← Eesti

2-13-5603/13

Obsah (4)§ 1§ 29§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinn Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2013. a Tallinnas, kell 15.00 Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-5603 Tsiviilasi Tallinna

§ 1lg 2 tähenduses.

Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks oli kohustuste võtmine, mille täitmine ei olnud seoses GPi surmaga võimalik. Halduril puuduvad andmed pankrotikuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Pärandvara inventuuri aktis on korteriomandi väärtuseks hinnatud 20 000 EUR. Võlgniku kohustuste hulka sama korteriomandi ostuks võetud eluasemelaenust tulenev kohustus Swedbank AS-i ees summas 53 809,07 EUR. Teine ½ korterist kuulub KJ, kes on korteri soetamiseks võetud eluasemelaenu solidaarvõlgnik ning surnud GP elukaaslane. Haldur on pidanud läbirääkimisi Swedbank AS-ga, kes on valmis sõlmima tehingu, milles vahetatakse isik kohustuses, ehk KJ võtab üle Tallinna linna (GP ) kohustuse Swedbank AS-i ees ning Tallinna linn annab KJ üle ½ temale kuuluvast korteriomandist. Tegemist oleks tehinguga, mis ühelgi juhul ei kahjustaks ei võlausaldajate ega ka Tallinna linna huve, sest kohalik omavalitsus annaks üle vara väärtusega 20 000 EUR ja vabaneks solidaarkohustusest summas 53 809,07 EUR. Nimetatud tehing oleks vajalik, et KJ, kes on tema enda kinnitusel alates eluaseme laenu võtmisest korteriomandi soetamiseks võetud laenu oma vahenditest teenindanud, saaks lisaks kohustusele panga ees omandada ka teise poole korteriomandist. Haldurile teadaolevalt on Tallinna linnavolikogu 13.06.2013 võtnud vastu otsuse Mustamäe tee 193 korteriomandi 2 otsustuskorras võõrandamise kohta ning Tallinna linn, Swedbank AS ja KJ on 19.06.2013 kooskõlastanud aja tehingu notariaalseks sõlmimiseks. Korteriomandi võõrandamisega muutub oluliselt võlgniku kohustuste hulk. Korteriomandi müügieelselt oli kohustuste väärtus 50 842,37 EUR, pärast müüki on kohustuste koguhulk 1209,47 EUR. Vaatamata kohustuste koguhulga olulisele vähenemisel puuduvad võlgnikul vahendid kohustuste täitmiseks ning menetluskulude katteks. Haldur on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1209 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kuna GP´i (isikukood XXX) pärandvarast ei jätku ajutise halduri tasu täielikuks väljamaksmiseks, palub ajutine haldur halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, välja mõista riigi vahenditest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 50 842,37 eurot ja vara on 10 000 eurot. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise võimalused. Võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtudeposiiti menetluskulude katteks kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1209 eurot (lisandub sotsiaalmaks).

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pärandvarast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt halduri taotlusele hüvitada summas 397 eurot riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.