← Eesti

3-13-1510/45

Obsah (5)§ 29§ 69§ 3§ 117§ 129

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht 5. august 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1510 Haldusasi AJ Tooted Aktsiaseltsi kaeb

) § 69 lg-tega 3 ja 4. 1

(10)Järgmisel päeval avaldas hankija sama hankeeseme suhtes riigihangete registris hanketeate uue hankemenetluse alustamise kohta (viitenumber 143695).
  1. AJ Tooted AS esitas 11.06.2013 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse hankija 30.05.2013 otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, millega lõpetati hankemenetlus (p 4). VAKO 11.07.2013 otsusega jäeti vaidlustus rahuldamata.
  2. AJ Tooted AS esitas 12.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 11.07.2013 otsuse tühistamiseks. Kohus tõlgendas 15.07.2013 määruses kaebust nii, et see on esitatud Maksu- ja Tolliameti 30.05.2013 käskkirja nr 193-P „Hankemenetluse lõpetamine“ tühistamiseks, kuna see nõue vastab kaebaja eesmärgile. Kaebaja ei vaielnud kohtu tõlgendusele vastu.
  3. Kaebaja põhjendused:
  4. Vaidlustatud käskkiri on motiveerimata ning täidetud ei ole

§ 29lg 3 p-s 6 sätestatud koosseis.

Vaidlustusmenetluses põhjendas hankija täiendavalt hankemenetluse lõpetamist vajadusega arvestada sisekujundusprojekti ja koguselisi muudatusi, kuid haldusakti hilisem põhjendamine ei ole kohtupraktikast tulenevalt lubatud. Hankemenetluse lõpetamine on õigustatud üksnes juhul, kui põhjendused on reaalsed, mitte otsitud, ja need ei olnud hankijale enne hankemenetluse alustamist teada. Hankija põhjendused on otsitud, mida kinnitab asjaolu, et kaebaja on olnud sunnitud uues hankemenetluses juba teistkordselt hankedokumente vaidlustama.

  1. Pakkujad on aru saanud hankeobjekti sisust, mistõttu on pakkumuste vastavuse kontrollimisel võimalik teha õiguspärane otsus. Tehnilise kirjelduse p 3.1 kohaselt tuleb hankedokumendid ebaselguse korral vaidlustada ning seda tegemata ei ole pakkujal õigust hankedokumendi ebaselgusele hiljem apelleerida. Ühelgi pakkujal ei tekkinud hankijale küsimusi. Isegi kui hankedokumentides esineksid vastuolud, ei õigustaks see hankemenetluse lõpetamist, kuna ei ole tõendatud, et pakkujad oleksid esitanud omavahel võrreldamatuid lahendusi. Kuna pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli hind, oleks hankemenetluse lõpetamine õigustatud ainult juhul, kui pakkumuste maksumused ei oleks võrreldavad. Muul alusel võrdlemine ei ole lubatav. Kuna hankija ei ole pakkumusi võrrelnud, ei saa seda kontrolli teostada ka kohtus.
  2. Kuna hankelepingu projekti p 6.1.4 kohaselt kooskõlastatakse poolte vahel kirjalikult liisinguesemed ja kasutatavad materjalid, oleks kaebaja madalaima pakkumuse teinud pakkujana valmis pakkuma märgitud maksumuse juures ka mõne muu pealispinnaga mööblit.
  3. Tehniline kirjeldus ja büroomööbli spetsifikatsioon ei ole omavahel vastuolus. Hankija on töökohtade laudade kattematerjaliks nõudnud mõlemas dokumendis melamiini, seevastu arvuti-, kliendi-, teenindus- ja diivanilaudadel laminaati. Kappriiulite ja kõigi teiste, v.a klienditeenindaja kapi ja ühe madala kinnise lükandustega bürookapi pealispinnana nõutakse melamiiniga kaetud pealisplaati. Mõlema dokumendi kohaselt peavad töökohad toetuma reguleerimisotsikutega raamile, mis võimaldavad lisaks tasapinnalisele reguleerimisele ka kõrgusreguleerimist (reguleerimist 100 mm ulatuses).
  4. Käskkiri ei sisalda põhjendusi, miks hankeobjekt ei olnud vastavuses tööergonoomika nõuetega. Hankija esitatud töökeskkonna sisekontrolli tulemusest ei nähtu, et Lõõtsa 8 hangitav mööbel ei vasta tööergonoomika nõuetele ja nõutavat hankeobjekti tuleb muuta. Töökeskkonnanõuete järgimise kohustus oli hankijal olemas juba hankemenetluse väljakuulutamisel, sama tuleneb ka
  5. a septembris koostatud sisekujundusprojektist.
  6. Hankija vajadused ei ole ka tegelikult sellisel määral muutunud, et need õigustaksid hankemenetluse kehtetuks tunnistamist. Kui vaadata esimeses hankes esitatud tootenäidist, siis ilmneb sellest, et lauajalad on kõrgusreguleeritavad, kuna tasapinnalist reguleerimist (10 mm) ei oleks pildilt nähagi. Reguleerimisvõimalusega jalaotsikute korral, mis olid algses hankes nõutavad, ei 2

