KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel 19.03.2013, Tartu 3-11-2804 OÜ Massuno kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 30.08.2011. a käskkirja nr 13-6/1677 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 23.03.2012. a otsus OÜ Massuno apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Massuno Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.03.2012. a otsus muutmata. 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 18.04.2013. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Massuno esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) meetme „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ raames taotluse määruse nr 29 § 3 lg 1 p 1 alusel toetuse saamiseks rakendusuuringu tegemiseks taruvaigutoodete töötlemisprotsessis ja lõpptootes etanooli asendamiseks. 2. PRIA peadirektori 30.08.2011. a käskkirjaga nr 13-6/1677 jäeti OÜ Massuno taotlus rahuldamata, kuna ekspertarvamuse kohaselt ei vastanud taotluses esitatud rakendusuuring „Taruvaigutoodete töötlemisprotsessis ja lõpptootes etanooli asendamiseks“ määruse nr 29 § 3 lg 1 p 1 kohase rakendusuuringu nõuetele, samuti ei olnud taotluses väljatoodud kulutused vastavuses määruse nr 29 § 5 lg 2 nõuetega, mille kohaselt kõik abikõlbulikud kulutused peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud ning majanduslikult otstarbekad. OÜ Massuno esitas mainitud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, kuid see jäeti PRIA peadirektori 01.11.2011. a vaideotsusega nr 13-4/102 rahuldamata. 3. OÜ Massuno esitas 30.11.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 30.08.2011. a käskkirja nr 13-6/1677 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks taotluse menetlemiseks. Kaebuse kohaselt rikkus PRIA haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40, kuna ei andnud kaebajale võimalust sisuliselt taotluse kohta lisainformatsiooni anda, ehkki formaalselt seda kaebajale võimaldati. PRIA rikkus määruse nr 29 §-s 12 toodud taotluse rahuldamise korda. PRIA poolt raha eraldamisest keeldumine ja taotluse hindamiskomisjonile mittesaatmine ei olnud põhjendatud. PRIA peadirektoril puudus õigus ja pädevus otsustada taotluse üle seda hindamiskomisjonile saatmata. Taotluse koostamisel lähtus kaebaja PRIA avaldatud dokumentidest. Kaebaja vastas tähtaegselt järelepärimistele kulude osas 29.06.2011. Hiljem ei ole PRIA täiendavaid selgitusi palunud. PRIA pole kaebajale esitamiseks ette näinud eelarve vormi ega soovinud saada ka kolme hinnapakkumist taotlemise faasis, kuigi selline nõue tuleneb määruse nr 29 § 6 lg-dest 1 ja 2. 4. OÜ Massuno esitas 05.03.2012 kaebuse täienduse, millele lisatud eksperthinnangus sedastati, et kaebaja taotlus on innovaatiline ja vastab rakendusuuringu nõuetele. Samuti on realistlik ja põhjendatud taotluse eelarve. 5. Tartu Halduskohtu 23.03.2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt toimis PRIA õiguspäraselt tõendite uurimisel, kui tellis otsuse langetamiseks eksperdi arvamuse. Kaebaja ei esitanud sisulisi vastuväiteid ekspertarvamusele ega esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid tema kulude põhjendatust. Kaebaja tellitud eksperthinnangut ei saa pidada objektiivseks, kuna ekspertarvamuse andnud professor on OÜ Massuno projektis osaleja, mistõttu tuleb lähtuda PRIA tellitud ekspertarvamuse tulemustest. Kaebaja suhtes ei ole rikutud ärakuulamisõigust, kuna kaebaja on saanud avaldada oma seisukohti ning ka PRIA on pöördunud kaebaja poole põhjenduste saamiseks. Kuigi PRIA ei arvestanud kaebaja vastuväiteid ekspertarvamusele, ei tähenda see seda, et asja ei kaalutletud ning kaebaja argumentidega ei tutvutud. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. PRIA jättis õiguspäraselt kaebaja investeeringutoetuse taotluse rahuldamata, kuna taotlus ei vastanud määruse nr 29 nõuetele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ Massuno esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3, kuna ei kontrollinud kaalutlusõiguse piire ega eesmärke, mille tagajärjel on halduskohus teinud ebaõige otsuse.
- b)Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. PRIA eksperdi antud hinnangus öeldakse selgelt, et taotlus vastab rakendusuuringu nõuetele määruse nr 29 mõttes.
