitis A. Flotov 199,88 g amfetamiini Tartu maakonda Tartu valda Kõrvekülas Mäe kinnistul asuvasse viljakuivatisse ning 39 g võeti politsei poolt ära A. Flotovi 01.10.2009 kinnipidamise ning sõiduauto Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX , läbiotsimise käigus. 6 Veel arutas maakohus O. Ivanovile
Pintšukile ja N. Savenkovile
Ivanov, isikuna, kes on eelnevalt toime pannud mõrva organiseerimise, kihutas ja aitas kaasa piinaval ja julmal viisil teise inimese tapmisele, s.o mõrvale, mis seisnes selles, et tema kihutas A. Pintšukki ja N. Savenkovi R.G. tapma selle eest, et viimane oli temale võlgu. O. Ivanov aitas kaasa R.G. i tapmisele sellega, et tema sõidutas 29.09.2009 enne kella 15 A. Pintšuki ja N. Savenkovi koos nende poolt kaasa võetud raudtorudega Tartus, Jaama 197 asuva maja lähedusse, olles eelnevalt organiseerinud A. Pintšukile ja N. Savenkovile juurdepääsu R.G. ile. O. Ivanovi kihutamise ja kaasaaitamise tulemusel peksid A. Pintšuk ja N. Savenkov 29.09.2009 Tartus, Jaama 197 keldris kella 14.50-15.10 vahelisel ajal tahtliku tapmise eesmärgil R.G. i raudtorudega pähe, vastu jäsemeid ja kehatüve, millega tekitasid kannatanule suurt füüsilist valu ja erilisi moraalseid kannatusi. Erilise julmusega toime pandud vägivalla tagajärjel põhjustasid eelnimetatud isikud R.G. ile ülirasked hulgivigastused, mille tagajärjel R.G. 30.09.2009 suri. Samuti arutas maakohus O. Ivanovile
Pintšukki ja A. Flotovit A.T. kehalisele väärtkohtlemisele, kallutades A. Flotovit lahendama tekkinud probleemi A.T. iga vägivallaga, toimetades Tartust Kohtla-Järvele A. Pintšuki ja aidates A.T. it üles otsida. O. Ivanovi kihutamise ja kaasaaitamise tulemusel A. Pintšuk ja A. Flotov 24.09.2009 Kohtla-Järvel, Põhja allee tänaval kella 23.10-23.45 vahelisel ajal peksid tahtlikult A.T. it kõvade tömpide esemetega elutähtsasse piirkonda – pähe ja vastu paremat säärt, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. A. Pintšuk ja A. Flotov põhjustasid vägivalla tagajärjel A.T. ile peaajupõrutuse, traumaatilise ämblikvõrkkestaaluse verevalumi, kuklaluu murru, põrutushaavad peanahal, huulel ja paremal säärel. Kirjeldatud episoodis oli A. Flotovile ja A. Pintšukile esitatud süüdistus
Lisaks arutas maakohus O. Ivanovile
lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et ta lõi Tartus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varalise kasu saamise eesmärgil kuritegeliku ühenduse, mida juhtis ning kuhu värbas uusi liikmeid alates 14.08.2009 kuni 01.10.2009 ning mille liige ta ka ise oli. Peale tema kuulusid kuritegelikku ühendusse A. Pintšuk ning A. Flotov, kellele oli
O. Ivanov juhtis ja koordineeris kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, oli ise selle kuritegeliku ühenduse liige, varustas kuritegeliku ühenduse liikmeid ebaseadusliku narkootilise ainega, korraldas võlgnike psüühilist ja füüsilist mõjutamist ning füüsilist karistamist võlgade kättesaamise eesmärgil ning värbas kuritegelikku ühendusse uusi liikmeid. Veel arutas maakohus N. Savenkovile
p 3 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 28.09.2009 kella 21.00 paiku Tartus Soola tänaval, Aleksandri ja Turu tänava vahelisel lõigul, s.o avalikus kohas, olles sõiduautos Opel Omega, registrimärgiga XXX , tulistas tuvastamata tulirelvast läbi kõrvalistujapoolse tagumise ukse avatud aknast ühe lasu, millega rikkus avalikku korda ning T.M. ja K.P. ja teiste avalikus kohas viibinud isikute rahu. Samuti N. Savenkov omandas, omamata relvaluba, tuvastamata ajal, kohas ja viisil tuvastamata tulirelva, mille toimetas Tallinnast Tartusse 28.09.2009 ning mida hoidis ja kandis enese juures 28.09.2009 Tartu linnas kuni tuvastamata ajani. N. Savenkov rikkus sellega relvaseaduse § 19 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada relvaseaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel koos järgneva 7 registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele. Sellega N. Savenkov pani toime
A. Flotovi ja A. Pintšuki süüdistus
Ivanovi süüdistus
lg 2, 3 – § 121 järgi Maakohtul ei tekkinud kogutud tõendeid hinnates mingeid kahtlusi tunnistajate K.L. , O.A. , A.A. ja tunnistaja leppenimega Nastja ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need olid olulistes asjaoludes omavahel kooskõlas ning samuti olid need kooskõlas muude kogutud tõenditega. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus võimalikuks tugineda ka anonüümse tunnistaja ütlustele. Kannatanu muutis oluliselt maakohtus oma ütlusi ega suutnud kohtule mõistetavalt oma ütluste muutmise põhjusi selgitada. Seetõttu tuli maakohtu arvates kannatanu ütlused kui ebausaldusväärne tõend tervikuna kõrvale jätta. Süüdistatavate A. Pintšuki, A. Flotovi ja O. Ivanovi ütluste osas asus maakohus seisukohale, et süüdistatavad rääkisid 24.09.2009 toimunud sündmustest vaid ulatuses, mis ei puudutanud konkreetselt A.T. i peksmise asjaolusid. Samas on nende poolt antud ütlused 24.09.2009 toimunud tegevuste osas kuni konkreetset peksmist puudutavate asjaoludeni kooskõlas teiste kogutud tõenditega, mistõttu maakohus pidas võimalikuks selles ulatuses süüdistatavate ütlusi kasutada. Tunnistajate ütluste ja jälitustoimingu protokolli põhjal oli maakohtu hinnangul ilmne, et üheks isikuks, kes osales nii A.T. i tagaajamises kui ka tema peksmises, oli A. Pintšuk. Hinnates kõiki tõendeid kogumis ei olnud maakohtul kahtlust selles, et teiseks isikuks, kes osales A.T. i peksmises, oli A. Flotov. Tunnistaja leppenimega Nastja ütluste kohaselt oli A. Pintšuk see isik, kes A.T. it taga ajas ja kurikaga hiljem peksis ning A. Flotov oli see, kes tuli välja džiibi Mitsubishi Pajero juhi kohalt ja lõi A.T. it jalaga mitu korda tagumikku. Kuivõrd anonüümse tunnistaja ütlused olid täielikus kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega, ei leidnud maakohus alust tema eeltoodud ütlustes kahelda. Käesolevas kriminaalasjas on tunnistajad kirjeldanud, et kurikataolise esemega peksti kannatanut intensiivselt, muuhulgas ka pea piirkonda. A.T. il tuvastati ekspertiisi käigus peaajupõrutus, traumaatiline ämblikvõrkkesta alune verevalum, kuklaluu murd, põrutushaavad peanahal, huulel ja paremal säärel. Maakohus oli veendumusel, et olukorras, kus kannatanut löödi pea piirkonda korduvalt, s.o korduvalt ohustati isiku elu, tuli A. Flotovi ja A. Pintšuki tegevus kvalifitseerida
Süüdistatavad pidid maakohtu arvates mõistma, et nende ühise tegevuse läbi võib tagajärjena saabuda inimese surm. Seega oli mõlemal süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus kannatanut tappa. Maakohus asus seisukohale, et hetkest, kui A. Flotov oli alustanud A.T. i peksmist, algas süüteokatse ka A. Pintšuki jaoks. Mõlema süüdistatava tegude kirjeldus viitab otseselt ka sellele, et tegutsemine oli kooskõlastatud ja heakskiidetud. Tunnistajate ütlustest nähtub, et mitte keegi ei taksitanud isikut, kes kurikaga peksis, seega oli ka A. Flotovi tahe hõlmatud tegevusest, mida teostas A. Pintšuk. O. Ivanovile esitatud süüdistuse osas leidis maakohus, et tema tegevus on kvalifitseeritav kihutamisena, sest juba Kohtla-Järvele mineku mõte pärines O. Ivanovilt ja tema kõnesid läbis soov isikud iga hinna eest kätte saada ja neid karistada. Seejuures kutsus O. Ivanov A. Flotovit ja A. Pintšukki sõnaselgelt üles ükskõik millisel viisil isikuid leidma. Kui A.T. kätte saadi, asuti teda koheselt peksma, mis näitab eelnevat kokkulepet vähemalt mingi füüsilise vägivalla kasutamiseks. Eelnevat kinnitavad ka O. Ivanovi enda ütlused. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal leidis maakohus, et O. Ivanov osutas A. Flotovile ja A. Pintšukile ka nii vaimset kui ka füüsilist kaasabi. O. Ivanov aitas Maloid ja Pontšikut otsida ja oli huvitatud sellest, et ka ise kohe kohale minna, kuid politsei ja kiirabi kohalekutsumise tõttu muutus see võimatuks. Seega osutas O. Ivanov A. Flotovile ja 8 A. Pintšukile mitmekülgset kaasabi nende poolt plaanitava teo toimepanemise hõlbustamiseks. Samas möönis maakohus, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et O. Ivanovil, A. Flotovil ja A. Pintšukil oleks olnud kokkulepe selles, et A.T. tuleks ära tappa. Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad otseselt sellele, et O. Ivanov kihutas A. Flotovit ja A. Pintšukki küll teda karistama, mis võis hõlmata löömist ja peksmist, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et O. Ivanov pidi ette nägema, et peksmine võiks aset leida just kurikaga pea piirkonda korduvas löömises. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks kvalifitseerida O. Ivanovi tegevus
Maakohus ei tuvastanud A. Flotovi, A. Pintšuki ja O. Ivanovi süüd välistavaid asjaolusid. O. Ivanovi süüdistus
Pintšuki süüdistus
Savenkovi süüdistus