(10)ole tehniliselt ega hinna seisukohast oluline, kas reguleerimisulatus on 10 või 100 mm. Ka vastuses pakkuja küsimusele selgitas hankija, et kõrgus peab olema reguleeritav vähemalt 15 mm ulatuses. Kaebaja pakkus hankemenetluses kõrguses reguleeritavat mööblit. Töölaua toetumine kapile, sahtliboksile või jalaraamile ei muuda samuti kõrgusreguleerimise võimalusi ega pakutavat tooteseeriat. Ka sahtliboksi ratastele viimine ei ole konstruktsiooniline muutus. Tegelikud muudatused ei ole vajalikud, mida kinnitab ka see, et kõik tellitud toolid on ergonoomilised ja kõrgusreguleeritavad, mis võimaldavad kasutajal ennast vajalikule kõrgusele sättida. Kaebaja palub kohtul kohaldada kaebuse rahuldamisel esialgset õiguskaitset omal algatusel ja peatada riigihange viitenumbriga
  2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata järgmistel põhjustel:
  3. Põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka sõltuv. Vajaduse võivad tingida hankemenetluse käigus ilmnevad probleemid, mis ei võimalda hankemenetlusega jätkata. Hankija kaalutlusruum hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on väga lai. Pakkujatel ei saa olla õigust dikteerida hankijale viimase vajadusi ja eesmärke. Hankija otsus on põhjendatud. Hankija tegi otsuse olukorras, kus pakkujad olid küll kvalifitseeritud, kuid ühtegi pakkumust ei olnud veel vastavaks tunnistatud. Seega ei ole võimalik ka pakkumuste võrdlemine hinna ega muul alusel. Hankijal oli õigus muuta uues hankemenetluses ka hangitavate asjade kogust.
  4. Hankedokumentides esinevate vasturääkivuste tõttu ei olnud esitatud pakkumused võrreldavad ning seega ei olnud võimalik hankelepingut sõlmida. Kaebaja väide, et kõik pakkujad said hankeobjektist ühtemoodi aru, on paljasõnaline. Kaebaja väidet ei toeta ka asjaolu, et pakkujad ei vaidlustanud hanke alusdokumente. Pakkumuste vastavaks tunnistamise faasis tellis hankija ekspertiisi, kus selgus, et hankedokumendid olid vasturääkivad. Seega oleks hankija pidanud tunnistama vastavaks erinevatest tehnilistest tingimustest lähtunud pakkumused.
  5. Hankedokumentatsiooni vastuolud on järgmised: - hankedokumentide (HD) p 5.2 kohaselt tuleb tööpind valmistada melamiini või spooniga kaetud PLP-st või MDF-st, samas lisas 1 puuduvad spooniga kaetud tööpinnad ja on nõue, et tööpind tuleb valmistada laminaadist. - sama vastuolu on ka HD p 5.3 ja lisa 1 vahel kapp-riiulite osas. Hankedokumentides puudub täpne materjali nimetus – „kõrgsurvelaminaadiga pealistatud PLP“ ning pakkujad võisid mõista sõna „laminaat“ nii, et see tähendab ka laminaadist valmistatud, kuid melamiinist kattega PLP-d. Kõrgsurvelaminaat ja melamiiniga kaetud plaat on erineva hinnaklassiga ja tehniliste nõuetega. - HD p 5.2 kohaselt peavad töölauad olema kõrguses reguleeritavad. Lisas 1 on aga märgitud, et töökohad on tasapinnaliselt reguleeritavad. - Hankedokumentide prioriteetsuse reeglid ei võimalda tuvastada, millistest nõuetest pidid pakkujad juhinduma.
  6. Hankemenetluse käigus esitas hankija töökeskkonna nõukogu nõudmised töökeskkonna ergonoomikale. Seetõttu muutis hankija järgnenud hankes nõudeid nii, et töökohad peavad olema kõrgusreguleeritavad ja abipind-kapp teisaldatav vastavalt töötaja vajadustele. Mahutitele ei projekteerita kõrguses reguleerimist võimaldavaid jalaotsikuid.
  7. Kaebaja pakkus üksnes statsionaarseid 740 mm kõrguseid laudu tasapinnalise reguleerimise võimalusega. Hangete keskkonnas esitatud vastus reguleerimise 15 mm ulatuse kohta ei ole samaväärne kõrgusreguleerimisega ulatuses 100 mm.
  8. Kaebuse rahuldamine sunniks hankijat rikkuma

