MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 8. aprill 2013, Tartu Haldusasi Eduard Astapovi kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 10. juuli 2012. a toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 6. detsembri 2012. a määrus Eduard Astapovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Eduard Astapov, lepinguline esindaja Tatjana Kostrõkina Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-2202 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 6. detsembri 2012. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 10. juulil 2012 saabus Narva tollipunkti OÜ-le Galaton Bussid kuuluv buss Volvo/Berhof registreerimisnumbriga XXX . Buss suunati läbivaatusele, mille kohta koostati 10. juulil 2012 veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/12/1651. Läbivaatusel selgus, et Eduard Astapovi juhitud bussi kütusepaagis oli kütust 280 liitrit, mistõttu nõuti aktsiisi tasumist, millest E. Astapov keeldus. Seetõttu jäeti buss seisma Narva TP sõiduautode ooteplatsile kuni maksude tasumiseni. E. Astapov esitas 13. juulil 2012 reisija deklaratsiooni nr 12EE5600EE91581077 ja tasus maksusumma 182,28 eurot. 16. juulil 2012 esitas E. Astapov seletuskirja reisija deklaratsioonile. E. Astapov esitas 21. juulil 2012 taotluse reisija deklaratsiooni muutmiseks ja tasutud summa tagastamiseks. E. Astapov pöördus Maksu- ja Tolliameti poole, kuna soovis saada teavet menetluse kulgemise kohta. 3. augusti 2012. a vastuses sedastas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, et algatatud on tollideklaratsiooni kontroll. 10. augustil esitas E. Astapov vaide 3. augusti 2012. a vastusele, mis jäeti 27. septembri 2012. a vaideotsusega rahuldamata. 2. E. Astapov esitas 22. oktoobril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks 10. juuli 2012. a Maksu- ja Tolliameti toimingu, mille raames kohustati kaebajat tasuma makse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 27 lg 6 ja § 68 lg 4 alusel. Kaebuse kohaselt on kaebaja suhtes jäetud põhjendamatult aktsiisivabastus kohaldamata, mistõttu on kaebajat kohustatud õigusvastaselt esitama reisija deklaratsiooni ja tasuma aktsiisi. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, miks asuti seisukohale, et kütusepaagis olev kütus oli mõeldud kasutamiseks ärilistel eesmärkidel. Bussi kütusepaagis olnud kütus ei kuulunud mitte kaebajale, vaid OÜ-le Galaton Bussid, kel on pikaajalised ärisuhted Venemaa kütusemüüjaga Aris-Center, kes teostatud ettemakse alusel väljastas kütusetalongid, mille alusel OÜ Galaton Bussid sai kütust tankida. Vaidlusalune kütus oli ostetud OÜ Galaton Bussid rahaliste vahendite eest ning seda kasutati viimase ettevõtluses. Tolliprotseduuri teostamisel on rikutud selgitamiskohtust. Maksusumma määramisel rikuti uurimisprintsiipi. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, sest vastustaja õigusvastase tegevuse tulemina on kaebajale tekkinud kahju summas 182,28 eurot. Kuna juhtunu tekitas kaebajas negatiivseid tundeid, otsustas kaebaja OÜ-st Galaton Bussid lahkuda ning seda kõike maksuhalduri tegevuse tõttu. 3. Tartu Halduskohtu 6. detsembri 2012. a määrusega tagastati E. Astapovi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu halduskohtule esitatud tuvastamisnõue ei taastaks kaebaja õigusi. Taotletava eesmärgi saavutamiseks peaks kaebaja taotlema tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist tolliseaduse (TS) § 49 lg-de 1 ja 2, Euroopa Nõukogu (EMÜ) määruse nr 2913/92 art 66 lg 2, Euroopa Komisjoni määruse nr 2445/93 art-st 251 ja rahandusministri 2. mai 2006. a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg 1 ja § 7 alusel. Euroopa Kohus on 15. septembri 2011. a otsuses kohtuasjas C-138/10 DP grup EOOD versus Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ leidnud, et Euroopa Liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant nõukogu 12. oktoobri 1992. a määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 66 ettenähtud tingimustel taotleda tollilt selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast kauba vabastamist tolli poolt. Kaebaja on pöördunud kohtusse ootamata ära Maksu- ja Tolliameti kontrollitulemuste selgumist. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, kui kaebaja taotlus jäetakse rahuldamata. Tollideklaratsiooniga ei panda isikule täiendavaid kohustusi, vaid arvestatakse üksnes tasumisele kuuluva maksu summa. Aktsiisi tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kaebusega ei ole võimalik makstud aktsiisi tagastamist saavutada, sest aktsiis on esitatud kehtiva tollideklaratsiooni alusel ning kaebajal puudub kaebeõigus deklaratsiooni kohtus vaidlustamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. E. Astapov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 6. detsembri 2012. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on rikkunud kohtumenetluse norme. Määrus lähtub põhjendustes üksnes vastustaja seisukohast, millest kaebaja sai teada alles kohtumääruses. Halduskohus ei ole kaebajale andnud võimalust tuvastamiskaebuse eesmärgi täpsustamiseks. Rikutud on halduskohtumenetluses kehtivat uurimispõhimõtet.
