lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning sama paragrahvi 3. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Poolte abielulised suhted lõppesid enne 01.07.2010, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagamisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest.
lg 2 (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) järgi, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohtule esitatud tõenditest (t. lk 6-9) nähtub, et korteriomand asukohaga XXX, Tallinn on omandatud 2003 aastal ja osak hooneühistus 1998 aastal, st vara on omandatud abielu ajal ning on poolte ühisvara. Hageja on näidanud korteriomandi väärtuseks 50 000 eurot ja hooneühistu osaku väärtuseks 4 000 eurot. Oma väite tõenduseks on hageja esitanud interneti portaalides avaldatud samaväärsete korterite ja garaažide müügikuulutused. Kuna kostja ühisvara väärtuse ega jagamise viisi osas vastuväiteid ei ole esitanud, tuleb lähtuda hageja poolt esitatust. AÕS § 77 lg 2 järgi, kui kaasomanikud ei saavutas kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kohus leiab, et poolte ühisvara tuleb jagada vastavalt hageja poolt esitatud viisil, so jätta korteriomand ja osak hooneühistus kostja omandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis omandi kaotamise eest summas 27 000 eurot. Menetluskulu TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei ole õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus peab õiglaseks jätta hageja menetluskuludest 50 % kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.