§ 69

lg-te 3 ja 4 sätteid, kuna hankija peaks oma eesmärgi saavutamiseks muutma hankelepingut, kuid täidetud ei ole hankelepingu muutmise tingimused. Pakutavate esemete materjal on pakkumuse oluline tingimus ning hankelepingu projekti p 6.1.4 alusel saab hankija üksnes kontrollida, kas pakkuja tarnib kokkulepitud tooteid. Hankijal ei ole lubatud pidada hankemenetluse kestel läbirääkimisi ning kui hankija va- 3

(10)jadused muutuvad, tulebki hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Hankelepingu muutmine oleks lubatav üksnes juhul, kui hankija ei oleks hankelepingu muutmise vajadusest eelnevalt teadlik ning vajadus lepingu muutmiseks oleks tulenenud hankijast sõltumatust asjaolust. Hanke alusdokumentide või hankelepingu muutmine ei olnud hanke selles staadiumis enam võimalik. Tuginedes Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-65-11 ei olnud hankijal võimalik teha muud õiguspärast otsust, kui uue hankemenetluse läbiviimiseks tunnistada varasem hankemenetlus kehtetuks. Hankija vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. Pakkumuste esitamise tähtaeg on edasi lükkunud ja seega lükkub ka hankelepingu võimalik sõlmimine edasi. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kaebaja leiab, et hankemenetluse lõpetamine on õigusvastane järgmistel põhjustel: - hankijal oleks võimalik sõlmida hankeleping ja materjalide täpsustamise käigus saada mõne muu pealispinnaga mööblit; - vaidlustatud käskkirjas puuduvad põhjendused ning see on seega kontrollimatu; - hankijal oli võimalik teha pakkumuste vahel valik ja sõlmida hankeleping. I 8. Kohus nõustub hankelepingu muutmise osas VAKO otsuse punktides 19-20 tooduga.

§ 69

lg 3 kohaselt võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Normi eesmärgiks on tagada, et hankeobjekt jääks hanke väljakuulutamisest kuni hankelepingu täitmiseni samaks, hankemenetlus oleks läbipaistev ning pakkujaid koheldaks võrdselt ja ühtsete kriteeriumide alusel. Luba hankelepingu muutmiseks hankijast tulenevate asjaolude tõttu ei saa tuleneda ka konkreetse hankelepingu projektist. 9. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et käesoleval juhul tingisid hankemenetluse kehtetuks tunnistamise asjaolud, mida hankijal oli võimalik ette näha ja mõjutada. Hankijal oli võimalik koostada üheselt arusaadavad hankedokumendid ning arvestada kontorimööbli kasutusrendi hankedokumentide koostamisel ka tööergonoomika nõuetega. Töötervishoiu nõuetele vastava töökeskkonna kujundamise kohustus on hankijal kui tööandjal töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lg-st 2, § 9 lg-st 3 ja § 121 lg 2 p-st 5 tulenevalt ning selle täitmine ei sõltu töökeskkonna nõukogu seisukohast. Kohus leiab, et eelviidatud puuduste kõrvaldamine saab olla eelkõige võimalik uue hankemenetluse läbiviimisega, nagu sätestab ka

§ 69lg 4.

Seega ei ole hankijal lubatav sõlmida hankeleping ning seda seejärel toodud, endast tulenevatel põhjustel muuta. II 10. Kohus märgib, et riigihankemenetlus ei ole haldusmenetluse alaliik, vaid täiesti iseseisev eriliigiline menetlus, mistõttu ei saa hankija otsuse põhjendatuse kontrollimisel lähtuda Riigikohtu kohtupraktikast, mis on kujundatud haldusmenetluse kohta. 4