- b)Halduskohus on hinnanud asjas esitatud fakte ühekülgselt ning jätnud menetluses tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Halduskohus ei ole kontrollinud, kas Maksu- ja Tolliamet on tegelikkuses järelkontrolli alustanud, sest kaebaja poole ei ole pöördutud ega selgitusi ja 2 dokumente nõutud. Kui kontrolli pole alustatud, on tollideklaratsioonis muudatuste tegemise peatamine õigusvastane.
- c)Halduskohus ei ole välja selgitanud kaebaja tegelikku tahet tuvastamiskaebuse esitamisel. Halduskohus on kaebaja tahte osas lähtunud vastustaja arvamusest, mille kohaselt on kaebaja tahe tuvastamiskaebuse esitamisel tasutud maksude tagasisaamine. Selles osas on nii halduskohus kui ka vastustaja vääral järeldusel. Kaebaja tegelik tahe oli tunnistada õigusvastaseks maksuhalduri 10. juuli 2012. a toiming, mis hõlmab endasse nii veoki läbivaatuse akti kui ka kogu maksuhalduri tegevuse. Maksuhalduri tegevus on hea halduse tavaga vastuolus, piirab kaebaja võimalust esitada vaiet või kaebust. Rikutud on ärakuulamisõigust, uurimis- ja selgitamiskohustust. Maksuhalduri õigusvastane tegevus on põhjustanud kaebajale nii moraalset kui ka materiaalset kahju. Kaebajal on asjas preventiivne huvi, mis seisneb selles, et kui tuvastatakse maksuhalduri toimingute õigusvastasus, saab kaebaja endise tööandja juurde tööle naasta. Ühtlasi annaks õigusvastasuse tuvastamine signaali vastustajale, et õigusvastast praktikat tuleks muuta.
- d)Käesoleval juhul ei nähtu seadusest, et kaebuses toodud eesmärgi saavutamiseks oleks kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Riigikohtu halduskolleegium on 12. novembri 2009. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-70-09 märkinud, et halduskohtule toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamisel ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sellist vaidemenetluse eset ei nähtu ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg-st 1.
- e)Tollimaks ei ole tasutud kaebaja esitatud andmetele tugineva deklaratsiooni alusel, kuna kaebaja ei esitanud reisija tollideklaratsiooni omal vabal tahtel ega nõustunud ka deklaratsioonis olevate andmetega. 5. Maksu- ja Tolliameti vastuses palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt jääb Maksu- ja Tolliamet 21. novembril 2012 esitatud seisukohtade juurde ning peab vajalikuks lisada järgmist:
- a)Vastustaja hinnangul ei ole halduskohus rikkunud HKMS § 61 lg 1. Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et esitatud kaebusega ei ole võimalik kaebusega silmas peetavat eesmärki saavutada ning kohus on kaebajale selgitanud, mida kaebajal oma õiguste kaitseks teha tuleks. Kuna käesoleval juhul ei esinda kaebajat advokaat, ei ole vastustaja olnud kohustatud saatma kaebajale vastustaja vastust lähtudes HKMS § 53 lg-st 2.
- b)Asjakohatud on kaebaja väited HKMS § 60 lg 4 rikkumise osas, kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole 3. augusti 2012. a kiri.
- c)Vastustaja hinnangul ei ole halduskohus kaebuse eesmärki valesti kindlaks määranud. Kaebaja väide on põhjendamatu ja vastuolus määruskaebuses tooduga. Kuna tolliasutus on alustanud tollideklaratsiooni muutmise ja tollimaksu tagastamise taotluse pinnalt kontrolli, ei ole põhjendatud samasisulise nõudega kohtusse pöördumine. Halduskohus on põhjendanud tuvastamiskaebuse tagastamise asjaolusid piisava põhjalikkusega.
