lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 100, § 110, § 113 lg 1, § 114 lg 4, § 142 lg 3, § 145 lg 1, § 149 lg
) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja 2 2-13-2559 nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 2 tulenevalt nõue kostja vastu, kuna ta on esitanud selle juba eelnevalt OÜ SP (pankrotis) vastu. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt
lg-st 1 ja
lg-st 1 on võlausaldajal võimalus valida, kas esitada nõue ühe, mõnede või kõigi solidaarvõlgnike vastu. Asjaolu, et hageja on esitanud nõude põhivõlgniku vastu OÜ SP (pankrotis) pankrotimenetluses, ei too kaasa kostja käenduskohustuse lõppemist või piira hageja õigust esitada nõue ka käendaja vastu. Hageja poolt kostja vastu esitatud täitmisnõude näol ei ole tegemist sama kohustuse täitmise nõudega teist korda
lg 2 tähenduses, kuna tõendamata on see, et hageja nõue oleks tervikuna või osaliselt rahuldatud OÜ SP (pankrotis) pankrotimenetluses.
Kohus märgib, et nõude tunnustamine pankrotimenetluses ei ole samastatav kohustuse lõppemisega (nõude rahuldamisega).
lg-st 1 tulenevalt ei pea hageja esitama esmalt nõuet põhivõlgniku vastu ning seetõttu ei pea hageja ootama nõude rahuldamist pankrotimenetluse raames, vaid tal oli õigus pöörduda nõudega käendaja poole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue lepingust I tuleneva võlgnevuse osas on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 086 eurot. 3 2-13-2559 10. Kostja märgib, et hageja on teinud takistusi SIG poolt üüritud ruumide kasutamisel ning hageja valduses on üürileandja pandiõiguse alusel SIG vara. Kuni kostja või põhivõlgnik ei ole saanud vara nimekirja ja seega kinnitust, et hageja poolt pandiks võetud vallasvara on täies ulatuses säilinud ja hageja selle tagastab, ei ole põhivõlgnik ja kostja nõustunud rahalist kohustust täitma. Kohus leiab, et kostja vastuväited on asjassepuutumatud ja tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks takistanud SIG poolt üüritud ruumide kasutamist. Ka hageja poolt 22.10.2012 SIG-ile saadetud kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja andmise ja üürilepingu ülesütlemise avalduse kirjast (tl 48) ei tulene, et hageja oleks teinud SIG-ile takistusi üüripinna kasutamise osas. Hageja väidete kohaselt ei ole ta tegelikkuses pandiõigust kasutanud. Kohus leiab, et isegi juhul kui hageja teostas üüritud pinnal olevate vallasasjade suhtes pandiõigust tulenevalt
lg-st 1, ei anna see alust kostjal vabaneda käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest või keelduda kohustuste täitmisest seetõttu, et hageja ei ole põhivõlgnikule või kostjale esitanud panditud vara kohta nimekirja. Kohtu hinnangul peavad põhivõlgnik ja kostja, kes on nähtuvalt äriregistri teabesüsteemist põhivõlgniku juhatuse liige, olema teadlikud enda vara koosseisust, mida nad üüritud pinnal kasutasid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue lepingust II tuleneva võlgnevuse osas on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 500 eurot. 11. Hageja palub kostjalt lisaks välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 13,26 eurot ja TsMS § 367 alusel viivised kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses (
Hageja leiab, et kostja on sattunud kohustuse täitmisega viivitusse alates 20.02.2013, kuna ei täitnud käenduslepingust tulenevaid kohustusi makseettepaneku saamisel ning esitas nõudele vastuväite. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt esitas hageja 17.01.2013 kohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluses 1 586 euro saamiseks. Kohus tegi 28.01.2013 kostjale makseettepaneku ja 19.02.2013 esitas kostja vastuväite. Kostja leiab, et tegemist ei saa olla hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivistega, kuid on möönnud, et õiguslikus tähenduses on tegemist viivistega, mida kostjal on õigus nõuda alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni (tl 83). Kohus märgib, et
lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise tähtaega ei ole kindlaks määratud, peab võlgnik kohustuse täitma selleks mõistliku vajaliku aja jooksul (
Kohus nõustub hagejaga, et kostja peab asjaolusid arvestades olema teadlik sellest, et kohustused, mille täitmise eest ta käendajana vastutab, on võlgnike poolt täitmata ning täitmise tähtaeg on saabunud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud (3-2-1-8-13, p 12 ja 3-2-1-8-13, p 15), et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude vastu, st seda saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis 13,26 eurot ja viivis 0,021% päevas põhinõudelt 1586 eurot alates hagiavalduse esitamisest, s.o 01.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 12. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.