(10)Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2012 otsuses nr 3-12-972 viidati hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuste põhjenduste piisavuse osas Euroopa Üldkohtu 08.10.2008 otsusele kohtuasjas nr T411/06 (p-d 118-120). Otsuse kohaselt peab kohtulahendi põhjendustest selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja kohtul järelevalvet teostada. Siiski ei tulene kuskilt nõuet, et otsuses peaks välja tooma asjaomaste õiguslike ja faktiliste asjaolude kõik eri aspektid. Otsuses esitatud põhjenduste piisavust saab hinnata mitte ainult otsuse sõnastusest lähtudes, vaid ka selle vastuvõtmise asjaolusid arvestades ja kõigist asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest lähtudes. Piisab sellest, et otsuses selgitatakse õiguslike ning faktiliste asjaolude põhipunkte küll lühidalt, kuid selgelt ja asjakohaselt. Kohus peab asjakohaseks lähtuda viidatud lahendist. 11. Käskkirjast nähtuvad järgmised põhjendused (VAKO toimik, hankija vastuse lisa 1): - Hankemenetluse käigus esitatud küsimustest ja vastustest, selgitustest ja pakkumustest ilmneb, et pakkujad ei ole hankeobjektist üheselt aru saanud, mis võib olla tingitud hankeobjekti iseloomustavast vähesest teabest. Seega puudub hankijal veendumus, et hankelepingu eesmärki on võimalik täita. Kuna hanke tingimused võimaldavad esitada erinevatest tehnilistest tingimustest lähtuvaid ja seega hinna poolest erinevaid pakkumusi, ei ole hankijal võimalik õiguspärast otsust teha. - Hankemenetluse käigus on hankija nõudmised muutunud, kuna töökeskkonna nõukogu esitas nõudmised töökeskkonna ergonoomika suhtes. - Kuna hankija ei saavutaks seega hankelepingu eesmärki, tuleks hankelepingut muuta, mis oleks aga

§ 69lg-ga 3 vastuolus.

Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 8 märgituga, et kuigi käskkiri on lühike, sisalduvad seal hankija põhilised kaalutlused ja arutluskäik. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et vaidlustatud käskkiri tuleks tühistada põhjusel, et käskkiri on motiveerimata ja seega kontrollimatu. Küll märgib aga kohus, et käskkirjas ei tuginetud koguselistele muudatustele ning sisekujundusprojektist ja hankija töö eripärast tulenevatele nõudmistele (VAKO otsuse p-d 4.4 ja 4.6) ning vastavad seisukohad jätab kohus nii VAKO otsuses kui ka hankija hilisemates seisukohtades tähelepanuta. Samas ei tähenda nende argumentide hilisem esitamine, et käskkiri koos varem esitatud põhjendustega oleks motiveerimata. III 12.

§ 29

lg 3 p 6 alusel lõppeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega mh hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Seega ei saa hankija tunnistada hankemenetlust kehtetuks omal äranägemisel, vaid kehtetuks tunnistamise otsus peab olema motiveeritud. Samas ei sätesta riigihangete seadus kaalutlusõiguse piire. Tallinna Halduskohtu 31.05.2012 otsuses nr 3-12-972 viidati Euroopa Kohtu 16.09.2011 otsuse nr C-27/98 p-le 25, kus märgiti, et direktiiviga 93/37 tunnustatakse vaikimisi hankija õigust mitte sõlmida hankelepingut või alustada uut hankemenetlust. Selle õiguse kasutamiseks ei pea asjaolud olema kaalukad või erandlikud (the contracting authority's option, implicitly recognized by Directive 93/37, to decide not to award a contract put out to tender or to recommence the tendering procedure is not made subject by that directive to the requirement that there must be serious or exceptional circumstances). Kohus nõustus, et ehkki direktiiv 93/37/EMÜ ei ole enam kehtiv ja tegemist on korraga riiklike ehitustöölepingute sõlmimiseks, on see tõlgendus ülekantav ka teistele 5

