← Eesti

2-12-47165/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-47165 Tsiviilasi K Ž ja J Ž hagi A Z elatise nõudes Tsiviilasja hind 4500 € Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I K Ž (isikukood XXX) Hageja II J Ž (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja I Ž (isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX) Kostja A Z (isikukood XX; aadress XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja Marko Woronowicz (e-post marko@iustus.ee) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada osaliselt.
  2. Suurendada K Ž kasuks elatis 127.82 eurolt kuni 145 eurot alates 16.11.2012 kuni K Ž täisealiseks saamiseni. Elatis kuulub väljamõistmisele A Z .
  3. Suurendada J Ž kasuks elatis 127.82 eurolt kuni pooleni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on perioodil 16.11.2012 kuni 31.12.2012 145 eurot ja alates 01.01.2013 kuni J Ž täisealiseks saamiseni 160 eurot.
  4. Elatise maksmine kuulub viivitamata täitmisele.
  5. Elatis tuleb tasuda I Ž pangakontole AS-s Swedbank, arveldusarve nr XXXXXXXXja selgituseks märkida „Laste elatis“.
  6. Perioodil 16.11.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 11.06.2013 tasutud elatis tasaarvestatakse väljamõistetud elatisega.
  7. Menetlusosaliste menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 Hagi ese ja nõude põhjendused K Ž ja J Ž esitasid 16.11.2012 Harju Maakohtusse hagi A Z vastu elatise nõudes. Hagiavalduse sisust lähtudes on tegemist elatise suurendamise hagiga. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel on sõlmitud kompromiss, mis on kinnitatud 30.10.
  8. Sellest ajast alates on K Ž vajadused kasvanud 401 euroni kuus ja J Ž vajadused kuni 406 euroni kuus. Eelnimetatud lahendi ajal sõlmisid hagejate esindaja I Ž ja A Z kompromissi kummagi hageja kasuks elatise summas 2000 Eesti krooni ehk 127.82 eurot kuus. Lisaks kohustus A Z tasuma elatise võlgnevust summas 500 krooni ehk 31.96 eurot kuus kummagi hageja kasuks. Seoses hagejate vajaduste kasvamisega nõuavad K Ž ja J Ž kostjalt elatise suurendamist summani 250 € mõlema hageja kasuks. Kostja vastuväited A Z esitas 19.05.2013 vastuse hagile, milles leiab, et hagejad on eksitanud kohut ja jätnud märkimata, et soovivad elatise suurendamist ning K Ž on täiskasvanud laps, mistõttu ei saa kohus tema suhtes hagi menetlusse võtta ning I Ž ei saa olla seaduslik esindaja. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagi saab rahuldada ainult J Ž osas ning summas 160 € kuus, aga K Ž osas tuleb jätta rahuldamata. Poolte täiendavad seisukohad Hagejad esitasid seisukoha kostja 19.05.2013 vastusele 28.05.2013, milles K Ž palus end võtta tsiviilasja menetlemisel kui iseseisvat hagejat. Seoses poolte nõusolekuga lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses tegi kohus pooltele ettepaneku 31.05.2013 esitada alates 31.05.2013 e-kirja kättesaamisest 10 päeva jooksul täiendavad seisukohad ning tõendid. Kostja esitas 04.06.2013 seisukoha, milles jäi 19.05.2013 esitatud vastuse väidete juurde ning pööras tähelepanu asjaolule, et K Ž ei ole tõendanud, et ta jätkab õpinguid pärast täisealiseks saamist. I Ž väitis 07.06.2013 esitatud täiendavas seisukohas, et seisuga 07.06.2013 on K Ž õpingud lõpetanud ning ülikooli õpingutele saab kandideerida alates juuli
  9. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga olid hagejad alaealised lapsed ning seetõttu oli I Ž õigustatud alaealiste laste nimel esitama hagi kui hagejate seaduslik esindaja. Kohus leidis 21.11.2012 kohtumäärusega, et hagi on esitatud puudustega, sest sellelt on tasumata riigilõiv summas 175 € ning andis hagejatele 14 päeva aega riigilõivu tasumiseks. Hagejad kõrvaldasid puuduse ja esitasid riigilõivu tasumist tõendavad kviitungi 28.11.2012, mistõttu otsustas kohus asja menetlusse võtmise 06.12.