- c)Kaebaja on vastanud kõigile PRIA järelepärimistele kulutuste osas tähtaegselt. Määrus ei nõuagi projekti detailse eelarve esitamist, mistõttu ei olnud toetuse andmisest keeldumine lubatav. 2
- d)Kaebaja tellitud eksperthinnang ei ole subjektiivne, sest selle koostanud ekspert ei saa projektis osalemise eest mingit tasu ning Tallinna Tehnikaülikooli osalemine projektis koostööparterina ei sea kahtluse alla professori kompetentsi antud küsimuses.
- e)PRIA eksperthinnang oleks pidanud olema hindamiskomisjonile abimaterjaliks otsuse tegemisel, mitte aluseks taotluste massilisele diskvalifitseerimisele. PRIA ei oleks pidanud saatma kaebaja taotlust eksperdile hindamiseks, kui selles esines tehnilisi puudusi. Pärast PRIA järelepärimistele vastamist oli kaebajal tekkinud õigustatud ootus, et kuna taotlus vastab määruse nõuetele, saadetakse see edasi hindamiskomisjonile, kes tegeleb taotluse sisulise hindamisega.
- f)PRIA ei moodustanud enne taotlusvooru hindamiskomisjoni, mistõttu on rikutud määruse nõudeid. 7. PRIA vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:
- a)Taotlus ei vastanud määruse nr 29 § 3 lg 1 p 1 nõuetele ehk sisuliselt küsiti toetust mittetoetatavale tegevusele, mistõttu ei olnud võimalik taotlust rahuldada. Antud juhul ei ole tegemist kaalutlusõigusega, vaid taotluse mittevastavusega konkreetsele põllumajandusministri määruse sättele. Eksperdi lõpphinnangu kohaselt ei vastanud kaebaja projekt määruse nr 29 § 3 lg 1 p-de 1–3 nõuetele. Taotlus ei vasta ka määruse nr 29 § 5 lg 2 nõuetele. PRIA ei nõustu kaebaja väitega, et taotluses esitatud kulutuste otstarbekas ning säästlik kasutamine tagatakse ainult määruse nr 29 §-s 6 sätestatud võrdleva hinnapakkumise küsimisega. Võrdlevate hinnapakkumiste küsimine taotleja poolt ei välista haldusorgani poolt teiste kontrollimehhanismide kasutamise võimalust määruse nr 29 § 5 lg 2 nõuete kontrollimiseks vajalike tõendite hankimisel ning üks selliseid võimalusi on ekspertarvamuse küsimine. Kaebaja väide, et massiline taotluste diskvalifitseerimine on midagi enneolematut, ei ole PRIA praktikas midagi tavatut. Viited kaalutlusõiguse väärale kohaldamisele ja tõendite hindamata jätmisele on põhjendamatud.
- b)PRIA ei ole eksperdi arvamust vääralt kohaldanud. Eksperdi arvamuse küsimise võimaluse näeb ette ka HMS § 38 lg 2. Tartu Ringkonnakohus on asjas nr 3-10-445 leidnud, et ekspertiisi tellimine on õigustatud ja lubatud ka siis, kui menetlust reguleeriv määrus seda konkreetselt ei sätesta.