(10)hangetele. Sellest järeldus, et hankijal on avar kaalutlusõigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks mh ilmnenud asjaolude või otstarbekuse tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses samas haldusasjas viidati Euroopa Üldkohtu 14.05.2008 määrusele kohtuasjades T-383/06 ja T-71(07 (p 59), kus leiti, et enne väljavalitud pakkujaga lepingu allakirjutamist ei ole hankijal lepingu sõlmimise kohustust ja ta võib seega üldisest huvist lähtuva ülesande raames vabalt hankest loobuda või hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Kohus leiab viidatud kohtupraktikast tulenevalt, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ja aitab tagada riigihanke läbiviimise õiguspärasuse.
  1. Kohus viitas oma 23.07.2013 määruses, et ulatuslik diskretsiooniõigus ei tähenda, et hankija tegevus võiks olla põhjendamata, meelevaldne või rajaneda suvaõigusel. Tallinna Ringkonnakohus selgitas oma määruses täiendavalt, et käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline pöörata tähelepanu asjaoludele, et hankemenetlus lõpetati hankedokumentide väidetava mitmetimõistetavuse ja hankija vajaduste muutumise tõttu ajal, kui pakkumuste esitamise tähtaeg oli möödunud ja pakkumused avatud, ning hankija ei soovinud lepingu sõlmimisest loobuda, vaid alustas pärast vaidlustatud haldusakti andmist uut hankemenetlust sarnastel tingimustel. Hankemenetluse lõpetamine ja uue hankemenetluse alustamine peab olema piiratud, et ära hoida olukorda, kus hankijale jääb vabadus pärast pakkumuste avamist anda pakkujatele uus võimalus pakkumuste esitamiseks, teades parimat pakkumust. Kuigi hankemenetluse lõpetamise ja uue hankemenetluse korraldamise tulemusel võib parim pakkumine osutuda hankija jaoks soodsamaks, võib see mõnikord kaasa tuua konkurentsi kahjustamise, sundides pakkujaid esitama uut pakkumust või tingides parima pakkumuse esitanud isiku kõrvalejäämise edasis(t)est hankemenetlus(t)est. Hankemenetluse lõpetamine hankelepingut sõlmimata saab olla õigustatud seetõttu üksnes juhul, kui käskkirjas toodud põhjendused – töökeskkonna nõuete järgimise vajadus ja hankija muutunud vajadused kontoriruumide sisustamisel – on reaalsed, mitte otsitud, ning ei olnud hankijale enne hankemenetluse nr 141236 alustamist teada. Samas leidis ringkonnakohus, et kaebuse eduväljavaated ei ole suured, arvestades, et hankija on muutnud mitmeid nõudeid kontorimööblile ning vaidlustatud käskkirjas on neile, küll väga üldsõnaliselt, viidatud.
  2. Kohus kordab esmalt sedastust, et põhjus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks võib tuleneda ka hankijast endast. Hankijast endast tulenevale põhjusele tuginemine ei ole lubatav juhul, kui see on vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega ja oli hankijale eelnevalt teada. Kohus leiab, et kui hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjus tulenes küll hankijast endast ja oli ka hankija jaoks välditav, siis võib olla hankemenetluse kehtetuks tunnistamine põhjendatud ka juhul, kui hankija eksis ning see eksimus ei olnud teadlik. Kohtu hinnangul ei viita käesolevas menetluses toodud asjaolud sellele, et hankija käitumine oli pahatahtlik ning vaidlustatud käskkirjas toodud hankemenetluse puudused olid hankija poolt teadlikult tekitatud.
  3. Kuigi vaidlustatud käskkirja põhjendus võib esmapilgul jätta mulje, et pakkujad eksisid hankeobjekti tingimustes, siis nähtub põhjendustest kogumis ning ka hankedokumentidest, et hanke tingimused olid nii kehvasti sõnastatud, et nende alusel võis iga pakkuja esitada erinevatele tingimustele tugineva pakkumise ning hankijal ei olnud hiljem võimalik tuvastada, millistele hankedokumentide nõuetele millises prioriteetsuse järjestuses peavad pakkumised vastama. Sama on selgitatud ka VAKO otsuse punktis 10, kust nähtub, et hankija ei näinud ette, kuidas tuleb lahendada tehnilise kirjelduse ja selle lisade vastuolud, ning mida tuleks mööbli puhul pidada „rangemaks“ nõudeks. Kuigi tehnilise kirjelduse p 3.1 annab hankijale võimaluse valida vastuolude korral „sobivam tõlgendus“, peab ka sobivaim tõlgendus siiski lähtuma hankija enda kehtestatud (prioriteet- 6
(10)sus)reeglitest, mitte pakkumuste avamise järel kujunenud hankija suvaotsusest. Subjektiivselt sobivaima tõlgenduse valimine oleks vastuolus

§ 3p-s 2 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudega.