ja tunnistajate M.K. , I.G. , M.S. , V.O. , T.P. , J.P. , A.Š. , G.P. ja G.V. ütluste usaldusväärsuses. Kuigi tunnistaja O.V. oli oma ütlusi teataval määral muutnud, leidis maakohus, et tema ütlused on R.G. i mõrva puudutavates asjaoludes kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja seetõttu usaldusväärsed. Tunnistaja S.B. ütlused olid maakohtu arvates samuti usaldusväärsed, kuivõrd need olid mõrva puudutavas osas kooskõlas muude kogutud tõenditega, muuhulgas ka kannatanu T.G. i ütlustega. R.K. i ütluste osas leidis maakohus, et need on küll olnud ühetaolised nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus, kuid nendes on oluline vastuolu nii süüdistatavate ütluste kui ka muude tõenditega – R.K. andis ütlusi, et peale tema käis Tartus, Jaama tn 197 maja juures kaks inimest, s.o A. Pintšuk ja A. Bajev, kuigi muude asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et sündmuskohal oli ka N. Savenkov. Maakohus, uurinud põhjalikult kõiki mõrva puudutavaid tõendeid, asus seisukohale, et ainuüksi eelpool väljatoodud vastuolu ei muuda R.K. i ütlusi ebausaldusväärseteks. Kõrvutades tema ütlusi teiste tunnistajate ütlustega, samuti kõneeristuses kajastuva informatsiooniga, on R.K. i ütlused muude asjaolude osas ülejäänud tõenditega kooskõlas. Süüdistatavate A. Pintšuki, N. Savenkovi ja A. Bajevi ütlused hindas maakohus ebausaldusväärseteks. Süüdistatavate poolt kohtus välja toodud asjaolud selle kohta, miks nad on oluliselt oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi muutnud, ei olnud maakohtu jaoks usutavad. Tegemist oli ilmselgelt vaid ennastõigustava iseloomuga ütlustega, et välistada nii enda kui ka kaassüüdistatavate süüdimõistmine. Süüdistatava O. Ivanovi ütlused seevastu olid maakohtu hinnangul usaldusväärsed. Asjas kogutud kaudseid tõendeid koostoimes hinnates tegi maakohus järelduse, et R.G. i said peksta vaid A. Pintšuk ja N. Savenkov. O. Ivanovile esitatud süüdistuses piinaval või julmal viisil tapmisele kihutamises ja sellele kaasaaitamises leidis kriminaalasjas tõendamist, et O. Ivanov hankis sündmuskohale minekuks kaubiku ja viis A. Pintšuki ning N. Savenkovi ise sündmuskoha lähedale. Samuti on tõendatud, et O. Ivanov viis auto võtmed ise teenindusse tagasi. Eelnevale ning O. Ivanovil motiivi olemasolule vaatamata pidi maakohus nentima, et kriminaalasjas pole kogutud tõendeid, mis annaksid aluse lugeda tõendatuks, et O. Ivanov tahtlikult kallutas ja/või tahtlikult osutas A. Pintšuki ja N. Savenkovi õigusvastasele tegevusel füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Maakohus möönis, et O. Ivanovi selgitused sündmuse kohta polnud usutavad, kuid kõik sisulised kahtlused jäid tõendite nappuse tõttu kohtumenetluses kõrvaldamata, mistõttu tuli kahtlus tõlgendada O. Ivanovi kasuks. Süüdistuses on kajastatud, et A. Pintšuk ja N. Savenkov panid toime piinaval ja julmal viisil tapmise, seega
Kannatanut peksti pikkade ja piisavalt raskete torudega, milledega lüües pea piirkonda peab maakohtu arvates iga inimene 9 mõistma, et võib seeläbi põhjustada tagajärjena inimese surma. Peksmine selliste torudega korduvalt pähe ja jäsemete piirkonda on maakohtu arvates oma olemuselt ilmselgelt julm teguviis. Samas asus maakohus seisukohale, et süüdistuses pole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse kvalifitseerida peksmist muuhulgas ka piinavaks, mistõttu tuli nimetatud tunnus teo kvalifitseerimisel välja jätta. Kohus ei tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. O. Ivanovi, A. Flotovi ja A. Pintšuki süüdistus
i, A.T. , A.G. , K.V. , K. P. , S.V. i, A.V. , E.S. ja R.K. i ütluste usaldusväärsuses, mis koos asjas kogutud muude tõenditega kinnitasid süüdistuses kajastatud narkootiliste ainete käitlemise episoodide toimumist. Samuti leidis maakohus, et asjas kogutud tõenditega nende kogumis leidis veenvalt tõendamist, et O. Ivanov ja A. Flotov tegutsesid narkootilise aine käitlemisel grupis. Läbiotsimistel ja kinnipidamistel oli ära võetud hulgaliselt mobiiltelefone ja kõnekaarte, mis viitavad sellele, et kinnipeetud isikud üritasid varjata narkootilise aine käitlemist. Politsei poolt ära võetud minigrip kilekotid, kaalud, kummikindad ning glükoos viitavad samuti narkootilise aine käitlemisele. Kõik need esemed on ära võetud O. Ivanovilt ja A. Flotovilt. Elektronkaal, minigrip kilekotte, kummikindaid ning glükoosi leiti ka A. Pintšuki elukoha läbiotsimisel. Ekspertiisiaktiga nr 56 leidis tõendamist, et koguseid, mida süüdistatavad käitlesid, saab lugeda suureks koguseks. Maakohus möönis, et ilmselgelt oli kolme süüdistatava tegutsemise läbi saadav tulu narkootilise aine müügist märkimisväärne, kuid kriminaalasjas ei õnnestunud ei kohtueelsel uurimisel ega ka kohtus ristküsitlemisel välja selgitada, kui suurt varalist kasu reaalselt saadi ja kui suurt kasu taotleti. Käesoleval juhul sai maakohus küll kohtule esitatud tõendite ja kohtu poolt tuvastatud narkootilise aine koguste alusel arvutada, milline võis olla võimalik tulu, mida O. Ivanov koos A. Flotovi ja A. Pintšukiga said, kuid maakohtule ei olnud esitatud tõendeid selle kohta, millised olid süüdistatavate käitumise sihid. Maakohus tuvastas kogutud tõendeid analüüsides, et süüdistatavad tegutsesid koos ühise tahtlusega. O. Ivanovi tegevus väljendus nii tunnistajate ütluste kohaselt kui ka kriminaalasjas kogutud muude tõendite alusel (muuhulgas jälitusprotokollid, kus kajastub O. Ivanovi pidev kursisolek A. Flotovi ja A. Pintšuki tegevusega, telefonikõnede sisu, telefoni teel antud korraldused) valdavalt narkootikumide hankimises ja nende müügi korraldamises. Maakohus asus seisukohale, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on alus O. Ivanovi tegevust hinnata kaastäideviimisena. Kõik kolm süüdistatavat käitlesid narkootilisi aineid korduvalt, mis annab aluse kvalifitseerida kõigi kolme süüdistatava tegevus
O. Ivanovi süüdistus
Flotovi ning A. Pintšuki süüdistus
Ivanovi, A. Flotovi ja A. Pintšuki kaitsjad viitasid kohtuvaidluses asjaolule, et nende kaitsealustele esitatud süüdistused pole piisavalt selged. Maakohus asus seisukohale, et süüdistused on piisavalt selged ja kajastavad kõiki faktilisi asjaolusid, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, et tagada kaitseõiguse realiseerimine. Maakohus leidis, et pelgalt läbi konkreetsete kuritegude toimepanemise tõendamise ja süü tuvastamise ei saa võtta seisukohta selle osas, kas tegemist oli kuritegude toimepanemisega kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamiseks püsivate isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühenduse liikmete poolt. Süüdistuse kohaselt kuulusid kuritegelikku ühendusse alates 14.08.-01.10.2009 O. Ivanov, A. Flotov ja A. Pintšuk. Maakohtul polnud kahtlust 10 selles, et nimetatud kolm isikut süüdistuses kajastatud perioodil panid toime kuritegusid ja valdav enamus tegudest pandi toime erinevate isikute grupis. Järgnevalt analüüsis maakohus, kas tegemist oli püsivat struktuuri omava ühendusega, millel oli iseloomulik hierarhia. Maakohus leidis, et kriminaalasjas pole tõendamist leidnud, et O. Ivanov oleks reaalselt olnud ühenduse looja ja juht. Samuti pole tõendamist leidnud ühenduse struktuuriline ülesehitus, kus liikme vahetumisel saanuks uus liige võtta üle eelmise liikme ülesanded. Maakohus oli seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita, et A. Pintšukil oleks olnud narkootilise aine käitlemisel mingit kindlat püsivat rolli kuritegeliku ühenduse struktuuris. Maakohus leidis, et kriminaalasjast nähtub pigem see, et olukorras, kus A. Pintšuk 2009 augustis vanglast vabanes, puudus tal sissetulek ja ta jätkas vabaduses oma kuritegelikku elu, tegeledes süüdistuses kajastatud pooleteise kuu jooksul kõigega, mis talle natukenegi elatusallikat pakkus. Nimetatud pooleteise kuu jooksul pani A. Pintšuk muuhulgas toime ka teod, milles maakohus pidas põhjendatuks A. Pintšuki käesolevas kriminaalasjas süüdi tunnistada. Maakohus pidas vajalikuks märkida, et muuhulgas pani A. Pintšuk toime ka vargusi kauplustest. Maakohus leidis, et analüüsides käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid, nähtub, et märksa pikaajalisem koostöö O. Ivanovi ja A. Flotoviga oli pigem K.V. l, S.V. il ja R.K. il, kes tegutsesid koos O. Ivanovi ja A. Flotoviga narkootilise aine käitlemisel oluliselt pikema aja vältel, s.o alates 2009 märtsi lõpust. Maakohtu arvates ei ole käesoleva kriminaalasja raames leidnud tõendamist, et A. Pintšukil oleks olnud mingi kindel roll grupilise tegevuse raames. A. Flotovi puhul on süüdistuses eraldi välja toodud, et tema rolliks oli uute narkootilise aine edasimüüjate leidmine. Maakohus pidi ka siinkohal möönma, et selliseid tõendeid, mis A. Flotovi poolt sellise rolli täitmist kinnitaksid, kohtule esitatud ei ole. Maakohtu arvates oli käesoleva süüdistuse raames keskne küsimus selles, et kuritegeliku ühenduse organiseerimisel ja sinna kuulumisel peab varalise kasu eesmärk iseloomustama kuritegelikku ühendust, mitte kuritegeliku ühenduse iga liiget eraldi. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega leidis maakohtu arvates tõendamist asjaolu, et nii O. Ivanov, A. Flotov kui ka A. Pintšuk said narkootiliste ainete käitlemise käigus varalist kasu, mida kasutati igapäevaseks elamiseks, kuid see, et nende tahtlus oleks olnud suunatud just kuritegelikule ühendusele varalise kasu saamiseks, maakohtu arvates tõendamist leidnud ei ole. Maakohtu hinnangul ei tähenda ainuüksi see, et kolm isikut teatud ajaperioodil panevad koos toime kuritegusid, veel automaatselt seda, et loodud on kuritegelik ühendus ja ühenduse kui struktuuri eesmärgiks on seeläbi varalist kasu saada. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas pole tõendamist leidnud, et O. Ivanovi, A. Flotovi ja A. Pintšuki näol oleks olnud tegemist püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusega, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud süüdistuses kajastatud kuritegude toimepanemisele. Samuti polnud maakohtu arvates leidnud tõendamist, et O. Ivanov pani toime
N. Savenkovi süüdistus
p 3 ja
Savenkovile esitatud süüdistusest
MS §-st 301 lähtudes menetlust jätkamata N. Savenkovi süüdistuses
lg 1 järgi õigeks.