- c)Kaebaja ei ole aru saanud, kuidas toimub taotluste menetlemine. Menetletakse nõuetele vastavaid taotlusi, mistõttu ei saanudki kaebaja taotlust rahuldada. Hinnata saab ainult taotlusi, mis vastavad nõuetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Poolte vahel on apellatsioonimenetluses vaidlus selle üle, kas PRIA peadirektoril oli õigus ja pädevus otsustada taotluse vastavuse üle nõuetele ilma seda hindamiskomisjonile saatmata ehk kas PRIA oleks pidanud moodustama hindamiskomisjoni ja saatma rakendusuuringu koos eksperdi hinnanguga otsustamiseks hindamiskomisjonile. Ka vaidlevad pooled selle üle, kas PRIA ekspert andis apellandi rakendusuuringule positiivse hinnangu ning kas halduskohus jättis õigustatult arvestamata apellandi esitatud konkureeriva eksperthinnangu; samuti selle üle, kas apellant esitas PRIA-le nõuetele vastava ülevaate uuringu planeeritavatest kuludest, võttes arvesse asjaolu, et apellant vastas tähtaegselt PRIA järelepärimistele kulude osas, PRIA ei näinud apellandile esitamiseks ette eelarve vormi ega soovinud saada apellandilt planeeritavate kulude osas kolme hinnapakkumist. Ühtlasi on pooled erimeelt ka selles, kas PRIA käskkiri on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt ning halduskohus pidi kontrollima PRIA poolt kaalutlusreeglite järgimist või mitte. 9. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ Massuno esitas PRIA-le põllumajandusministri 16.03.2010. a määruse nr. 29 „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, 3 töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõude, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr. 29) alusel taotluse toetuse saamiseks rakendusuuringu tegemiseks taruvaigutoodete töötlemisprotsessis ja lõpptootes etanooli asendamiseks. Määruse nr. 29 § 3 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib toetust taotleda põllumajandus- ja metsasaaduste tootmisele või töötlemisele ja turustamisele suunatud rakendusuuringu tegemiseks, mis vastab Euroopa Komisjoni teatise „Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta“ (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1-26, edaspidi Ühenduse raamistik) p 2.2 alapunktile f. Ühenduse raamistiku p 2.1 järgi kohaldatakse raamistikku teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi suhtes. Ühenduse raamistiku p 2.2 alapunkt f toob ära rakendusuuringu mõiste. Selleks on kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste hankimiseks, et kasutada neid teadmisi uute toodete, protsesside või teenuste arendamiseks või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Sinna kuulub keerukate, rakendusuuringu jaoks vajalike süsteemide koostisosade loomine, eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise puhul, välja arvatud prototüübid, mis kuuluvad alapunkti g kohaldamisalasse. 10. PRIA ülesandeks oli määruse nr. 29 § 10 lg 1 kohaselt kontrollida vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava projekti vastavust määruses sätestatud nõuetele. Määruse nr. 29 lg 6 kohaselt vastavad taotleja ja taotlus toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui: 1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased; 2) ei esine „Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid; 3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded. Määruse nr. 29 lg 7 sätestab: „Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 62 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse.“ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 järgi tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele; 2) toetuse liigi või tegevuse rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust; 3) nõuetele vastavat taotlust ei rahuldata käesoleva seaduse § 60 lõike 5 kohaselt; 4) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 5) taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele; 6) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul neid kõrvaldanud. 