  1. Kohtu hinnangul ei saa teha järeldust, et hankedokumendid ei olnud vastuolulised, asjaolust, et pakkujad ei ole hankedokumente vaidlustanud. Hankedokumendid võivad olla koostatud viisil, et nende vasturääkivus ilmneb alles hiljem pakkumuse vastavuse kontrollimise ajal, kui hankijale nähtub, et erinevad pakkujad on dokumente erinevalt tõlgendanud ning hankijal puuduvad ühtsed tõlgendamisreeglid, mille alusel järeldus teha. Kohus märgib, et tõele ei vasta kaebaja väide, et pakkujad ei esitanud hankemenetluses küsimusi, kuna kaebaja on ise esitanud oma muu väite tõendamiseks väljavõtte pakkuja küsimusest ja hankija vastusest (tl 128). Eeltoodust tulenevalt ei ole ka oluline tuvastada, kas pakkujate pakkumuste vastavuse kontrollimine oli võimalik ja kas pakkumused olid seega võrreldavad. Kontroll, kas pakkumused vastavad hankedokumentides esitatud nõuetele, ei ole võimalik, kui ei ole tuvastatav, millised need hankedokumentidest tulenevad nõuded on. Alles üheselt mõistetavate hankedokumentide alusel on võimalik asuda pakkumuste vastavust kontrollima. Vastupidine oleks vastuolus riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudega. Kuna hankemenetlus tunnistati kehtetuks enne pakkumuste vastavuse kontrollimist, ei ole veel võimalik pakkumuste võrdlemine hinna või mõnel muul alusel.
  2. Järgnevalt kontrollib kohus, kas lisaks hankedokumentide prioriteetsuse reeglite puudumisele esines ka hankedokumentide vahel vastuolusid. Siinkohal jätab kohus kõrvale hankija poolt 01.08.2013 esitatud tõendi – kaebaja toodete tabeli – ning samal kuupäeval esitatud väite, et hankija viis hankedokumentide vasturääkivuste olemasolu hindamiseks läbi ekspertiisi. Kohus leiab, et nimetatud tõend ja uut asjaolu sisaldav väide on esitatud hilinemisega ja selle hilinenud esitamiseks puudub mõjuv põhjus. HKMS § 51 lg 3 kohaselt esitatakse uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kohus määras käesolevas hankeasjas lühendatud menetlustähtajad, siis pidi hankija esitama need tõendid või väited hiljemalt 29.07.2013 ehk nii, et ka teisel poolel oleks võimalik neile tõenditele ja väidetele vastata. Hankija oli kaebaja esitatud väidetest – et kaebaja pakkumus vastas nõuetele ja hankedokumentides puuduvad vastuolud – ka varem teadlik ning seega ei olnud varasem tõendite ja väidete esitamine takistatud. Väide ekspertiisi läbiviimise kohta on tõendamata ja kuigi hankedokumentide vastuolude üle oli vaidlus juba VAKO-s, esitas hankija väite ekspertiisi läbiviimise kohta alles vahetult enne kohtuotsuse kuulutamist. Kohus leiab, et hankija väite vastu võtmata ja selle kohta täiendavalt tõendite kogumata jätmisega ei riku kohus uurimispõhimõtet. Uurimispõhimõtte kohaselt kogub kohus tõendeid või teeb nende esitamise pooltele kohustuslikuks, et selgitada välja kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Uurimispõhimõte laieneb aga üksnes asjaoludele, millest kohus on teadlik. Kohtult ei saa eeldada asjaolude väljaselgitamist, millest pool pole kohut teavitanud või mille olemasolu ei saa kohus mõistlikult eeldada. Vastupidisel tõlgendusel muutuks HKMS §-s 51 sätestatud tähtajad sisutuks ja võimaldaks menetluse kuritarvitamist, kuna pooltel on võimalik enda valitud ajal esitada uusi asjaolusid, mida kohus peab uurimispõhimõttest lähtuvalt arvestama. Samuti on hankemenetluses ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, kus võib eeldada, et hankija on juba kõik olulised ja asja 7