Savenkov ütlusi, et tulistas kaks korda stardipüstolist, kuna tundis ohtu. Sisuliselt väitis N. Savenkov, et tegutses hädakaitseseisundis. Maakohus oli seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal ei ole tuvastatav olukord, et sõiduautos Opel Omega olnud isikud oleksid olnud hädakaitseseisundis. Seejuures leidis maakohus, et A. Pintšuki, A. Bajevi ja N. Savenkovi ütluste puhul oli 11 tegemist viimase õigusvastast tegevust õigustavate, aga mitte tõeste ütlustega. Seega polnud need ütlused maakohtu hinnangul usaldusväärsed ja tuli tõendikogumist välja arvata. Maakohtule ei olnud esitatud tõendeid, et N. Savenkov oleks kasutanud tulistamisel tulirelva. Maakohus pidas vajalikuks välja selgitada, kas jäljed, millised olid tuvastatud Opel Omega (reg.nr XXX ) kõrvalistuja poolse tagumise ukseklaasi sisemiselt pinnalt ja tagumise ukse ülemiselt raamilt ning tagumise ukse kohal oleva polstri pealt, võisid pärineda ka stardipüstoli padrunist. Eksperdi arvamuse kohaselt võisid lasujäägi ekspertiisi käigus leitud tulirelva padruni põlemisjääkidele iseloomulikud mikroosakesed pärineda muuhulgas UMA 9 mm PAK tüüpi padrunist. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seisukohal, et N. Savenkov võis kasutada avaliku korra raske rikkumise toimepanemisel stardipüstolit. Samas oli maakohus seisukohal, et ka stardipüstol on vaadeldav relvana kasutatava muu esemena
Maakohus oli arvamusel, et Tartus vana kaubamaja tagune parkla ja Turu ning Soola tn ristmik on vaadeldavad avaliku kohana, sest tegemist on sellise kohaga, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel. Samuti oli maakohtu arvates kannatanute ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et N. Savenkov, tulistades relvataolisest esemest, häiris sellise tegevusega asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seisukohal, et N. Savenkov on oma tegevusega täitnud
Maakohus oli arvamusel, et läbi objektiivse külje elementide analüüsi on tuvastatud ka see, et N. Savenkov tegutses otsese tahtlusega. Ta oli teadlik asjaolust, et tulistades stardipüstolist häirib selline tegevus kõrvaliste isikute rahu ja avalikku korda tervikuna, kusjuures isikutel võib tekkida kartus, et nende elu või tervis on ohus. Maakohtu seisukoht karistuse osas Süüdistatavatele O. Ivanovile, A. Flotovile ja A. Pintšukile
Ivanovi tegevust kõige taunitavamaks ja sel põhjusel ka tema süüd koos tegutsenud isikutest suurimaks. Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks mõista O. Ivanovile karistus vastava sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras, s.o 11 aastat vangistust. A. Flotovit oli maakohtu arvates tulenevalt tema rollist ja süü suurusest põhjendatud karistada sanktsiooni keskmises määras – 9 aasta vangistusega. Kuivõrd A. Pintšuki roll oli tagasihoidlikum ja tema süü oluliselt väiksem, pidas maakohus võimalikuks karistada teda miinimummäärast veidi suurema karistusega, s.o 4-aastase vangistusega. Mõistes A. Flotovi ja A. Pintšuki süüdi
lg 1, 2 – § 113 järgi hindas maakohus nende süüd toimepandus suureks ning pidas põhjendatuks karistada süüdistatavaid 8-aastase vangistusega. Seejuures võttis maakohus arvesse, et süüdistatavad läksid Kohtla-Järvele selge sihiga A.T. ile kätte maksta. Maakohus ei saanud jätta tähelepanuta ka asjaolu, et A. Flotovi ja A. Pintšuki tegevuse katkestas asjaolu, et nende tegevust märgati ja sellele reageeriti. Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. O. Ivanovi pidas maakohus põhjendatuks karistada
lg 2, 3 – § 121 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest sanktsiooni kõrgemas määras, s.o 3-aastase vangistusega. Maakohus oli seisukohal, et füüsilise vägivalla abil arvete klaarimine on äärmiselt taunitav ja seetõttu on eriliselt taunitav ka sellisele tegevusel kihutamine ja kaasaaitamine. Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. 12 Süü suurusest tulenevalt ja ka O. Ivanovi isikust tulenevalt ei pidanud maakohus võimalikus karistada teda rahalise karistusega, vaid pidas igati põhjendatuks karistusliigina vangistust. N. Savenkovile ja A. Pintšukile
Savenkov ja A. Pintšuk mitte isiklikel ajenditel, vaid kellegi teise huvides, milline asjaolu suurendas maakohtu arvates nende süüd. Kui isikutele on vastuvõetav nö käsu või teenuse korras füüsiline arveteklaarimine nende jaoks võõra ja süütu inimesega, siis peab sellisele käitumisele järgnema maakohtu arvates range karistus. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et nii N. Savenkovi kui ka A. Pintšukki on alus karistada mõrva toimepanemise eest sanktsiooni miinimummäärast oluliselt suurema karistusega. Maakohus pidas põhjendatuks karistada süüdistatavaid 11-aastase vangitusega. N. Savenkov pani toime ka
Maakohus leidis, et tegemist oli teoga, mis riivas oluliselt isikute avalikku kindlustunnet. N. Savenkovi tegevuses ei tuvastanud maakohus ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Maakohus võttis arvesse, et N. Savenkovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka reaalse vangistusega, kuid ta pole varasematest karistustest õppust võtnud ning tema teod on muutunud raskemaks. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maakohus võimalikuks karistada N. Savenkovi rahalise karistusega. Maakohtu arvetes vääris N. Savenkov karistuseks vangistust ja seda vastava sanktsiooni keskmisest määrast pisut väiksemas määras, s.o 2aastast vangistust. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni eriasjade prokurör M. Persidskaja, kes vaidlustab kohtuotsuse O. Ivanovi õigeksmõistmise osas
lg 1 järgi ja
Flotovi ja A. Pintšuki õigeksmõistmise osas
Ivanovi, A. Flotovi ja A. Pintšuki süüdistuse
lg 21 p 1, 2 ümberkvalifitseerimise osas
Samuti vaidlustab prokurör O. Ivanovile, A. Flotovile, A. Pintšukile ja N. Savenkovile mõistetud karistusi, leides, et need on liiga leebed. Kuna maakohus ei asendanud konfiskeerimist
Ivanovi ja A. Flotovi kuritegelikul teel saadud vara suhtes. Prokuröri apellatsioonis toodud seisukohad on lühidalt järgmised. O. Ivanovi süüdistuses
Flotovi ja A. Pintšuki süüdistuses
lg 1 järgi märgib prokurör, et kuritegeliku ühenduse moodustamise ja sinna kuulumise eest on võimalik kriminaalvastutus ka ilma selleta, et sinna kuuluvad isikud oleks jõudnud kuritegusid toime panna. Antud kriminaalasjas on ilmekalt näha, et ühendus toimis ning tänu ühendusele toimus süstemaatiline, aktiivne, hästi korraldatud ja läbimõeldud narkootikumide müük Tartu linnas augustis ja septembris 2009, millega kaasnesid karistamise aktsioonid esimese astme isikuvastaste kuritegude näol. Prokuröri arvates ongi just läbi konkreetsete kuritegude toimepanemise ja ühenduse liikmete käitumise võimalik ühenduse eksisteerimist tõendada. Prokurör leiab, viidates Riigikohtu lahendile 3-1-1-57-09, et käesolevas kriminaalasjas esinevad kõik kuritegeliku ühenduse tunnused. Seejuures on prokurör seisukohal, et ei ole oluline tõendada, et ühenduse liikmed tegutsesid ühendusele kasu teenimise eesmärgil. Ühendus ongi loodud selleks, et organiseeritult toime panna kuritegusid, mille abil saada varalist kasu ja see kasu ei pea olema ühenduse kasu, vaid see on iga üksikisiku kasu, kes kuritegusid kuritegelikku ühendusse kuuludes toime paneb. Samuti on prokuröri hinnangul tunnistajate ütluste ja jälitusprotokollidega tõendatud O. Ivanovile esitatud süüdistus