  10. Pooltel on vaidlus elatise summa üle ning K Ž kasuks elatise väljamõistmisega, sest hageja on asja menetlemise ajal saanud täisealiseks. Hagiavalduse kohaselt kulub K Ž vajadustele 401 € kuus ning J Ž vajaduste katmiseks summas 406 €. K Ž vajadused koosnevad eluasemekuludest 95 €, toidukulust 195 €, transpordikuludest 7 €, sidekulud 15 €, tervishoiukuludest 14 €, hügieenitarvete kuludest 16 €, koolikohustuste täitmise kuludest 12 €, riiete ja jalanõude kuludest 47 €. J Ž vajadused koosnevad eluasemekuludest 95 €, toidukulust 195 €, transpordikuludest 7 €, sidekulud 15 €, tervishoiukuludest 10 €, hügieenitarvete kuludest 15 €, koolikohustuste täitmise kuludest 9 €, riiete ja jalanõude kuludest 40 € ja juunioripoksiklubi kulust 20 €. Hagejad tõendasid 28.05.2013 esitatud seisukohas kommunaalkulusid, esitades selleks XXXKÜ laekumiste nimekirja. Nimekiri on esitatud kogu 2012.aasta kommunaalkuludest. 2 28.05.2013 esitatud seisukohas on hagejad toonud välja asjaolud, et kulutusi on hagejad arvestanud 12 kuu keskmisega. Kostja leidis 04.06.2012 esitatud täiendavas seisukohas, et hagejad on valesti arvestanud ühe kuu keskmist ning on esitanud selle suuremalt kui vajalik. Kohus arvutab kommunaalkulude keskmise järgnevalt – liidab kommunaalkulude summad ning jagab 12-ga. See teeb kuu keskmiseks kommunaalkuluks 132,068

(3)~ 132.07 eurot kuus. Hagejad ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et hagejad elavad koos nende seadusliku esindajaga ehk korteris elab kokku 3 inimest. Seetõttu on ühe isiku keskmine kommunaalkulu 44.02 eurot kuus. Hagejad on märkinud, et kummagi vajadus toidule on 195 € väärtuses. Kostja on seisukohal, et see on üle pingutatud, kuid ei ole märkinud, millise summa ulatuses oleks mõistlik ühe hageja puhul kulutused toidule. Hagiavaldusega koos esitatud pangakonto väljavõttest on näha, et hagejate seaduslik esindaja tasub toidupoes üldjuhul kaardiga, summad on keskmiselt 16 € ulatuses. Pangakonto väljavõttest tulenevalt käivad hagejad keskmiselt 20 korda toidupoes kuus. Kohus lähtub asjaolust, et perele ostetakse pere põhiselt toiduaineid, mitte 1 poekord 1 isiku suhtes. Seega kujuneb 1 isiku toidukuluks ~ 106.67 € (20 * 16 / 3) kuus. Kostja on 04.06.2013 leidnud, et kulud transpordil 7 € hageja kohta on põhjendamata, sest transport on tasuta. Hagejad on 07.06.2013 esitatud seisukohas loobunud transpordikuludest. Pooled vaidlevad sidekulude suuruse üle. Hagiavalduse kohaselt kulub kummalgi hagejal sidekuludele 15 €. Sidekulud on telefon, Internet jm tehnikapõhine meelelahutus. Kostja leiab, et sidevahendikulud on põhjendamatud ning leiab, et Eesti Energia AS, Elion Ettevõtted AS ja AS STV arved ei tõenda, et hagejad tasuvad neid arved aadressi XXX, Tallinn eest. Kohus leiab, et kostja väide on osaliselt põhjendamata, sest eluaseme puhul on vältimatuks kuluks elekter, mida hagejad ostavad Eesti Energia AS-lt ning seda tõendabki esitatud elektriarve. Samuti on võimalik osta teenuseid nii Elion Ettevõtted AS-lt kui ka AS-lt STV korraga. Kostja on ühtlasi jätnud märkimata, millises summas võiksid olla sidevahendikulud. Oma väidete tõendamiseks ei ole kostja tõendeid esitanud. Seega, arvestades esitatud arveid, leiab kohus, et sidevahendikulud on hagejatel tõendatud. Elektriarve on hagejatel keskmiselt 25.49 € kuus, mis on ühe isiku kohta 8.50 € kuus. Elion Ettevõtted AS-i ja AS-i STV arved on hagejatel keskmiselt 18.66 € kuus, mis teeb ühe isiku kohta 6.22 € kuus. Pooltel puudub vaidlus tervishoiukulude osas, mis on kuupõhiselt K Ž 14 € kuus ja J Ž 10 € kuus. Pooltel puudub vaidlus, et hügieenikulud on K Ž 16 € kuus ja J Ž 15 €. Pooltel puudub vaidlus koolikohustuste kulude osas, mis K Ž on 12 € kuus ja J Ž 9 € kuus. Pooltel puudub vaidlus riiete ja jalanõude kulude osas, mis K Ž on 47 € kuus ja J Ž on 40 € kuus. Pooled vaidled J Ž trennikulu osas, mis hagiavalduse kohaselt on 20 € kuus. Kostja leiab, et see on tõendamata. Kohus nõustub kostjaga, et J Ž trennikulu summas 20 € on tõendamata. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis on alates 01.01.2013 160 €. See tähendab, et hagejad, kelle suhtes on 2009 kompromissi korras kokku lepitud elatise suuruses 127.82 €, on õigus tulla igal ajal arvestades Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära, elatise nõude suurendamisega. Kuupalga alammäära tõstmine on kinnitus selle kohta, et riik on nõus elukallidusega ja sellest tingitud vajadusega tõsta kuupalga alammäära eesmärgil tagamaks riigis elavate alampalka saavate inimeste vajadused. Kohus pöörab poolte tähelepanu PKSi §-le 116 lg 1, mille kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. See tähendab, et vanemad peavad võrdselt kandma lastega seotud kulutusi ning tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-118-12 tuleb laste elulaadi kujundada vastavalt oma võimalustele. Laste elulaadi kujundamine on laste vajaduste kujundamine vanemate poolt ning selles mängivad rolli mõlemad vanemad, hoolimata sellest, kellega lapsed koos elavad. 3 Käesolev tsiviilasi on hagiline perekonnaasi, milles tuleb kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 230 lõikes 1 sätestatud põhimõtet ehk kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid. Lähtudes asja menetlemisel selgunud asjaoludest ja hinnates tõendeid kogumis leiab kohus, et K Ž vajadused kuupõhiselt on kogusummas 254.41 €. Arvestades, et hageja ei esitanud koolikohustust tõendavat dokumenti, kuigi hageja võttis omaks kostja väite, et hageja on menetluse kestel saanud täisealiseks, kuulub K Ž suhtes elatis väljamõistmisel 16.11.2012 kuni 16.12.2012 ulatuses. Arvestades, et kuupalga alammäär 2012 oli summas 145 €, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 145 €. J Ž suhtes leiab kohus, et hageja vajalikud kulutused ühes kuus on 239.41 €. Arvestades PKS §-s 101 lõike 1 põhimõtet, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Maie Seppo 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.