KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 14.06.2013.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-1165 Tsiviilasi HK hagi SK vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1440.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja HK(ik XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja EM(ik XXX, elukoht XXX) Kostja SK(ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 06.06.2013.a. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista SK elatis tema alaealise tütre HK, sünd. XXX.a, ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 10.01.2012.a – 09.01.2013.a eest summas 1740.- (üks tuhat seitsesada nelikümmend) eurot ja alates 10.01.2013.a 160.- (ükssada kuuskümmend) eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
- Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on SK kohustatud temalt kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud elatusraha üle kandma HK vanaema ER arvelduskontole XXXXXXXX Nordea Pangas iga jooksva kuu
- kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „HK elatusraha“. Menetluskulude jaotus.
- HK menetluskulud jätta SK kanda.
- SK menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
- Eva Matti ja SK kooselust sündis XXX.a. tütar HK.
- Laps elab koos emaga. Hageja nõue ja selle põhjendused.
- 10.01.2013.a. kohtusse esitatud hagiavalduses ja selle 12.04.2013.a. esitatud täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista elatise perioodi 10.01.2012.a. kuni 10.01.2013.a. eest summas 1740.- eurot (145.- eurot kuu kohta) ja alates 10.01.2013.a. 160.- eurot kuus.
- Hageja esindaja väidetel ei ole kostja oma lapse ülalpidamiseks raha andnud alates 2011.a. oktoobrist, mil hageja ema ja kostja lahku läksid.
- Hageja palub kostjalt väljamõistetava elatise kanda ER, s.o. EM ema ja HK vanaema arvelduskontole, sest kohtuistungil täpsustatu kohaselt on EM arvelduskonto arestitud SK poolt pangalt võetud laenukohustuse täitmata jätmise tõttu.
- Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena HK sünnitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi HK makstava peretoetuse kohta, hageja lepingulise esindaja kompromissettepaneku kostja lepingulisele esindajale elatise vaidluses ja kohtumääruse 4.aprillist 2013.a. tsiviilasjas 2-12-54026 millega SK ja EM sõlmisid kompromissi lapse hooldusõiguse, otsustusõiguse ja isa ning lapse suhtlemise korraldamises. Lk 2
(5)Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagile tuleb talle hageja poolt esitatav tagasiulatuv elatise nõue üllatuslikuna, sest varem ei ole temalt kunagi lapse ülalpidamiseks elatist küsitud. Seepärast ei pea kostja tagasiulatuva elatise nõuet ka põhjendatuks. Kostja sõnul on ta töötu juba umbes kolm aastat, mistõttu jääks temalt hagetavas suuruses elatise väljamõistmisel tema teine laps SK, kes sündis XXX.a. kooselust ML, varaliselt vähemkindlustatuks kui hageja. Kostja ei ole nõus temalt väljamõistetud elatist kandma ei ER ega ka EM arvelduskontole, vaid üksnes HK või hageja lepingulise esindaja arvelduskontole, sest vastasel juhul ei saa ta olla kindel, et raha saab laps.
- Kohtuistungil selgitas kostja vastuseks kohtule ja hageja lepingulisele esindajale, et ta elatub juhutöödest autoremondi lukksepana, majaosa eest XXX maksab ta oma 2-toalise korteri üürimise eest saadavast rahast. Kostja sõnul pole ta jätnud elatist hagejale maksmata seetõttu, et tal selleks võimalus puudus, vaid seetõttu, et EM ei olnud talle kättesaadav ning ei ole kunagi ka raha lapse jaoks küsinud. Kostja oli ka nõus hagejaga sõlmima kompromissi, mille kohaselt maksab ta igakuist jooksvat elatist 140.- eurot kuus + elatise võlga 50.- eurot kuus kuni võlgnevuse kustutamiseni, kuid hageja ei olnud kostjaga nõus kompromisslepingut sõlmima.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja SK sünnitõendi. Kohtuotsuse põhjendused.
- Otsuse langetamisel käesolevas vaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks SK oma tütrele HK on, PkS § 99 lg 1 ja lg 2 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Samuti juhindub kohus PkS § 101 lg 1 sätestatust, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatust tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele ülalpidamist anda seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Selleks, et elatis välja mõista vanemalt seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas määras, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-37-11 p 12 Riigikohus. Kuna käesoleval juhul nõuab hageja elatist miinimumsuuruses, ei ole vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik Lk 3
(5)nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
- Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole andnud hageja ülalpidamiseks elatist alates 10.01.2012.a., on kostja rikkunud varasemalt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Kostja väited sellest, et hageja seaduslik esindaja ei olnud talle kättesaadav ja ta ei küsinud lapse ülalpidamiseks raha enne hagi esitamist, on paljasõnalised ega vabasta kostjat tema seadusest tuleneva alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
- Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 12 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse põhjendatud kulutuste suurust minimaalse elatise nõude korral tõendada ning vaidlus puudub selles, et kostja ei ole oma lapse ülalpidamiseks elatist maksnud alates 10.01.2102.a. kuni hagi esitamiseni, ega ole seda teinud ka pärast hagi esitamist, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 10.01.2012.a. kuni 09.01.2013.a. eest summas 1740.- eurot (12 x 145 /minimaalne elatise määr 2012.a./) ja alates 10.01.2013.a. 160.- eurot kuus (minimaalne elatise määr alates 01.01.2013.a.). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja on töötu, ei vabasta teda oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest. Hageja on täiskasvanud, elujõuline ja terve mees, kes peab olema suuteline kandma oma alaealiste laste ülapidamiskulusid. Hagetava elatise suurust ei ole põhjendatud vähendada alla alammäära ka seetõttu, et kostjal on 10.04.2013.a. sündinud teine tütar S K , kes väidetavalt osutuks vähem kindlustatuks hagi rahuldamisel, sest kostja kinnitas kohtuistungil kohtule, et elatis ei ole jäänud tal maksmata mitte seetõttu, et tal pole selleks rahalisi vahendeid, vaid seetõttu, et EM ei olnud talle tema sõnul kättesaadav või et raha lapse ülalpidamiseks pole temalt varem küsitud. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostjal on võimalik HK elatist minimaalses määras maksta ilma selleta, et tema teine laps jääks varaliselt vähem kindlustatuks, on tõendatud ka sellega, et kostja pakkus kompromissina hagejale kokku igakuist summat 190.- eurot (140 + 50). Pealegi kuulub kostjale tema enda väidetel ka korteriomand, mida ta välja üürib, mis kinnitab samuti, et kostja varaline olukord ei ole nii halb, et ta oma mõlemaid lapsi vähemalt minimaalses määras ülal pidada ei suudaks.
- Kohus asub seisukohale, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Kuna hageja on taotlenud elatise kandmist ER arvelduskontole ning põhjendanud miks see vajalik on, tuleb hageja taotlus rahuldada ja Lk 4
(5)kohustada kostjat elatise üle kandma nimetatud isiku arvele iga kuu
- kuupäevaks, sest elatis makstakse PkS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
- Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel hageja poolt esitatud hageja lepingulise esindaja kompromissettepaneku kostja lepingulisele esindajale käesolevas vaidluses ja kohtumääruse
- aprillist 2013.a. tsiviilasjas 2-12-54026, millega SK ja EM sõlmisid kompromissi lapse hooldusõiguse, otsustusõiguse ja isa ning lapse suhtlemise korraldamises, sest nimetatud tõendid ei oma tähtsust elatise vaidluse sisulisel lahendamisel. Menetluskulude jaotamine.
- Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hagejad esitasid kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 160.-eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 1440.- eurot (9 x 160). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik: Lk 5
(5)