13 O. Ivanovile, A. Flotovile ja A. Pintšukile
lg 21 p 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses märgib prokurör, et käesolevas kriminaalasjas on välja selgitatud nimetatud isikute eesmärk, s.o narkootilise aine müük (tänavakaubandus) ning selle pealt varalise kasu teenimine ning soov ka edaspidi sellist varalist kasu teenida (mis tuleneb antud juhul kuriteo liigist). Seega narkootikumide aktiivne müük ongi see asjaolu, mis tõendab nimetatud isikute eesmärki ja soovi saada suurt varalist kasu. Prokurör leiab, et kriminaalasjas on tõendatud mõlemad
lg-s 21 toodud punktid, s.o suure varalise kasu saamise eesmärk ning kuritegeliku ühenduse poolt kuriteo toimepanemine, sest tegemist oli narkomüügiga, tuvastatud on suure varalise kasu saamine ning ka suure varalise kasu saamise eesmärk ning narkootilise aine käitlemise süüdistus kattub osaliselt kuritegeliku ühenduse eksisteerimise ajaga, s.o 14.08.2009 kuni 01.10.2009. Prokurör on vastupidiselt maakohtule seisukohal, et O. Ivanovi süü temale
O. Ivanovi süüd tõendavad prokuröri hinnangul hulgalised kaudsed tõendid, mis asetavad ta loogiliselt ja veenvalt kuriteo sündmustikku. Kui O. Ivanovi roll ära mõelda, ei oleks ei N. Savenkov ega A. Pintšuk keldrisse R. Gontšarouki peksma läinud. Prokurör lisab, et käesolevas kriminaalasjas ei olnud kellelgi süüdistatavatest peale O. Ivanovi motiivi R. Gontšarouki tappa, kuivõrd N. Savenkov ei tundnud kannatanut üldse ja A. Pintšuk tundis väga vähe. O. Ivanovi tahe R. Gontšaroukiga asjade klaarimiseks väljendub kõige ilmekamalt sündmustes, mis eelnesid tapmisele, s.o aktiivses otsimistegevuses ning ka teiste nö süüdlase otsimisele õhutamises ning ka käitumises ja liikumises tapmise päeval ning ka tapmisele järgnevatel päevadel. Prokurör leiab, et on ilmne, et lisaks kihutamisele osutas O. Ivanov N. Savenkovile ja A. Pintšukile nii vaimset kui ka füüsilist kaasabi. O. Ivanov teadis, et N. Savenkov ja A. Pintšuk läksid kannatanut torudega peksma, mistõttu ta pidi möönma igasuguse tagajärje, sh surma saabumise, võimalikkust. Prokurör ei nõustu otsusega ka osas, milles maakohus jättis kohaldamata
§-s 84 sätestatud konfiskeerimise asendamise. Prokurör märgib, et konfiskeerimise asendamist rakendataksegi vara puhul, mis on juba ära tarvitatud – antud juhul äratarvitatud narkootilise aine osas. Saadud tulu suurus on tõendatud tunnistajate ütlustega ja seega kuulub O. Ivanovilt
Flotovilt 465 000 krooni ehk 29 718.91 eurot. Prokurör on seisukohal, et O. Ivanovile, A. Flotovile, A. Pintšukile ja N. Savenkovile mõistetud karistused on liiga leebed, kuna ei vasta nende süü suurusele, nende isikutele, ei ole vastavuses üldise õiglustundega ega arvesta õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades kuritegude raskust ja
§-s 56 sätestatud karistamise aluseid, oleks O. Ivanovile, A. Flotovile, A. Pintšukile ja N. Savenkovile mõistetav õiglane karistus maksimaalses sanktsiooni määras või selle lähedal. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatava A. Flotovi kaitsja S. Politšev, kes taotleb A. Flotovi õigeksmõistmist
Flotovi tegevuse
lg 2 p 1 ja 2 järgi ümberkvalifitseerimist
Flotovile mõistetud karistuse vähendamist ning samuti temalt välja mõistetud riigi õigusabi tasu vähendamist ja vähendatud osa riigi kanda jätmist. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. A. Flotovi süüdistuses
u, O.A. i ja A.A. i ütlustest ei tulene, et just süüdistatavad A. Flotov ja A. Pintšuk panid kannatanu A.T. i suhtes toime vägivalla. Lisaks on tunnistajate ütlused auto värvi ja mudeli osas erinevad, mille maakohus on tähelepanuta jätnud. Veel on kaitsja seisukohal, et maakohtul ei olnud seaduslikku alust tugineda kohtuotsuse tegemisel tunnistaja Nastja ütlustele ning kohus rikkus sellega KrMS § 291 p 2 sätteid. Kuna kohtuistungil ei olnud välja 14 selgitatud, mis põhjusel tunnistaja keeldus ütluste andmisest (kas KrMS §-s 71 sätestatud alustel või mitte), ei olnud alust avaldada tema ütlusi. Lisaks on kaitsja seisukohal, et avaldatud ütlused on ebausaldusväärsed. Seevastu süüdistatavate ütlusi ei ole kohtuliku uurimise käigus ümber lükatud ning neid kinnitavad tunnistajate J.S. ja K.L. u ütlused ning jälitusprotokoll. Kuriteokoosseisu subjektiivse külje osas märgib kaitsja, et kuriteo toimepanemise katse tuleb sooritada üksnes otsese tahtlusega, kuid käesoleval juhul ei ole see tuvastatud. Samuti ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud, et A. Flotovi ja A. Pintšuki vahel oleks olnud mingisugune kokkulepe ükskõik millise vägivalla kohaldamiseks kannatanu suhtes, samuti ükskõik milliste tagajärgede saabumise osas. Süüdistuses
lg 2 p 1, 2 järgi vaidlustab kaitsja seda, et narkootikumide käitlemine ei toimunud grupis O. Ivanoviga ning nii suures mahus, nagu maakohus tuvastas. Kohtuotsusest tuleneb, et A. Flotovi poolt müüdud narkootikumide üldkogus on tuvastatud ainult tunnistajate S.V. i ja K.V. ütluste alusel. Kaitsja on seisukohal, et nimetatud tunnistajate ütlused on prokuratuuri poolt kunstlikult loodud ning seega kasutuskõlbmatud. Kaitsja leiab, et prokuratuuril ei olnud alust lõpetada kriminaalmenetlust nimetatud isikute suhtes KrMS § 205 lg 1 järgi, kuivõrd nad ise olid sama kuritegeliku ühenduse liikmed. Seega ei olnud prokuratuuril kohtueelsel uurimisel mingit õiguslikku alust kvalifitseerida K.V. ja S.V. i tegevus
Ivanovi, A. Flotovi ja A. Pintšuki tegevus
Selline teadvalt väär kriminaalseaduse kohaldamine andis võimaluse lõpetada S.V. i ja K.V. suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 205 lg 1 järgi ja muuta kahtlustatavad süüdistuse tunnistajateks. Veel märgib kaitsja, et süüdistus oli esitatud
lg 21 p 1, 2 järgi üksnes narkootilise aine suures koguses omandamises, mistõttu maakohtul ei olnud alust teha süüdimõistvat otsust narkootiliste ainete valdamise ja edasiandmise osas. Sellega rikkus maakohus KrMS § 268 lg 1 sätteid. Kaitsja hinnangul ei ole õige maakohtu järeldus, et O. Ivanov grupis koos A. Flotoviga omandasid vähemalt 1,8 kg amfetamiini, mille toimetasid ajavahemikul mai keskpaigast 2009 kuni augusti keskpaigani 2009 iga päev 20-40 g kogustena edasi K.V. le. Seejuures ei ole kohtuotsusest näha, mille tõendite alusel jõudis maakohus järelduseni, et A. Flotov koos O. Ivanoviga toimetasid K.V. le amfetamiini mai keskpaigast 2009 kuni juulini 2009. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et A. Flotovit ei olnud 15. kuni 19.-20. juulil 2009 Eestis ja seega ei saanud ta vähemalt nelja päeva jooksul toimetada K.V. le amfetamiini. Lisaks on kaitsja seisukohal, et tunnistajate S.V. i ja K.V. ütlused on ebausaldusväärsed. Eeltoodust lähtudes on kaitsja seisukohal, et A. Flotovi tegevus tuleb kvalifitseerida
Kaitsja leiab, et kohtuliku uurimise käigus on tõendatud ainult see, et A. Flotov omandas umbes 500 g amfetamiini, mistõttu kaitsja taotleb karistuse olulist vähendamist. Samuti taotleb ta lõpliku karistuse vähendamist, kuna leiab, et A. Flotovi süüditunnistamine
lg 1, 2 – § 113 järgi on põhjendamatu.
