2-12-54140/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-54140 Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AH (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) AH hagi TP vastu abielu lahutamise nõudes Hageja lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Kostja TP(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 03.04.2013 RESOLUTSIOON
2. Hagiavaldus rahuldada.
3. Lahutada AH (isikukood XXX) ja TP(isikukood XXX) vahel Iirimaal, Dublinis XXX sõlmitud abielu.
4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik Hageja palub kohtul lahutada poolte vahel Iirimaal, Dublinis XXX sõlmitud abielu. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning hageja ei pea võimalikuks abielu taastamist. Pooltel ühiseid lapsi ja jagatavat ühisvara ei ole. 03.04.2013 toimunud kohtuistungil jääb hageja oma hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtustungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 1 kohaselt abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. REÕS § 57 lg 4 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 kohaselt ei ole võimalik abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud. Kohus leiab, et kuna abikaasadel on mõlemal Eesti kodakondsus, siis nad on seotud kõige tugevalt Eesti Vabariigiga ning seega kuulub kohaldamisele Eesti perekonnaseadus. Kuna poolte elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna poolte abielusuhted on lõppenud ning abielusuhteid ei ole võimalik enam taastada. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta jääb oma abielu lahutamise nõude juurde. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Kumbki pool ei soovi abielu jätkata ning seega tuleb abielu lahutada. TsMS § 164 lg 1 kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 2