(10)lahendamiseks vajalikud asjaolud esitanud. Puudub igasugune mõistlik põhjus, miks pidi hankija, kes on mh rohke halduskohtumenetluse kogemusega, sellise asjaolu välja tooma alles kohtumenetluse lõpus. Kohus leiab, et selle väite vastuvõtmine ja uurimine viivitaks kohtumenetlust. Samas ei takista selle väite kõrvalejätmine kohtuasja lahendamist. Samuti ei takista kohtuasja lahendamist hankija 01.08.2013 vastusega esitatud tõendi kõrvale jätmine. Kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, kas kaebaja pakkumus vastab hankedokumentide nõuetele, seega ei hinda kaebaja pakkumust ka kohus. Hankija teine 01.08.2013 menetlusdokumendiga esitatud tõend – muudatuste visuaalsed joonised – on kohtule esitatud juba 22.07.2013 kaebuse lisana (tl 82-84).
  1. Kohus nõustub hankedokumentatsiooni ja selle lisana toodud spetsifikatsiooni materjalivaliku vastuolude osas hankijaga (vt ka VAKO otsuse p-s 4.2 toodud näited). Tehnilise kirjelduse punktide 5.2 ja 5.3 üldnõuetes on nõutud spetsifikatsioonis toodust erinevate materjalide kasutamist. Samas ei võimalda prioriteetsuse reeglid tuvastada, millistest nõuetest tuleks lähtuda. Samuti ei ole tehnilisest kirjeldusest üheselt arusaadav, milliste spetsifikatsioonis toodud toodete kohta kehtivad „töölaudade“ või „kapp-riiulite“ tehnilise kirjelduse üldnõuded. Kohus nõustub ka vastustajaga, et terminit „laminaat“ võib mõista nii kõrgsurvelaminaadina kui ka lamineeritud plaadina, mille alaliigiks on ka melamiiniga kaetud plaat. Seega on võimalik tõlgendada hankedokumente lisaks kaebaja pakutud viisile ka nii, et spetsifikatsioonist tuleneb üldine nõue, et tööpind peab olema kaetud laminaadiga kui lamineeritud plaadiga ning konkreetse plaadi liigi määratleb tehnilise kirjelduse p 5.2, mille kohaselt peab pealispind olema kaetud melamiiniga. Need kaks tõlgendust, kus üks pakkuja mõistab, et pealispind peab olema kaetud kõrgsurvelaminaadiga ja teine pakkuja võib mõista, et pealispind peab olema kaetud melamiiniga, välistavad teineteist. Olukorras, kus hankija on kasutanud terminit, millega võidakse tähistada nii erinevate ehitusmaterjalide (kõrgsurvelaminaadi ja melamiini) üldnimetust kui ka kõrgsurvelaminaadi lühendatud nimetust, ei ole hankijal võimalik enda seatud prioriteetsusreeglite alusel teha ühest otsust.
  2. Kohus nõustub kaebajaga, et tööpindade kõrgus- ja tasapinnalise reguleerimise osas on mõistlik ja võimalik tõlgendus, et töökohad peavad võimaldama nii kõrgusreguleerimist vastavalt tehnilise kirjelduse üldnõuetele kui ka tasapinnalist reguleerimist vastavalt spetsifikatsioonile. Need tingimused ei välista teineteist. Arvestades seda, et need tingimused peavad prioriteetsusreeglite kohaselt olema samaaegselt täidetud ning nende samaaegne täitmine on ka konstruktsiooniliselt võimalik, ei ole hankedokumentide, s.o tehnilise kirjelduse ja selle lisa nõuded omavahel vastuolus ning hankijal oli võimalik teha õiguspärane otsus.
  3. Hankijal oli kohustus arvestada töökeskkonna ergonoomia nõuetega sõltumata sellest, kas töökeskkonna nõukogu vastavad tingimused esitas või mitte. Hankija on toonud vaidlustusmenetluses välja, et ergonoomilise töökoha tagamiseks peab mööbel olema kõrguses reguleeritav ning arvestama ka töötajate käelisusega. Tehnilise kirjelduse spetsifikatsioonis on nõutud kõrguses reguleeritavaid toole, samuti on töölaudade nõuetes tingimus, et töökoht peab olema kõrguses reguleeritav (tehnilise kirjelduse p 5.2). Samas puuduvad nii tehnilises kirjelduses kui ka spetsifikatsioonis nõuded töötaja käelisusega arvestamise kohta. Kohus nõustub hankija väitega, et kui tööpind toetub statsionaarsele abipind-kapile või sahtliboksile, ei ole töötajal võimalik käelisusest lähtuvalt oma töökeskkonda muuta (vt tl 82-84). Selle tingimuse muutmine ei olnud aga hankemenetluse pakkumuste vastavuse kontrolli staadiumis enam võimalik. Kuigi hankijal oli kohustus nõuda ergonoomianõuete täitmist juba vaidlustatud hankes, ei tähenda nende tingimuste esitamata jätmine, 8
(10)et hankija on eksimuse avastamise korral kohustatud hankemenetlusega lõpuni minema ning ostma esemeid, mis ei vasta hankija tegelikele vajadustele.
  1. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et arvestades prioriteetsuse reeglite puudujääke, tehnilise kirjelduse ja selle lisa vastuolusid ning ergonoomiliste tingimuste puudulikkust, ei olnud hankijal võimalik kontrollida pakkumuste vastavust ega ka saavutada hankemenetluse eesmärki – töötajatele sobivate töökohtade sisustamist. Seega oli hankijal põhjendatud vajadus hankedokumentatsiooni muutmiseks. Riigikohus märkis otsuse 3-3-1-65-11 p-s 13, et sama eseme suhtes uue hankemenetluse läbiviimine varasematest erinevatel tingimustel on võimalik varasemate eelhaldusaktide muutmise või kogu varasema hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega. Poolte vahel puudub vaidlus, et käesoleval ajal ei ole hankedokumentide muutmine enam võimalik ja seega on õiguspäraseks valikuks üksnes hankemenetluse kehtetuks tunnistamine.