lg 1, 2 – § 113 järgi õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel tuleb kaitsjale väljamakstavat riigi õigusabi tasu kohtumenetluses vähendada 2 korda. Süüdistatav A. Flotov esitas ka ise apellatsiooni, milles palub end süüdistuses
Tema seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. A. Flotov on seisukohal, et maakohus ei teinud temale
lg 1, 2 – § 113 järgi esitatud süüdistust arutades kindlaks asjaolusid, mis oleksid tema süü välistanud. Asja kohtuliku arutamise ajal kohustas maakohus A. Flotovit vastama üksnes esitatavatele küsimustele, piirates sellega tema ütluste andmist. Samuti ei pidanud maakohus vajalikuks detailselt vaadelda kuriteopaika ega kannatanu, süüdistatavate ega tunnistajate liikumise marsruuti. Kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatavate hulgas ei ole seda isikut, kes teda ründas, ignoreeriti. Tunnistajate O.A. i ja A.A. i ütlused aga on vastuolulised. Kohtus A.T. teatas, et 15 uurimisel avaldati talle survet. A. Flotov leiab, et maakohus ei olnud otsuse tegemisel erapooletu. Süüdistuses
MS § 205 lg 1 kasutamine tunnistajate M.J. i, R.K. i, S.V. i ja K.V. suhtes. Ülaltoodud isikute suhtes ei tohtinuks A. Flotovi hinnangul menetlust lõpetada, kuna algselt olid nad süüdistatavad kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette vangistuse üle 6 aasta. Prokuratuur ja hiljem ka kohus ei võtnud arvesse fakti, et pärast tunnistajastaatuse saamist ja vahi alt vabastamist jätkasid need isikud koheselt kriminaalset tegevust. Ilmne on A. Flotovi arvates ka see, et uurimisorganid lihtsalt andsid kurjategijatele vabaduse vajalike tunnistuste vastu. Veel märgib A. Flotov, et uurija ähvardas teda ülekuulamisel, öeldes, et kui ta ei anna tunnistusi O. Ivanovi vastu ega tunnista end narkoaine käitlemises süüdi, siis teeb uurija nii, et A. Flotovile mõistetakse karistuseks 15 aastat vangistust ja O. Ivanovile eluaegne. Samuti on tunnistaja O.V. avaldanud, et eeluurimisel avaldati talle uurija ja politseitöötajate poolt survet. Tunnistaja A. Poljanski ütles kohtus, et ta oli Tartu arestimajas ühes kambris koos S.V. iga, kes tegi talle ettepaneku anda ütlusi A. Flotovi ja O. Ivanovi vastu. Pärast seda, kui A. Poljanski sellisest tehingust keeldus, viidi ta koheselt teise kambrisse. Ülaltoodud asjaolud viitavad A. Flotovi hinnangul vastastikusele huvile tekitada süütõendid nii uurimise kui ka endiste süüdistatavate poolt, kes on nüüd saanud tunnistaja staatuse. Veel märgib A. Flotov, et kohtuotsuse motiveerivas osas on palju moonutusi ja ebatäpsusi. On segi aetud erinevate ekspertiiside andmeid. Mõnede telefonikõnede sõnad ja fraasid on muudetud sel moel, et on moondunud öeldu mõte. Tunnistaja ütlused on samuti osaliselt moondunud ja trükitud teisiti, kui kohtus öeldi. A. Flotov tunnistab end süüdi 500 g amfetamiini omandamises ja sellele järgnevas osalises müügis S.V. ile ja K.V. le, kuid eitab narkootilise aine käitlemist sellises koguses ja ulatuses, mida talle inkrimineeritakse. Samuti väidab ta, et ei ole kunagi omandanud ega hoidnud narkootikume grupis koos O. Ivanovi või A. Pintšukiga ega omanud nendega ühiseid rahalisi tulusid. Teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud kuritegude eest, mis on seotud narkootikumide hoidmise ja käitlemisega. Alates 2004. aastast ei ole ta sooritanud ühtegi kuritegu, vaid õppis ja töötas pidevalt, omandas mitu eriala, hüvitas kõik kohtuhagid ja võlgnevused riigi ees. A. Flotov kahetseb siiralt kuriteo toimepanemist ja palub karistust kergendada. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava O. Ivanovi kaitsja S. Must, kes taotleb O. Ivanovi õigeksmõistmist temale
Kohtu mittenõustumisel kaitsja taotlusega O. Ivanov õigeks mõista, palub kaitsja kergendada O. Ivanovile määratud karistust. Samuti palub kaitsja vähendada O. Ivanovilt välja mõistetud menetluskulusid. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgmised. Süüdistuses
Ivanov ei pannud toime õigusvastasele teole kihutamist, kuna teo tegemise soov esines teo toimepanijatel juba enne tegu, s.t neil oli olemas põhiteo tahtlus. Kaitsja leiab, et maakohus on ekslikult järeldanud, et O. Ivanov oli kihutajaks ja kaasaaitajaks süüdistuses kirjeldatud sündmuses. Pealtkuulamisel kogutu põhjal on tehtud ebaõigeid järeldusi, mis ei kajasta tegelikku olukorda. Maakohtu järeldus, et on ilmne, et O. Ivanovi tahe hõlmas vägivalla abiga arvete klaarimist, on kaitsja hinnangul ebaõige. O. Ivanov on oma ütlustes kõnede sisu selgitanud, kuid maakohus on jätnud need tähelepanuta. O. Ivanovi tahtlus vägivalda kasutada ei ole tõendatud. Seega leiab kaitsja, et O. Ivanovi poolne kihutamine ja kaasaaitamine ei ole tõendatud ning maakohus on telefonikõnesid tõlgendanud ekslikult. Samuti on maakohus kaitsja arvates ebaõigesti leidnud, et O. Ivanov on andnud mitmekülgset abi teo toimepanemisele. O. Ivanovil puudus süüdistuses kirjeldatud tahtlus ja seega on tegemist kõlbmatu osavõtuga ning nimetatud kuritegu ei saa talle süüks arvata. 16 Süüdistuses
lg 21 p 1, 2 järgi leiab kaitsja, et kriminaalasja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks O. Ivanovi tegevust narkootiliste ainete käitlemisel. Maakohus on süüksarvatava teo tuvastamisel olulises osas tuginenud pelgalt ütlustele, andmata hinnangut tunnistajate ütlustele kui O. Ivanovi süüstavate tõendite usaldusväärsusele. Telefonikõnede eristustest ei nähtu ühtegi kõnet, kus oleks räägitud narkootikumidest. Samuti ei leitud O. Ivanovi kinnipidamisel ei tema autost ega ka mitte tema kodust mingisuguseid narkootilisi aineid. Lisaks ei selgu kriminaalasja materjalidest, millisest allikast pärines narkootiline aine, mida väidetavalt O. Ivanov suures koguses käitles. Ei ole andmeid selle kohta, et O. Ivanov oleks narkootilist ainet ise valmistanud ning ükski tõend ei osuta, et O. Ivanov oleks narkootiliste ainete käitlemisega tegelenud. Siinkohal on kaitsja arvates oluline märkida, et ütlusi on andnud isikud, kes on samades kuritegudes osavõtjate või kaastäideviijatena süüdi tunnistatud, olnud kahtlustatava rollis või kelle suhtes on kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Ülekuulatud on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuid, kelle ütlused ainuüksi ei saa olla niivõrd usaldusväärsed, et tingiksid isiku süüdimõistmise. Veel leiab kaitsja, et O. Ivanovile mõistetud karistus on põhjendamatult karm. Seejuures on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolud, et O. Ivanovi ei ole varem narkootikumidega seotud kuritegude eest karistatud ning süüdistuses
Ivanov teo keskne isik. Menetluskuludega seoses juhib kaitsja tähelepanu sellele, et neljast kahes episoodis on O. Ivanov õigeks mõistetud, mistõttu tuleb temalt välja mõistetud menetluskulusid vähendada poole võrra. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav O. Ivanov ise, kes palub end süüdistustes
Tema seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. O. Ivanov leiab, et tema süü
lg 2, 3 – § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei leidnud maakohtus tõendamist. O. Ivanov ei viibinud kuriteopaigal ning kannatanut ta ei tunne. Samuti ei ole ükski tunnistaja andnud ütlusi O. Ivanovi huvitatusest A.T. läbi peksta või siis kokkuleppest selliseks tegevuseks. Samuti puuduvad muud tõendid, mis süüdistust kinnitaksid. Maakohtu otsusest ei ole O. Ivanovi arvates võimalik aru saada, kuidas kohus tuli järeldusele, et O. Ivanov panin toime kihutamise. Maakohtu järeldused tuginevad pelgalt oletustele. O. Ivanov ei ole nõus ka temale esitatud süüdistusega
Ta märgib, et teda mõisteti süüdi tunnistajate sõnade järgi, kes olid ise kahtlustatavad antud kriminaalasjas, kuid KrMS § 205 järgi vabastati vastutusest. Uurimise vältel sooritasid need tunnistajad – S.V. , R.K. ja M.J. – juba uued kuriteod, kuid sellele vaatamata ei leidnud maakohus alust kahelda nende ütlustes. Maakohus ei põhjendanud, miks ei võetud arvesse nende tunnistajate ütlusi, kes kohtus üle kuulati ja kes andsid ütlusi selle kohta, et endised kahtlustatavad, nüüdsed tunnistajad rääkisid arestimajas sellest, et nad annavad O. Ivanovi vastu valeütlusi vastutasuks vabaduse eest. Seetõttu tulnuks suhtuda nende ütlustesse kriitiliselt. Lisaks oli tunnistajate ütlustes ka olulisi vastuolusid, mille maakohus jättis tähelepanuta, samuti on tunnistajad oma ütlusi muutnud. O. Ivanov rõhutab, et maakohtule ei olnud esitatud ühtegi raha ja narkootikumide üleandmise fikseeritud fakti. Esitati vaid vastutusest pääsenud inimeste kahtlased ütlused. Sellistesse tunnistustesse tuleb O. Ivanovi hinnangul aga suhtuda kriitiliselt ja tõlgendada kahtlused süüdistatavate kasuks. O. Ivanovi jaoks jääb arusaamatuks, miks olukorras, kus maakohus leidis, et tema andis tunnistajatele, nt M.J. ile, narkootikume, kes andis edasi sama koguse samadel alustel, siis M.J. ile esitati süüdistus
lg 1 järgi, aga temale sama tegevuse eest
O. Ivanov küsib, miks S.V. , M.J. , R.K. ja K.V. vabastati, aga temale mõisteti nende samade kuritegude eest 11 aastat vabadusekaotust. 17 Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks O. Ivanovi õigeks mõista, palub ta vähendada temale mõistetud karistust. Samuti palub ta tagastada temalt konfiskeeritud raha, kuna uurimise käigus ei tõendatud selle päritolu – ei ole tõendatud, et see on saadud kriminaalsel teel. Lisaks palub O. Ivanov vähendada temalt välja mõistetud menetluskulusid, kuna ta mõisteti maakohtus osaliselt õigeks. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava N. Savenkovi kaitsja A. Saar, taotledes N. Savenkovi õigeksmõistmist
