KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- juunil 2013.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-1743 Tsiviilasi YZ hagi P OÜ vastu brutotöötasu 5.293,84 euro väljamõistmiseks või alternatiivselt netotöötasu 3.133 euro väljamõistmiseks koos kostja kohustamisega tasuda Maksu- ja Tolliametile kostja juures töötamise ajal arvestatud tulumaks Tsiviilasja hind 5293,84 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja YZ(ik XXX, elukoht XXX); hageja esindaja Anatoli Majevski (Markus Õigusbüroo OÜ, asukoht Sikupilli 3 – 1, 11402 Tallinn) esindajad Kostja P OÜ (rk XXX asukoht XXX); kostja esindaja Indrek Kukk (Õigusabi OÜ, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn 11314) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista P OÜ-lt YZ kasuks 2012.a. septembrikuu väljamaksmata palga katteks brutotöötasu 5215,24 (viis tuhat kakssada viisteist eurot ja 24 senti) eurot. Menetluskulude jaotus.
- YZ menetluskulud jätta P OÜ kada.
- P OÜ menetluskulud jätta kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, varasem menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused.
- Poolte vahel sõlmiti tähtajaline tööleping
- juulil 2012.a., mille kohaselt asus YZ OÜ-sse P tööle liivapritsija-maalri ametikohale tähtajaga kuni 15.09.2012.a. (TVK t/l 15-23). Lepingut pikendati poolte kokkuleppel kuni objekti valmimiseni. Objekt valmis 30.09.2012.a. Pooled leppisid töölepingus kokku, et töö tegemise koht on Norra Kuningriik (lepingu p 2.2.) ja et töötajale makstav palgamäär on 159,25 norra krooni tunnis.
- Hageja esitas 08.11.2012.a. töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 2012.a. septembrikuu väljamaksmata palga 5277,90 eurot. Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega nr 4.4-2/2613
- detsembrist 2012.a. mõisteti välja P OÜ-lt YZ kasuks töötasu 2012.a. septembrikuu eest 5277,90 eurot. Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas kohtule taotluse töövaidlus hagimenetluses läbivaatamiseks.
- Kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista töötasu brutopalgana 5293,84 eurot või alternatiivselt neto töötasu 3133.- eurot kohustades kostjat tasuma Maksuja tolliametile töötasult arvestatav tulumaks. Hageja väidetel töötas ta 2012.a. septembrikuus 241 töötundi.
- Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks töövaidluskomisjonile dokumentaalsete tõenditena: poolte vahel sõlmitud töölepingu, hageja tööaja arvestamise tabeli 2012.a. septembrikuu kohta ja oma pangakonto väljavõtte Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
- Oma kirjalikus vastuses hagejale võttis kostja õigeks, et kostjal on hageja ees palgavõlgnevus netosummas 3133.- eurot (t/l 116). Lk
(4)2
- Koos taotlusega töövaidlus hagimenetluses läbi vaadata esitas tööandja dokumentaalsete tõenditena kohtule töövaidluskomisjoni otsuse, poolte vahel sõlmitud töölepingu koos tõlkega eesti keelde, hageja palgaarvestuse 2012.a. septembrikuu kohta, norrakeelsed majutuskulude tasaarvestuse teatise ja majutuskulude jaotise. Kohtuotsuse põhjendused.
- Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: -
- juulil 2012.a. sõlmisid pooled tähtajalise töölepingu, mille kohaselt asus YZ OÜ-sse P tööle liivapritsija-maalri ametikohale tähtajaga kuni 15.09.2012.a. Nimetatud asjaolu tõendab tööleping (TVK t/l 15-23); - töölepingut pikendati poolte kokkuleppel kuni objekti valmimiseni ning objekt valmis 30.09.2012.a. (nimetatud asjaolu üle vaidlus puudub); - pooled leppisid töölepingus kokku, et töö tegemise koht on Norra Kuningriik (töölepingu p 1.4.) ; - töötajale makstav palgamäär oli 2012.a. septembrikuus 159,25 norra krooni tunnis (töölepingu lisa p 1.1.); - tööandja ei ole töötajale välja maksnud 2012.a. septembrikuu töötasu (vaidlus puudub); - YZ töötas 2012.a. septembrikuus 241 töötundi (tõendavad2012.a. palgaleht ja hageja 2012.a. septembrikuu tööaja arvestuse tabel, TVK t/l 19 ja 20).
- Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 sätestatust, mille kohaselt on tööandja kohustus maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja viisil. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töötasu suuruseks oli kostja juures töötamise ajal 2012.a. septembrikuus 159,25 norra krooni tunnis, mis vastab hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga kursi kohaselt 21,64 eurole, ja hageja töötas 2012.a. septembrikuus 241 töötundi, mille eest ei ole kostja hagejale töötasu maksnud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5215,24 (21,64 x 159,25) eurot bruto töötasu 2012.a. septembrikuu eest. Vastavalt Tulumaksuseaduse §-le 40 lg 4 peab tulumaksu kinnipidaja kandma selle Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Vastutus tulumaksu kinnipidamise eest lasub üldiselt tööandjal. Seega tuleb tööandjal kinni pidada YZ töötaust tulumaksuseaduses sätestatud tulumaks ja ülejäänud summa kanda üle hageja pangakontole. Muid kinnipidamisi ei ole tööandjal õigus teha töötaja palgast ilma töötaja vastava nõusolekuta. Nimetatust tulenevalt ei oma käesoleva vaidluse läbivaatamisel tähtsust ega ole ka asjakohased kostja poolt esitatud majutuskulude tasaarvestuse teatis ja majutuskulude jaotus ehk siis kostja poolt esitatud norrakeelsed dokumentaalsed tõendid, mis on esitatud ilma tõlgeteta. Kohus jätab viimatinimetatud tõendid TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Kuna kohus rahuldab hageja esmase nõude, puudub kohtuotsuses vajadus võtta seisukoht hageja alternatiivse nõude osas (TsMS §442 lg 8). Menetluskulude jaotamine.
- Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda, sest kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu töötasu väljamõistmiseks 2012.a. septembrikuu eest. Lk
(4)3 Tsiviilasja hinna määramine. 10. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Hagihinnaks on seega käesolevas asjas 5293,84 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik: Lk
(4)4