- d)Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, mille kohaselt on halduskohus vääralt leidnud, et kaebuses toodud eesmärgi saavutamiseks on sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on jätnud arvesse võtmata, et tollideklaratsiooni esitamine on isiku toiming, mida tolliasutus on aktsepteerinud. Halduskohus saab kontrollida üksnes haldusorgani tegevuse seaduslikkust, kuid tollideklaratsioon kui toiming ei ole haldusorgani tegevus. Kohtul puudub pädevus teha haldusorgani eest otsustust. Käesoleval juhul tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus määruse nr 2913/92 art-st 66, TS §-st 49 ja määrusest nr 32. Käesoleval juhul on isikul kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
- e)Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt tollimaks ei ole tasutud kaebaja esitatud andmetel tugineva deklaratsiooni alusel. Tollideklaratsioon ei ole tolliasutuse poolt tehtav toiming, vaid isiku enda sooritatav toiming, mille käigus isik avaldab soovi kauba suhtes teatava tolliprotseduuri rakendamiseks. Toodud seisukohta toetab ka Euroopa Kohtu 3 15. septembri 2011. a otsus kohtuasjas C-138/10 DP grup EOOD versus Direktor na Agentsia „Mitnitsi“. Käesoleval juhul on kaebaja tollideklaratsiooni esitanud ning tolliasutus on selle aktsepteerinud. Kaebaja enda tundmused või arusaamad ei muuda deklaratsiooni esitamise toimingu olemust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb rahuldada. 7. Esmalt tuleb tuvastada kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel. Halduskohus on jõudnud seisukohale, et E. Astapovi eesmärk on tagasi saada tasutud aktsiis summas 182,28 eurot. Määruskaebuses esitatu kohaselt on E. Astapov väitnud, et halduskohus on vääralt tõlgendanud kaebaja tahet tuvastamiskaebuse esitamisel (tl 48 p). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et E. Astapovi tegelik eesmärk kaebuse esitamisel on tasutud aktsiisimaksu summas 182,28 eurot tagasisaamine, mistõttu aitab nimetatud eesmärki kõige efektiivsemalt saavutada tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine. 8. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et taotletud eesmärgi saavutamiseks pidi E. Astapov esmalt pöörduma tolli poole ja taotlema tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist TS § 49 lg-de 1 ja 2, Euroopa Nõukogu (EMÜ) määruse nr 2913/92 art 66 lg 2, Euroopa Komisjoni määruse nr 2445/93 art-st 251 ja rahandusministri 2. mai 2006. a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg 1 ja § 7 alusel, alles misjärel oli kaebajale tee halduskohtusse avatud. 9. Halduskohtu lahendis viidatud Euroopa Kohtu 15. septembri 2011. a otsus kohtuasjas C138/10 DP grup EOOD versus Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ käesoleval juhul ei kohaldu, kuna kaasused ei ole omavahel võrreldavad. Antud juhul ei ole kaebaja nõustunud tollideklaratsioonis esitatud andmetega ning on esitanud tollideklaratsiooni ainult seetõttu, et saada mootorsõiduk tagasi. Mainitud Euroopa Kohtu lahendis deklareeris isik tollideklaratsioonis andmeid ekslikult, mistõttu määrati tasumisele täiendavaid summasid. 10. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise osas ei ole eelpool viidatud õigusaktide alusel kehtestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust HKMS § 47 lg 1 mõttes. Riigikohtu halduskolleegium on 15. oktoobri 2002. a määruse nr 3-3-1-63-02 p-s 10 sedastanud, et kohustuslik kohtueelne menetlus kujutab endast kaebeõiguse piirangut ainult juhul, kui sellise piirangu olemasolu nähtub sõnaselgelt seadusest endast. Käesoleval juhul nimetatud sätetest sellist piirangut välja lugeda ei saa, mistõttu on halduskohus vääralt järeldanud, et isikul on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. 11. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et halduskohus on rikkunud halduskohtumenetluse norme. Nimelt nõudis halduskohus HKMS § 120 lg 4 alusel Maksu- ja Tolliametilt seisukohta E. Astapovi kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks, aga jättis saabunud vastuse E. Astapovile edastamata. Ringkonnakohtu hinnangul on seetõttu rikutud HKMS § 27 lg 1 p-s 7 sätestatud menetlusosalise õigust vaielda vastu teise menetlusosalise taotlustele ja põhjendustele. Tõepoolest ei olnud Maksu- ja Tolliametil enesel lähtudes HKMS § 53 lg-st 2 kohustust oma seisukohta kaebajale edastada, sest viimase esindajaks ei ole advokaat, kuid halduskohus oleks pidanud sellele vaatamata vastuse edastama, et tagada menetlusosalise õiguste tõhusam kaitse kohtumenetluse käigus. 4 12. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et halduskohus ei ole rikkunud HKMS § 60 lg 4, kui on jätnud kontrollimata Maksu- ja Tolliameti väite tollideklaratsiooni järelkontrolli alustamise osas, kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole Maksu- ja Tolliameti 3. augusti 2012. a kiri. 13. Tulenevalt eelpool esitatud seisukohtadest tuleb Tartu Halduskohtu 6. detsembri 2012. a määrus tühistada ja E. Astapovi määruskaebus rahuldada. Madis Ernits Agu Timmi 5 Einar Vene