11. Kaevatava PRIA peadirektori käskkirjaga jäeti OÜ Massuno taotlus rahuldamata ELÜPS § 62 lg 2 p 1 alusel põhjusel, et rakendusuuring ei vasta määruse nr. 29 § 3 lg 1 p 1 kohase rakendusuuringu nõuetele, samuti ei ole taotluses väljatoodud kulutused vastavuses määruse nr. 29 § 5 lg 2 nõuetega, mille kohaselt peavad kõik abikõlbulikud kulutused olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud ning majanduslikult otstarbekad. Väär on apellandi seisukoht, nagu pidanuks PRIA taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks moodustama hindamiskomisjoni. PRIA poolt taotluse menetlemisel tuleb eristada määruse nr. 29 §-s 10 toodud taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist ning §-s 11 toodud taotluste hindamist ja paremusjärjestuse koostamist. Määruse nr. 29 § 11 lõigetest 1 ja 2 nähtub, et PRIA peadirektor moodustab hindamiskomisjoni kõigi nõuetele vastavate taotluste paremusjärjestuse koostamiseks. Nimetatud menetlusjärku apellandi taotlus ei jõudnud, kuna PRIA tuvastas selle mittevastavuse nõuetele. Määrus nr. 29 ei näe ette, et PRIA pidi moodustama hindamiskomisjoni juba taotluse nõuetele vastavuse kontrolli faasis. 4 12. Pooled ei vaidle selle üle, et PRIA võis taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks kasutada eksperdi abi. PRIA poolt eksperdi kasutamise lubatavust nii taotluste nõuetekohasuse kontrollimise faasis kui ka taotluste menetlemise teistes etappides on ringkonnakohus pidanud õiguspäraseks ka haldusasjas nr. 3-10-445, p-s 10. Ringkonnakohus ei nõustu aga apellandi järeldusega PRIA eksperdi M. Zilmeri hinnangule taotluse nõuetekohasuse kohta (tl 43-44). Nii halduskohus kui ka PRIA on eksperdi hinnangust õigesti aru saanud. Hinnangust nähtub selgelt, et eksperdi hinnang rakendusuuringule oli eitav ning ekspert on oma arvamust ka piisavalt põhjalikult ja arusaadavalt põhjendanud. Eksperdi selgituse kohaselt soovitakse projekti tulemina lahendada tehnoloogiline probleem, mis on seotud etanooli asendamisega taruvaigu töötlemisel ja lõpptoote valmistamisel ning säilitamisel toiduainetööstuses. Projekti vastuargumentidena leiab ekspert, et proopolis on väga marginaalne toode, mille kasulikkust ei ole viimased teadusanalüüsid selgelt kinnitanud. Selle asemel on leitud mitmeid tõsiseid kõrvaltoimeid, mistõttu võib kogu projekti tegevus lõppkokkuvõttes kasutu olla. Ka ei saa eksperdi arvates lugeda tõsiseks innovatsiooniks tehnilises plaanis vaid etanooli asendamist. Sealjuures on projektis eksperdi hinnangul vastuolu – räägitakse nii etanooli asendamisest kui ka tema kontsentratsiooni langetamisest. Seoses proopolise marginaalse kasutusega, leiab ekspert, et projekti tulemuste kasutamine on võimalik vaid taotleja majanduslikus tegevuses, mis võib mõnevõrra paraneda. Samas ei ole sellise tootevariandi loomine ilma kasutamisriskide kliiniliste eeluuringuteta mõistlik. Projekti rahastamise põhjendused on eksperdi hinnangul küll selged ja lahti kirjutatud, aga planeeritud kulutused (nt töötasud
- jt)on projekti tegevuste tegelikke töömahtusid arvestades väga ülepaisutatud. 13. Halduskohtumenetluse käigus esitas OÜ Massuno kohtule ka konkureeriva ekspertarvamuse professor R. Vokilt, milles asutakse seisukohale, et taotlus vastab rakendusuuringu nõuetele, selle tulemusi saab tootmises kasutada, projektil on majanduslik tähtsus ettevõttele, projekt on innovaatiline ning toetusrahade otstarbeka kasutamise tagab PRIA poolt kehtestatud nõue kolme hinnapakkumise võtmiseks (tl 101). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, mis puudutab ekspert R. Voki usaldusväärsust (vt tl 113). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et prof. R. Vokk osaleb OÜ Massuno projektis katsete läbiviijana (vt tl 9 pöördel). Apellandi väitel ei saa R. Vokk projektis osalemise eest mingit tasu, mis välistab eksperdi subjektiivsuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et tasu väidetav mittesaamine ei välista eksperdi subjektiivsust. Olukorras, kus kaks eksperti on esitanud kohtule rakendusuuringu osas vastandlikud seisukohad ning puuduvad tõsiselt võetavad argumendid projektiga mitteseotud eksperdi arvamuse professionaalsuse kahtluse alla seadmiseks, tuleb usaldusväärsemaks pidada projektiga mitteseotud eksperdi arvamust. Lisaks nähtub kahe eksperdi hinnangute kõrvutamisel, et ekspert R. Vokk on asunud oma arvamuses ekspert M. Zilmeri hinnangut meelevaldselt OÜ-le Massuno soovitud viisil tõlgendama, asudes seisukohale, nagu oleks ekspert vastanud projekti kohta esitatud küsimustele positiivselt ka seal, kus ekspert on tegelikult leidnud ja põhjendanud seda, et tema hinnang kaldub „ei“ poole (vt vastused küsimustele nr. 1, 2 ja 4). Asudes vastukaaluks ekspert M. Zilmeri eitavale seisukohale projekti kulude põhjendatuse, selguse ja üksikasjaliku kirjelduse kohta selgitama projekti rahastamisskeemi, samastab ekspert R. Vokk end aga juba täielikult projekti meeskonnaga (vt eksperdi selgitust nr. 6, tl 101 pöördel). Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu poolt ekspertide usaldusväärsusele antud seisukohaga. 14. Kaevatava käskkirja põhjenduste kohaselt on planeeritud kulutused projekti tegelikke töömahtusid arvestades väga suured ega ole otstarbekad. Sisseostetava uuringu kulud ei ole detailsed, sealhulgas pole teada personalikulu sisseostetavas uuringus. Samuti on ebaselge tegevuskulude jagunemine ning projekt sisaldab kulutusi taustauuringule, kuid teadusandmebaasides on proopolise kohta info olemas. Eeltoodust tulenevalt leitakse, et taotluses väljatoodud kulutused ei ole vastavuses määruse nr. 29 § 3 lg 1 p 1 kohase 5 rakendusuuringu nõuetega, mille kohaselt peavad kõik abikõlbulikud kulutused olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud ning majanduslikult otstarbekad (tl 62 pöördel). Käskkirja kohaselt on PRIA eeltoodud järelduse tegemisel tuginenud ekspert M. Zilmeri hinnangule. 15. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga selles, et OÜ Massuno avalduses alapunkti A2.3 all märgitud „Ostetud uuringu, tehnilise teabe ja turuhinnaga ostetud või litsentseeritud patendi ning konsultatsiooni kulud“ (vt tl 9) kogusummas 360 400,01 eurot on täpsemalt alapunktide A2.3.1-A2.3.4 all lahti kirjutamata, mistõttu ei ole võimalik hinnata, millise osa kuludest moodustavad personalikulud, töö- ja puhkusetasud, tarkvara, seadme ja vahendi ostmise või rentimise kulud ning muud tegevuskulud. OÜ Massuno ning PRIA esindaja e-kirjavahetusest ilmneb, et OÜ Massuno taotluse menetlemise käigus juhtis PRIA esindaja OÜ Massuno esindaja tähelepanu sellele, et avaldusel ei ole eraldi näidatud personalikulusid uuringu läbiviijate kohta, kuid projekti plaanis peaksid selguma personalikulud nii taotleja kui ka teadusasutuse kohta isikuliselt (tl 87). PRIA eeltoodud märkusele vastas OÜ Massuno, et personalikulu eraldi uuringute läbiviimise kohta puudub, kuna uuringud ostetakse sisse teenusena arve alusel (tl 87). Haldusasja materjalidest nähtuvalt tutvustas PRIA OÜ-le Massuno ka ekspert M. Zilmeri hinnangut projektile ning andis võimaluse sellele vastuväiteid esitada (vt tl 91, 13-14). Vastulauses eksperthinnangule selgitas OÜ Massuno esindaja projekti rahastamisskeemi selliselt, et üle 5000 euro teenuste või toodete ostmisel võetakse kolm hinnapakkumist ning sellega on tagatud toetuse otstarbekas kasutamine. Töötasu osas selgitas OÜ Massuno esindaja, et projektijuhi palk peab teda motiveerima projektiga tegelema piisava innukuse ja hoolega ning projektijuhi ülesanne on jälgida eelarvest kinnipidamist ja kulutuste otstarbekust (vt tl 14). OÜ Massuno poolt halduskohtule esitatud prof. R. Voki selgituse kohaselt tehakse kulutused vastavalt eelarvele, lähtudes otstarbekusest. Kuna PRIA pole kehtestanud taotlemisvoorule eelarve vormi, on taotleja esitanud projektiplaanis indikatiivse eelarve. Üle 500 euro teenuste või toodete sisseostmisel võetakse kolm hinnapakkumist, mis tagab kulutuste võrreldavuse turuhindadega ning mis tagab ka toetuse otstarbeka kasutamise (tl 101 pöördel). 16. Riigikohus on leidnud, et investeeringutoetuse taotluste menetlemine peab olema kooskõlas õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sealjuures haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muu hulgas Põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele (RKHK 19.12.2006. a otsus asjas nr. 3-3-1-80-06, p 18). Ühtlasi on Riigikohus pidanud oluliseks haldusmenetluse nõuete rikkumiseks PRIA poolt isiku ära kuulamata jätmist. Ärakuulamisõigusega kui halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest (RKHK 19.12.2006. a otsus asjas nr. 3-3-1-80-06, p 20, RKHK 17.11.2003. a otsus asjas nr. 3-3-1-74-03 ning 25.11.2003. a otsus asjas nr. 3-3-1-70-03). Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et kaevatavas käskkirjas rakendusuuringu puudusena esiletoodud kulutuste osas ei ole OÜ-d Massuno seaduses nõutaval määral ära kuulatud. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited avaldada, ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. 