  2. Selline tõlgendus on ka kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käesolevas asjas tuleb arvestada kõigi hankemenetluses osalenud pakkujate õigusega õiguspärasele ja läbipaistvale hankemenetlusele. Euroopa Nõukogu ja Parlamendi direktiivis nr 18/2004 on märgitud järgmist: - artikkel 2 - Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil. - artikkel 23 lg 2 - Tehnilised kirjeldused peavad võimaldama kõigile pakkujatele võrdse juurdepääsu ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. - artikkel 23 lg 3 p b - Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on ühenduse õigusega kooskõlas, määratletakse tehnilised kirjeldused kirjeldades kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid; viimased võivad sisaldada keskkonnanäitajaid. Sellised parameetrid peavad siiski olema piisavalt täpsed, et pakkujatel oleks võimalik kindlaks määrata lepingu objekt ja et ostjad saaksid sõlmida lepingu. Euroopa Üldkohtu otsuses T-50/05 leiti, et hankija peab igas hankemenetluse etapis tagama selle, et järgitaks võrdse kohtlemise põhimõtet ja sellest tulenevalt oleks kõigi pakkujate võimalused võrdsed. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et kõigile pakkujatele peavad pakkumuse koostamisel olema tagatud võrdsed võimalused, ning tähendab seega, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab ka kohustust tagada läbipaistvus, et võimaldada kontrollida selle põhimõtte järgimist. Läbipaistvuse tagamise põhimõtte eesmärk on tagada ennekõike see, et puuduks oht, et hankija eelistab soosikuid või tegutseb omavoliliselt. See tähendab, et kõik hankemenetluse tingimused ja eeskirjad peavad olema hanketeates või hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Seega tähendab läbipaistvuse põhimõte ka seda, et kogu asjakohane tehniline teave peab hanketeate või hankedokumentide mõistmise huvides olema nii varakult kui võimalik kõigile hankelepingu sõlmimise menetluses osalevatele ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud nii, et ühelt poolt võimaldaks see kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista selle täpset ulatust ja sellest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt võimaldaks hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankelepingu sõlmimise kriteeriumidele. Arvestades vaidlusaluses hankeasjas koostatud hankedokumentide vastuolusid ja puudusi, oleks nende dokumentide alusel hankemenetluse jätkamine vastuolus nii pakkujate õigustega saada hankedokumentidest ühtemoodi aru kui ka hankija kohustusega tagada hankemenetluse läbipaistvus ja kontrollitavus. 9
(10)23. Kohus märgib kokkuvõtteks, et vasturääkivate ja puudulike hankedokumentide alusel hankemenetluse algatamine ei ole kooskõlas hankemenetluse üldpõhimõtetega. Samas arvestades hankemenetluses tehtud eksimusi ja menetlusstaadiumi, milles eksimused avastati, ei olnud hankijal enam menetluslikult muud võimalust, kui tunnistada hankemenetlus kehtetuks. Seetõttu on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine õiguspärane ja vastava käskkirja tühistamiseks puudub alus. Samas ei välista hankemenetluse kehtetuks tunnistamise käskkirja jõusse jätmine pakkujale tekitatud kahju hüvitamist, s.t vähemalt ulatuses, milles kaebajal võis tekkida otsene varaline kahju riigihankes nr 141236 osalemisest. Kohus selgitas varem, et hankedokumendid võivad olla koostatud viisil, et nende vastuolulisus ilmneb alles pakkumuste vastavuse kontrollimisel ning seega ei saanud hankedokumentide

nõuetele mittevastavus olla pakkujatele arusaadav. Kuigi

näeb ette spetsiifilised kahju hüvitamise nõuded (

§ 117

lg 3), tuleneb

§ 129

lg-st 1, et isik võib nõuda riigihanke korraldamisel, samuti hankelepingu sõlmimise või muutmisega hankija poolt tekitatud kahju, milleks võib esitada taotluse hankijale riigivastutuse seaduses sätestatud korras, taotluse vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule. 24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei kaalu ka kohus omal algatusel riigihanke nr 143695 suhtes esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hankija ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Hankija on tasunud määruskaebusmenetluses riigilõivu 15 eurot (tl 58), kuid kuna Eesti Vabariik on riigilõivu tasumisest vabastatud (HKMS § 104 lg 10), on hankijal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist ning seda menetluskulu ei saa kaebajalt välja nõuda. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.