) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale M V (sündinud XXX) on,
lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid,
lg 1 sätestatust, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).Nimetatust tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele elatist anda seaduses sätestatud miinimummääras.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks,
lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kuna käesolevas asjas nõuab hageja elatist miinimumsuuruses, ei ole vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Hageja elatise nõude aprilli 2013 eest summas 160 eurot on kostja täitnud 25.04.2013.a. (tl 48). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas tagasiulatuva perioodi 25.03.201225.03.2013 eest. Otsustamaks, kas elatis on kostjalt põhjendatud välja nõuda tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus
sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud 25.03.2013.a. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse põhjendatud kulutuste suurust miinimummääras elatise nõude korral ei ole vaja tõendada. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja maksis elatist hageja ülalpidamiseks viimati 05.09.2008.a. ülekandega lapse emale (tl 47). Hageja eitab sularaha saamist ja kostja oma väiteid sularaha andmisest ei ole tõendanud. Seega ei ole kostja ülalpidamiskohustust perioodil 25.03.201225.03.2013 täitnud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on selleks liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas 3 hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Kostja esitatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsusega on tõendatud kostja püsiv osaline töövõimetus (tl 38). Otsus põhineb järgmistel ekspertiisi tegemisel kindlaks tehtud asjaoludel: 05.07.2006.a. lülisamba kaelaosa vigastus, seljaaju põrutus, 5 kaelalüli murd. Esineb käte jõu langus, jalgade väsimine koormusel, valu lülisamba kaela osas. Pensioniameti otsustega (tl 69-72) on tõendatud kostja töövõimekaotus 60% ja püsiva töövõimetuse kestus kuni 31.12.2014.a. Kostja väitel on tema ainuke sissetulek riiklik pension 153,39 eurot kuus ja ta on osaliselt ema ja elukaaslase ülalpidamisel. Samuti esitas kostja panga väljavõtte, mille kohaselt on talle perioodil 05.04.2012-05.03.2013 makstud riiklikku pensioni eelnimetatud summas (tl 40). Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-19-07 asunud seisukohale, et ei ole mõistlik kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul ilma riigi abita toime tulla ega end ülal pidada. Hageja leiab, et kostjale kuuluva talu arvelt on kostjal samuti võimalik vajadusel elatist maksta. Kostja omandis olev kinnistu on kostja eluase, mis on koormatud hüpoteekidega (tl 56). Muu vara olemasolu kohus tuvastanud ei ole. Kostja väitel 2-liikmelise perekonna kulud ühes kuus on ca 660 eurot, millest kostja kulud on järelikult 330 eurot kuus. Kohus hindab, kas kostja nimetatud kulud kostja osas on põhjendatud. Kohus leiab, et eluasemelaenu tasumine (142,27 eurot, kostja osa 71,13 eurot kuus) on põhjendatud kulu. Kostja ei ole halvendanud laenu võtmisega (tl 42, 44) oma majanduslikku olukorda, kuna laen võeti enne töövõimetuse tekitanud õnnetust. Kinnistu on koormatud hüpoteekidega, seega laenu tasumata jätmisel võib kostja kaotada oma eluaseme. Kulud elektrienergiale (ca 120 eurot, kostja osa 60 eurot) on tõendatud kostja konto väljavõttega (tl 43). Elamu küte (kostja osa 30 eurot), kinnistu ja ehitiste hooldus ja remont (kostja osa 30 eurot) on põhjendatud kulud. Asjaolu, et elamut on vaja kütta, et elamu vajab hooldust ja aeg-ajalt remonti, on üldteada asjaolu, mida tõendada ei ole vaja. Kulud toidule (kostja osa 60 eurot) garderoobikaupadele (kostja osa 25 eurot kuus), isiklikule hügieenile (kostja osa 15 eurot kuus) on põhjendatud kulutused ja summad on mõistlikud. Transpordikulu 50 eurot kuus on kostja elukaaslase kulu sõiduks tööle ja tagasi. Seega kohus on tuvastanud kostja vajalikud ja põhjendatud kulud kuus summas 291,13 eurot. Kostjat on toetanud igakuiselt kostja ema (tl 39). Hageja on seisukohal et pangakonto väljavõte ei tõenda ülalpidamist. Kohus ei tuvastanud, et kostja ja tema ema vahel oleks võlaõiguslik suhe, seega on kostja ema toetanud kostjat igapäevaeluga toimetulemisel. Kostja maksis viimati elatist 2008.a., hagi kohtule on esitatud 25.03.2013.a. Järelikult on seni teine vanem (lapse ema) andnud lapsele ülalpidamist piisavalt. Hageja on kasutanud kohtumenetluses juristi teenust, mis annab tunnistust, et hageja ei ole sellises majanduslikus olukorras, et oleks pidanud taotlema riigi õigusabi. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel ei säili kostjal minimaalne toimetulek ega minimaalselt vajalik elustandard ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4 Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud täielikult hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.