p 1 järgi ning tema teo kvalifitseerimist
Savenkovi õigeksmõistmist
Alternatiivselt taotleb kaitsja N. Savenkovi karistuse kergendamist. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgmised. Süüdistuses
p 1 järgi on kaitsja seisukohal, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata süüdistatavate A. Pintšuki, A. Bajevi ja N. Savenkovi kohtus antud ütlused. Tuginetud on isikute ütlustele, kes Tartus Jaama 197 keldris toimunud sündmustest teavad kaudselt või ei tea midagi. Samuti on süüdimõistva kohtuotsuse langetamisel ebaõigesti arvestatud isikute ütlusi, kes ise olid samas kriminaalasjas kahtlustatavad, kuid kelle suhtes menetlus lõpetati. Kaitsja juhib tähelepanu, et maakohus ei ole tuvastanud ei teo motiivi ega eesmärki. Tõendatud ei ole, et N. Savenkov soovis R.G. i surma. Veelgi enam – puuduvad tõendid, mis annaks alust arvata, et N. Savenkov soovis R.G. ki tappa, tegutsedes koos A. Pintšukiga. Kriminaalasja materjalidest on teada ning N. Savenkov ei eita, et ta lõi R. G. käega näo piirkonda, millest kaitsja järeldab, et ta ei pidanud R.G. i surma ette nägema, seda võimalikuks pidama ega möönma. Eelnevast lähtuvalt tuleb N. Savenkov kaitsja arvates
p 1 järgi õigeks mõista ning kvalifitseerida tema tegu
Seejuures taotleb kaitsja ringkonnakohtult maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ja tõendite ümberhindamist, esitades omapoolse versiooni juhtunust, mille kohaselt oli R.G. i peksjaks R.K. . Kaitsja leiab, et maakohtu järeldus, mille kohaselt R.G. ki peksti kahe raudtoruga ja kahe isiku poolt on oletuslik ega tugine tõenditele. Samuti on alusetu järeldus, et raudtorud olid keldrisse kaasa võtnud N. Savenkov ja A. Pintšuk. Süüdistuses
p 3 järgi on kaitsja seisukohal, et üle on kuulatud hulgaliselt isikuid, kes on maakohtus andnud vastuolulisi ütlusi. Kaitsja arvates on tõsikindlalt tõendatud, et sõidukil Opel Omega olid purunenud esiukse ja tagumise ukse klaas, mis selgelt viitab ründele. Kindlalt on tõendatud, et sõiduki klaaside purustajaks ei olnud N. Savenkov. Maakohus on kaitsja hinnangul jätnud põhjendamatult tõendikogumist välja A. Bajevi, A. Pintšuki ja N. Savenkovi ütlused. Kaitsja arvates on eelmärgitud isikute ütlused tõesed, haakudes sõiduki Opel Omega vaatlusprotokolliga, kus on tuvastatud, et sõiduki juhipoolse esiukse ja tagumise ukse klaas olid purunenud. Kaitsja on seisukohal, et 28.09.2009 Tartus Vana Kaubamaja taga parklas toimus rünne sõidukile, milles viibisid P.P. , S.T. , A. Bajev, A. Pintšuk ja N. Savenkov. Kõik sõidukis viibijad tundsid ohtu nii enda tervisele kui ka sõiduki purustamisele, seega viibisid hädakaitseseisundis. N. Savenkov oli ainuke, kes otsustas rünnet tõrjuda kaasas olnud stardipüstoliga. Pärast kahe lasu teostamist olukord rahunes ja nemad sõitsid ära. Kaitsja arvates kuulub N. Savenkov
p 3 järgi õigeksmõistmisele ning tema käitumist tuleb hinnata
Seoses taotlusega kvalifitseerida N. Savenkovile
p 1 järgi esitatud süüdistus ümber
N. Savenkovi süüdimõistmisel
p 1 järgi palub kaitsja kaaluda tema karistuse kergendamist, mõistes karistuse seaduses sätestatud alammäras. Süüdistatav N. Savenkov esitas ka ise apellatsiooni, milles palub end esitatud süüdistustes õigeks mõista. Süüdistuses
p 1 järgi märgib süüdistatav, et kuivõrd tapmise motiivid jäid tuvastamata, ei ole võimalik teda tahtlikus tapmises süüdi tunnistada. N. Savenkov on juba 18 maakohtus öelnud, et tal ei olnud mingit tahtlust ega motiivi tappa R.G. ki. Keegi ei eeldanud ega teadnud, et R.G. tuleb keldrisse. Tunnistajate ütlustest lähtuvalt on selge, et R.K. pidi kohtuma V.O. selleks, et otsustada paadimootori ja muruniiduki ostmise üle. Kuid põhjusel, et V.O. hilines kohtumisele, tuli Jaama 197 keldrisse R.G. . See oli puhas juhuslikkus, mida ei saanud keegi ette näha. Asjaolu, et tunnistaja R.K. oli teadlik keldris toimunust kinnitab tema kõne V.O. le. N. Savenkovi arvates pidanuks maakohus seadma R.K. i ütlused kahtluse alla. Maakohus asus seisukohale, et R.K. ei saanud peksta R.G. ki kahe toruga, kuid N. Savenkov leiab, et ta võis seda teha ka ühega. Asjaolu, et R.G. ile kuuluv veri avastati kahel torul, ei tähenda tingimata, et peksmist viidi läbi kahe toruga. Samuti ei saa N. Savenkov nõustuda maakohtu arvamusega, et tema kohtus antud ütlused olid ennastõigustavad. Uurimise algusest peale ütles N. Savenkov, et õigeid ütlusi hakkab ta andma alles kohtus, mida ta ka tegi. N. Savenkovile jääb arusaamatuks maakohtu arvamus, et R.G. ki võisid peksta ainult kaks inimest – N. Savenkov ja A. Pintšuk. Millegagi ei ole tõendatud, et N. Savenkov viis Jaama 197 keldrisse raudtorud. Vastupidi, A. Bajevi ja R.K. i ütlustest nähtub, et keldrisse mindi tühjade kätega. Süüdistuses
Savenkov samuti maakohtuga nõustuda ning palub end õigeks mõista. Kõiki tegevusi T.M. ja tema seltskonna poolt hindas N. Savenkov kui ohtu endale ja pidi sellepärast end kaitsma. Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse ka süüdistatava A. Pintšuki kaitsja R. Napa, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega A. Pintšuk süüdistustes
Kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist A. Pintšuki ja N. Savenkovi süüdistuses
Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. Süüdistuses
lg 1, 2 – § 113 järgi on maakohus kaitsja hinnangul põhjendamatult avaldanud ja arvestanud anonüümse tunnistaja leppenimega Nastja kohtueelses menetluses antud ütlustega, samuti isikute fotode järgi äratundmiseks esitamiste protokollidega, kus anonüümne tunnistaja on osundanud A. Pintšukile ja O. Flotovile kui peksjatele. Seda seetõttu, et ei saa välistada, et anonüümsel tunnistajal oli olemas KrMS §-s 71 sätestatud alus ja õigus keelduda ütluste andmisest, muu hulgas seetõttu, et ta võis olla ise sündmuste osaline ja tema ütlused võisid süüstada ka teda ennast. Maakohus ei ole arvestanud ka A.T. i peksmist pealt näinud tunnistaja A.A. i ütlustega, kelle ütlustest tuleneb, et kannatanu tundis hästi vähemalt ühte teda rünnanud isikutest, oskas teda nimetada nimepidi ning selleks nimeks ei olnud ei Andrei ega ka Oleg. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud kaitsja arvates põhjendamatult arvestamata kannatanu enese ütlused, milles ta kinnitas, et kohtusaalis viibivate süüdistatavate hulgas ei ole neid isikuid, kes teda 24.09.2009 ründasid ja talle kehavigastusi tekitasid. Seega leiab kaitsja, et A. Pintšuki süü A.T. i tapmise katses ei ole tõendatud, kahtlused tuleb tõlgendada tema kui süüdistatava kasuks ja A. Pintšuk kuulub selles süüdistuse episoodis õigeksmõistmisele. Süüdistuses
i ütlused ei ole usaldusväärsed. Seda eelkõige seetõttu, et ka temale enesele oli esitatud kahtlustus R.G. i mõrvas. Oletuslik on kohtu järeldus, et peksti kahe raudtoruga ja peksjaid pidi olema seega vähemalt kaks. Tunnistaja G.P. i ütluste kohaselt oli keldris ohtralt verd ja seega võis kannatanu veri sattuda ka maaslebavale raudtorule. Põhjendamatu on väita, et R.K. keldrisse ei sisenenud ja R.G. i peksmiseks temal mingisuguseid motiive ei olnud, küll aga olid need O. Ivanoviga seotud isikutel, s.t A. Pintšukil ja N. Savenkovil. Teadmata keldris aset leidnud sündmustest ei saanuks R.K. tunnistaja V.O. le telefoni teel öelda, et „täna jumalat, et sina seal all ei olnud". Tunnistaja G.V. i ütluste kohaselt on R.K. temale avaldanud, et ta vabastati 19 vahi alt pärast seda, kui oli andnud politseile neile sobivaid ja soovitud ütlusi. Ka tunnistaja A. Poljanski andis kohtus ütlusi, et viibides Tartu Arestimajas koos S.V. iga kinnitas viimane temale, et teeb politseiga koostööd ja annab ütlusi O. Ivanovi ja teiste vastu. Maakohus on jätnud nimetatud asjaoludele hinnangu andmata. Süüdistuses narkootilise aine käitlemises isikute grupis ja suures koguses on kohtuotsus kaitsja hinnangul põhjendamatu seetõttu, et on rajatud ebausaldusväärsete tunnistajate ütlustele. Tunnistajate S.V. i ja R.K. i ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks põhjusel, et nad selgitasid süüstavate ütluste andmist O. Ivanovi ja temaga seotud isikute vastu koostööga politseiga tingimusel, et menetlus nende osas kas lõpetatakse või nende suhtes valitakse kergemaliigilisem tõkend. Peale selle, R.K. i ütluste kohaselt tutvus ta A. Pintšukiga 2009 suve algul, kui kolmekesi koos O. Ivanoviga kaupluse Ehituse ABC juures kohtuti ja talle anti gramm marihuaanat. Suve algul aga viibis A. Pintšuk kinnipidamiskohas, kust vabanes 14.08.2009. Kaitsja leiab, et A. Pintšuki süü narkootiliste ainete omandamises, hoidmises ja edasiandmises ei ole tõendatud ja ta kuulub seetõttu
Apellatsiooni esitas ka süüdistatav A. Pintšuk, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista ta süüdistustes
Süüdistatava seisukohad on lühidalt järgmised. Süüdistuses
Pintšuk, et tema süü ei leidnud maakohtus tõendamist. A. Pintšuk leiab, et tunnistaja leppenimega Nastja ütlusi ei saa võtta tõendina arvesse, kuna kaitsja poolel polnud võimalik tunnistajat küsitleda. Samuti, kui süveneda tunnistaja ütlustesse, siis kujuneb mulje, et ta ise osales selles intsidendis. Maakohus on A. Pintšuki arvates jätnud põhjendamatult tähelepanuta vastuolud tunnistajate O.A. i ja A.A. i ütlustes. Telefonivestlused O. Ivanoviga on A. Pintšuki sõnul seotud D.T. otsimisega eesmärgiga saada temalt informatsiooni J.S. alt ära võetud auto asukoha kohta. A.T. it A. Pintšuk väidetavalt ei tundnud ega saanud teda seega ka otsida. Mingeid kokkuleppeid ega soovi kedagi füüsiliselt karistada A. Pintšukil, A. Flotovil ja O. Ivanovil ei olnud. Süüdistuses
