) § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 Arvest nr S1106014644 (t lk 19) nähtub, et kostjale on esitatud arve soojusenergia tarbimise eest aadressil XXX summas 390,77 eurot ning arve on esitatud soojusarvesti näidust 67,739 MWh kuni näiduni 73,82 MWh. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kõnealune arve on tasumata. Kostja vastuväide selle kohta, et tal puudub maksekohustus, kuna poolte vahel puuduvad igasugused lepingulised suhted, on asjakohatu. Hageja nõude aluseks ei ole lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine, vaid soojuse ebaseaduslik tarbimine ilma ostu-müügilepinguta. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et aadressil XXX hoones on tarbitud soojust kuni soojusarvesti näiduni 73,82 MWh. Tulenevalt eelnevast on hageja põhinõue 390,77 eurot põhjendatud.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvest nr S1106014644 (t lk 19) nähtub, et kõnealuse arve tasumise tähtaeg oli 01.07.2011. Hageja on arvestanud viivist perioodi 02.07.2011 kuni 03.04.2013 eest. Viivise määraks on hageja arvestanud 0,022% päevas, s.o seadusjärgse intressimäära. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 55,11 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivis 0,022% päevas põhinõudelt. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 175 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 210,91 eurot. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskuludelt TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud viivis välja mõistmata. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.