17. Olukorras, kus PRIA asus haldusmenetluse käigus seisukohale, et abikõlbulike kulutuste selguses ja majanduslikus otstarbekuses veendumiseks ei piisa vaid OÜ Massuno esindaja põhjendusest selle kohta, et toetuse otstarbekas kasutamine on tagatud kolme hinnapakkumise küsimisega, oleks PRIA pidanud OÜ-d Massuno oma seisukohast teavitama ning andma talle võimaluse kulud täielikumalt lahti kirjutada või esitada uus kuluaruanne, milles on 6 hinnapakkumised juba arvesse võetud. Määruse nr. 29 § 6 lg 1 sätestab, et kui ostetud üheliigilise teenuse või töö, materiaalse või immateriaalse vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja või partner olema kulutuse kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos pakkumuse tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Ringkonnakohus on seisukohal, et abikõlbulike kulude põhjendatuse, vajalikkuse ning majandusliku otstarbekuse hindamiseks peab taotleja viidatud hinnapakkumised küsima veel enne taotluse esitamist nõuetele vastavuse hindamiseks. Määruse nr. 29 eesmärgiga kooskõlas olevaks ei saa pidada tõlgendust, mille puhul selguks teenuse tegelik hind kolme hinnapakkumise tulemusena alles rakendusuuringu teostamise faasis. Ringkonnakohtule ei nähtu, et PRIA oleks apellandi tähelepanu kolme hinnapakkumise saamise vajadusele juhtinud. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus ka võimalikuks, et PRIA poolt õigeaegse tähelepanu juhtimise korral võinuks kaevatavas käskkirjas osundatud puudus olla OÜ Massuno poolt taotluse menetlemise faasis kõrvaldatud. PRIA väide, et projekt sisaldab kulutusi taustauuringule, kuid teadusandmebaasides on proopolise kohta info olemas, on esitatud alles kaevatavas käskkirjas, mistõttu ringkonnakohtule ei nähtu, et OÜ Massuno oleks saanud nimetatud väitele haldusmenetluses vastu vaielda. Ühtlasi esineb vastuolu kaevatava käskkirja põhjenduste ning eksperdi hinnangu vahel. Kuigi kaevatava käskkirja kohaselt on ka abikõlbulike kulutuste hindamisel tuginetud eksperdi arvamusele, sisaldab käskkiri abikõlbulike kulutuste kohta väiteid, mida ekspert arvamuses esile ei toonud (nt eelnevalt viidatud kulutuste põhjendatus taustauuringule). Ühtlasi ei nähtu eksperdi hinnangust, et rahastamise põhjendused oleksid ebaselged ja lahtikirjutamata. Ringkonnakohus märgib, et ekspert M. Zilmeri hinnangu järgi on rahastamise põhjendused küll selged ja lahtikirjutatud, aga planeeritud kulutused (nt töötasud
- jt)on projekti tegevuste tegelikke töömahtusid arvestades väga ülepaisutatud (vt tl 43 pöördel, 44). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et tegevuskulude põhjendamise osas ei ole PRIA taganud OÜ-le Massuno nõuetekohast ärakuulamisõigust. 18. Eeltoodu ei anna aga siiski alust käskkirja tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjas leitakse, et apellandi taotluses esitatud rakendusuuring „Taruvaigutoodete töötlemisprotsessis ja lõpptootes etanooli asendamiseks“ ei vasta määruse nr. 29 § 3 lg 1 p-s 1 sätestatud rakendusuuringu nõuetele ning taotluses väljatoodud kulutused ei vasta määruse nr. 29 § 5 lg 2 nõuetele. Seega tugines vastustaja kaevatavas käskkirjas kahele taotluse nõuetele mittevastavuse alusele. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et OÜ Massuno ärakuulamata jätmine tegevuskulude põhjendatuse osas tõi kaasa ebaõige hinnangu OÜ Massuno taotluse vastavusele, piisas taotluse mittevastavaks lugemiseks ka ainult taotluse mittevastavusest rakendusuuringu nõuetele. Vaidlust ei ole selles, et OÜ-le Massuno vastavas osas ärakuulamisõigus võimaldati. Ta sai tutvuda ekspert M. Zilmeri hinnanguga ning sellele vastuväiteid esitada. Ringkonnakohus leiab ühtlasi, et vastuse leidmiseks küsimusele, kas OÜ Massuno taotluses märgitud rakendusuuring vastas Ühenduse raamistiku p 2.2 alapunktis f märgitud nõuetele, pidi PRIA teostama kaalumist, lähtudes eksperdi vastustest etteantud hindamiskriteeriumidele (vt tl 43-44). HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Ringkonnakohus leiab, et PRIA on oma kaalutlused rakendusuuringu mittevastavaks lugemisel kaevatavas käskkirjas piisava põhjalikkusega esitanud. Õige on aga PRIA seisukoht selles, et taotluse mittevastavaks lugemise korral PRIA-l edasine kaalumisõigus puudub. Määruse nr. 29 § 10 lg 7 sätestab: „Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 62 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks lugemise korral taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel PRIA-l seega kaalutlusõigus puudub. 7 19. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23.03.2012. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/