Nimelt peeti algselt R.G. i mõrvas kahtlustatavana kinni R.K. , kes aga peatselt vabastati, jättes mulje, et ta leppis uurijatega kokku, et annab vajalikke ütlusi ja ta lastakse vabaks. Samuti peeti
Bajev, kuid pärast tema korduvat ülekuulamist esitati talle kahtlustus vaid
Savenkovi ütluste kohaselt peksis ta kannatanut toruga. Ka. N. Savenkov, A. Poljanski ja O.V. on öelnud, et neile avaldati uurimisel survet. A. Pintšuk leiab, et õigusriigis ei ole vastuvõetav sellisel moel uurimist läbi viia ehk saada ütlusi selle arvel, et vabastada süüdlased vastutusest. A. Pintšuk leiab, et maakohus on põhjendamatult lugenud tema, A. Bajevi ja N. Savenkovi ütlused mittetõepärasteks. Kõiki ütlusi tõendavad tunnistajate ütlused ja operatiivprotokollid. Eeluurimisel kasutas A. Pintšuk oma õigust mitte ütlusi anda, mis on loogiline reaktsioon olukorras, kus eeluurimine toimus eelarvamuslikult. Seda, et R.K. osales kuriteos, tõendab tema ähvardav telefonikõne V.O. le. A. Pintšuk leiab, et tunnistaja R.K. i ütlustes on mitmed olulised vastuolud, mistõttu tema ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. A. Pintšuk on seisukohal, et R.K. üritab kahtlustust endast eemale juhtida ja rajab oma ütlused valele, eesmärgiga ennast puhtaks pesta. Asjaolu, et keldrist leiti suitsukoni A. Pintšuki DNA-ga tõendab A. Pintšuki arvates üksnes seda, et ta viibis keldris, mitte aga seda, et ta kannatanut peksis. Samuti ei ole tõendatud, et kannatanut peksti kahe toruga. Ühele torule võis verd sattuda ka juhuslikult kakluse käigus. Süüdistuses
Pintšuk, et maakohus mõistis ta süüdi põhjendamatult. Vastavalt R.K. i ütlustele toimusid tema poolt kirjeldatud sündmused 2009 20 suvel, kuid A. Pintšuk oli kuni 14.08.09 Tallinna Vanglas. Pärast seda kuni 30.08.09 oli ta Kohtla-Järve linnas, mida on võimalik kontrollida telefonide pealtkuulamise protokollist. Seega ei saanud ta osaleda sündmustes, mida kirjeldas R.K. . Suhtlus tunnistajatega algas septembrist 2009 ja kestis kuni oktoober 2009, kuid üksnes omavaheline suhtlus ei tõenda midagi. Ka S.V. i paljasõnalised väited ei saa tõendada tema süüd, kuivõrd need on antud sihiga A. Pintšukki mustata, et ise pääseda karistusest. Asjaolu, et S.V. ilt leiti suur kogus narkootikume ajal, mil süüdistatavad viibisid juba vahi all, tõendab, et narkootikume sai ta teisest allikast. Asjade kohta, mis leiti üürikorterist Puiestee 112 A6, selgitab A. Pintšuk, et üüris seda korterit ega tea neist asjadest midagi. Asjadel ei ole tema DNA-d ega näpujälgi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel ning palusid maakohtu otsuse tühistada apellatsioonides esitatud taotluste ulatuses. Prokuröri apellatsiooni palusid süüdistatavad ja kaitsjad jätta rahuldamata. Prokurör palus maakohtu otsuse tühistada apellatsioonis esitatust lähtudes. Süüdistatavate ja kaitsjate apellatsioonid palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad, prokuröri ning tutvunud kõigi kriminaalasjas kogutud materjalidega leiab, et maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele. A. Flotovi ja A. Pintšuki süüdistuses
§-de 25 lg 1,2,4 – 113 järgi ja O. Ivanovi süüdistuses
§-de 22 lg 2,3 – 121 järgi. Käesolevas kuriteoepisoodis esitatud apellatsioonides taotlevad süüdistatavad ja nende kaitsjad sisuliselt maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning sellest tulenevalt süüdistatavate õigeksmõistmist. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides esitatud väited eraldivõetult ega ka kogumis ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, sest need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi küsimuses, mis puudutab kannatanu A.T. i peksmist A. Flotovi ja A. Pintšuki poolt ning O. Ivanovi poolset kihutamist ja kaasaaitamist kannatanu peksmisele. Maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, neid omavahel kõrvutanud ning lükanud usaldusväärselt ümber süüdistatavate kaitseversioonid, selle kohta, et nemad
augustini 2011 kehtinud sõnastus) sätteid. Pealegi, alates
Eelnevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et kriminaalasjas on tõendatud füüsilise vägivalla kasutamine kannatanu suhtes A. Flotovi ja A. Pintšuki poolt. Tuvastamist on leidnud ka asjaolu, et peksmine oli põhjuslikus seoses kannatanule esinenud kehavigastusega. 24 Samas leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud süüdistatavate tapmistahtlus, s.o kuriteo subjektiivne külg. Maakohus on leidnud, et süüdistatavad A. Flotov ja A. Pintšuk tegutsesid kaudse tahtlusega ning motiveerinud süüdistatavate tapmistahtlust järgmiselt „..olukorras kus kannatanut löödi pea piirkonda korduvalt so korduvalt ohustati isiku elu, kusjuures ohustati inimese elutähtsat piirkonda - pead ja aju – pidid süüdistatavad mõistma, et nende ühise tegevuse läbi võib tagajärjena saabuda inimese surm“. Maakohtu ülalesitatud põhjendustest tuleneb ringkonnakohtu arvates, et maakohus on A. Flotovi ja A. Pintšuki süüditunnistamisel tapmise katses lähtunud eelkõige süüdistatavate objektiivsele käitumisele antavast hinnangust, viidates seejuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-128-06. Õiguspraktikas on tõepoolest asutud seisukohale, et subjektiivse külje avamisel on abipakkuvaks kriteeriumiks objektiivsed ehk siis välised tehiolud, kuid siinjuures tuleb arvestada, et ainuüksi nn välisest teopildist on võimalik lähtuda üksnes juhul, kui kannatanule on tekitatud taoline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua isiku surma. Riigikohtu kriminaalkolleegium toonitab lahendis nr 3-1-1-128-06, et iga tervist kahjustav käitumine võib endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks kuid sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud (tapmis)tahtluse kohta. Nimetatud lahendist tuleneb seega, et vahetult tagajärje põhjustanud tegu ise ei ole midagi sellist, mille korral oleks vääramatult võimalik väita toimepanijal esinenud tahtlust tagajärje suhtes. Käesolevas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud, et A. Flotov ja A. Pintšuk tekitasid kannatanule vigastused, mis ei olnud eluohtlikud ja tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat kuid mitte üle 4 kuu. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kannatanule tekitatud objektiivsed vigastused ei anna otsest alust väiteks, nagu võinuksid need suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua isiku surma, siis ei saa ainuüksi välise teopildi hindamise tulemusena asuda vastuvaidlematule seisukohale, et süüdistatavad panid vägivallateod toime samaaegselt esinenud tapmistahtlusega ning seetõttu on kohtul vältimatult vajalik anda hinnang süüdistatavate käitumise subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele. Ka eelpool nimetatud kohtulahendis rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et küsimus, millise sätte järgi konkreetsel juhul süütegu kvalifitseerida, sõltub toimepanija käitumise objektiivsele (nn väline teopilt) ja ka subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele antavast hinnangust kogumis. Juhtudel, mil isiku käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, kuid välise teopildi alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, tuleb iseäranis hoolikalt kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud. Kriminaalasjas kogutud tõenditega, eelkõige aga süüdistatavate vaheliste telefonivestluste alusel, on kindlaks tehtud, et süüdistatavate tegevuse eesmärgiks oli leida tunnistajalt J.S. alt ära võetud sõiduauto ning karistada auto äravõtjaid. Ringkonnakohtu arvates on olemasolevate tõendite puhul eluliselt ebausutav, et oma taolise, suhteliselt vähetähtsa, eesmärgi saavutamiseks soovinuks süüdistatavad kannatanu tappa. 25 Ringkonnakohus möönab, et kahtlemata on isiku peksmine jalgade ja kurikaga pähe ja keha piirkonda välise vaatluse alusel hinnatav ohuna isiku elule, kuid tegemist ei ole siiski taolise äärmusliku ründeviisiga, mille tuvastamisel saaks koheselt rääkida tapmistahtluse esinemisest. Siinjuures ei saa arvestamata jätta ka ründe intensiivisust ja ründajate poolt kasutatud jõudu ning isiku(te) teoeelset- ja järgset käitumist. Ringkonnakohtu arvates saab A.T. il esinenud kehavigastuste alusel (puudus oht elule) teha ühese järelduse, et A. Flotovi ja A. Pintšuki poolne rünne ei olnud niivõrd intensiivne, et põhjustanuks kannatanule raske tervisekahjustuse, mis omakorda viitab süüdistatavate soovimatusele kannatanu tappa. Ka tunnistajate O.A. i ja A.A. i ütlustest, milles nad kirjeldavad peksjate tegevust sündmuskohal, ei saa järeldada peksjate soovi kannatanu tappa. Nii on tunnistaja O.A. maakohtus kinnitanud, et pärast peksjate lahkumist sündmuskohalt läks kannatanu maja trepikoja juurde. Peksjate lahkumisel sündmuskohalt helistas ta politseisse. Seejärel saabusid sündmuskohale kiirabi ja politsei kes esmalt kannatanut ei leidnud. Neid juhatati kannatanu juurde (kd XXII tl 153,154,156). A.A. i ütluste kohaselt jäi kannatanu pärast peksmist lamama ja peksjad sõitsid autoga ära. Siis tõusis kannatanu püsti ning läks sündmuskohalt minema. Tema aga helistas kiirabisse Tunnistaja ütluste kohaselt peksti isikut kurikaga ja pärast seda kui ta oli maha kukkunud, siis peksti teda rohkem vastu jalgu (kd XXII tl158). Seega saab tunnistajate ütlustest teha järelduse, et süüdistatavad ise lõpetasid kannatanu peksmise ning see ei olnud tingitud politsei või kiirabi poolsest sekkumisest. Ringkonnakohtu arvates viitab süüdistatavate ülalkirjeldatud käitumine soovimatusele kannatanu tappa, sest oma tapmiseesmärgi saavutamiseks puudus neil objektiivne takistus. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et süüdistatavate tahtlus ulatus üksnes tervisekahjustuse kui tagajärje saabumise põhjustamiseni. Ülaltoodust lähtuvalt, leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud nagu oleksid A. Flotov ja A. Pintšuk A.T. it pekstes soovinud kannatanu surma ja seda mitte ka kaudse tahtluse tähenduses karistusõiguslikus mõttes. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kriminaalasjas on tõsikindlalt tõendamist leidnud A. Flotovi ja A. Pintšuki poolt A.T. i peksmine ja selle tulemusena kannatanule tervisekahjustuse tekitamine, siis tuleb nende käitumine kvalifitseerida
O. Ivanovi kaitsja on apellatsioonis leidnud, et O. Ivanov ei ole kihutanud A. Flotovit ja A. Pintšukki A.T. i kehalisele väärkohtlemisele, sest süüdistatavatel A. Flotovil ja A. Pintšukil oli tahtlus kannatanu kehaliseks väärkohtlemiseks juba varasemalt olemas. Ringkonnakohus kaitsja taolise seisukohaga ei nõustu. O. Ivanovi ja A. Flotovi vahel
Savenkovi süüdistuses
Käesolevas kuriteoepisoodis esitatud apellatsioonides taotlevad süüdistatavad ja nende kaitsjad maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ja N. Savenkovi süüditunnistamist
Pintšuki õigeksmõistmist. Apellatsioonides leitakse, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud ka kriminaalmenetluse norme. Prokuröri poolt esitatud apellatsioonis taotletakse O. Ivanovi süüditunnistamist käesolevas kuriteoepisoodis
§-de 22 lg 2,3 ja 114 p 1,4 järgi. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks välja arvatud A. Pintšuki süüditunnistamise osas
27 Maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, neid omavahel kõrvutanud ning lükanud usaldusväärselt ümber süüdistatavate N. Savenkovi ja A. Pintšuki kaitseversioonid selle kohta, et nemad 29. septembril 2009 kella 15.00 paiku Tartus Jaama tn 197 maja keldris R.G. i raudtorudega ei peksnud ning kannatanule eluohtlikke vigastusi, mille tagajärjel viimane suri, ei põhjustanud. Samuti on maakohus, asetades erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, põhjendatult jõudnud järeldusele, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei anna kõrvaldamatute kahtluste tõttu alust O. Ivanovi süüdimõistmiseks
§-de 22 lg 2,3 ja 114 p 1,4 järgi. Ringkonnakohus nõustub täiel määral maakohtu sellekohaste põhistustega ning ei pea vajalikuks neid korrata ning piirdub vaid omapoolsete põhjendustega lisamisega apellatsioonides esitatule vastates. Süüdistatavate ja kaitsjate apellatsioonides on leitud, et maakohus on alusetult jätnud tõendite hulgast välja N. Savenkovi, A. Pintšuki ja A. Bajevi ütlused kui mitte usaldusväärsed ning sellega rikkunud kriminaalmenetluse sätteid. Ringkonnakohuskohus taolise apellatsioonides esitatud etteheitega ei nõustu. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib KrMS § 289 lg-s 1 märgitu kohaselt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb aga tähele panna, et kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on maakohus N. Savenkovi, A. Pintšuki ja A. Bajevi ristküsitlemisel, ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, avaldanud süüdistatavate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, sest need erinesid kohtus antud ütlustest. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, leiab, et N. Savenkovi, A. Pintšuki ja A. Bajevi poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused erinevad diametraalselt nende poolt kohtuistungil antud ütlustest. Nii on N. Savenkov kohtueelsel uurimisel väitnud, et
lg 2 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-43-06 leidnud, et võimaluse korral tuleb kindlaks teha, mil viisil ja millise intensiivsusega keegi kaastäideviijatest teos osales. Samas märgib kriminaalkolleegium, et asjaolul, kas isik lõi grupiviisilises peksmises osaledes kannatanut ühel või näiteks kümnel korral, ei ole kaastäideviimise aspektist tähendust, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad. Seega, kuivõrd N. Savenkov ja A. Pintšuk tegutsesid R.G. i raudtorudega pekstes kaastäideviijatena, siis ei oma nende tegevuse kriminaalõigusliku kvalifitseerimise seisukohalt tähtsust kelle konkreetne löök põhjustas kannatanule surmava vigastuse. Maakohus on A. Pintšuki süüdi tunnistanud
p 1,4 järgi, s.o tapmise eest mis on toime pandud julmal viisil ja vähemalt teist korda. Seejuures on maakohus lähtunud A. Pintšuki süüditunnistamisel
Pintšuki 24. septembril 2009 toimunud A.T. i peksmises osas süüdi
§-de 25 lg 1,2 ja 113 järgi, s.o tapmise katses. Kuivõrd ringkonnakohus kvalifitseeris A. Pintšuki tegevuse A.T. i peksmisel
Pintšuk talle
p 4 esitatud süüdistuses, kuriteo objektiivse teokoosseisu puudumise tõttu tema käitumises, õigeks mõista. Prokuröri apellatsioonis leitakse, et O. Ivanovi õigeksmõistmisel talle
§-de 22 lg 2,3 ja 114 p 1,4 järgi esitatud süüdistuses, on maakohus põhjendamatult leidnud nagu esineksid kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 31 O. Ivanovile esitatud süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse teda selles, et ta kihutas ja aitas kaasa piinaval ja julmal viisil teise inimese tapmisele s.o mõrvale, mis seisnes selles, et tema kihutas A. Pintšuki ja N. Savenkovi R.G. i tapma selle eest, et viimane oli temale võlgu. Lähtudes O.Ivanovile esitatud süüdistuse sõnastusest ei ole ringkonnakohtu arvates esitatud süüdistusest võimalik aru saada, milles seisnes O. Ivanovi poolne tegevus N. Savenkovi ja A. Pintšuki kallutamises R.G. i tapmisele, seda enam veel tapmisele eriti julmal viisil nagu tuvastas maakohus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses 3-1-1-101-05 leidnud, et isiku käitumise kvalifitseerimiseks kuriteost osavõtuna ei piisa sellest, kui abstraktselt näidatakse ära tema seotus teo toimepanemisega. Ära tuleb näidata ka konkreetne osavõtutegu. Taolist osavõtutegu aga O.Ivanovile esitatud süüdistusest ei nähtu. Esitatud apellatsioonis sisustab prokurör O. Ivanovi kihutamistegu asjaoluga, et peale O. Ivanovi ei olnud kellelgi põhjust R.G. i tappa, sest viimane oli nimelt O. Ivanovile võlgu. Samuti ka O. Ivanovi tegevusega
§-de 22 lg 2,3 ja 114 p1,4 järgi. O. Ivanovi süüdistuses
Flotovi ja A. Pintšuki süüdistuses
Prokuröri poolt esitatud apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse, millega O. Ivanov mõisteti õigeks kuritegeliku ühenduse loomises, selle juhtimises ning sellesse uute liikmete värbamises, tühistamist ning O. Ivanovi süüditunnistamist
Samuti taotleb prokurör maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis õigeks A. Flotovi ja A. Pintšuki kuritegelikku ühendusse kuulumises ning süüdistatavate süüditunnistamist
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on igakülgselt analüüsinud kriminaalasjas kogutud tõendid, asetanud need omavahelisse konteksti ning õigustatult jõudnud järeldusele, et puudub alus O. Ivanovi süüditunnistamiseks
Flotovi ja A. Pintšuki süüditunnistamiseks
Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning ei pea vajalikus nende kordamist käesolevas otsuses. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri apellatsioonis esitatud põhjendused maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole veenvad ning ei anna alust maakohtu otsustuse muutmiseks. Ringkonnakohus leiab, et O. Ivanovi, A. Flotovi ja A. Pintšuki süüküsimuse otsustamiseks käesolevas kuriteoepisoodis tuleb esmalt vastata küsimusele, kas süüdistatavad lõid narkootikumide müümiseks kuritegeliku ühenduse ehk kas kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on tuvastatav
Nõustudes maakohtuga leiab ringkonnakohus, et nimetatud küsimusele tuleb vastata eitavalt. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et alates 2009 märtsist tegeles O. Ivanov narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega, müües tema poolt hangitud narkootikume M.J. ile. Alates 2009 maist ühines O. Ivanoviga A. Flotov, ning hangitud narkootikume müüsid mõlemad süüdistatavad K.V. le ja S.V. ile. Seega tegutsesid O. Ivanov ja A. Flotov grupis. Seejuures põhines nende koostegutsemine süüdistatavate vahel väljakujunenud sõbrasuhetel (kd XXIII tl 379).. A. Pintšuk vabanes kinnipidamiskohast 14. augustil 2009.
lg 1 sõnastuse kohaselt iseloomustavad kuritegelikku ühendust järgmised tunnused: sellesse kuulub kolm või enam isikut; see on püsiv; selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud; see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja selle tegevus on 33 suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemäär on vähemalt kolm aastat või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kuritegeliku ühenduse liikmelisust, s.o kas väidetavalt O. Ivanovi poolt loodud kuritegelikku ühendusse kuulus kolm või enam liiget. Süüdistusest nähtuvalt O. Ivanov lõi, juhtis ja värbas liikmeid kuritegelikku ühendusse alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.