) § 217 lg 1 esimene lause sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Tulenevalt
lg 2 p 6 ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. 2 Hageja on esitanud kohtule eriteadmistega isiku HRarvamuse, mille kohaselt on kasuka käis rebenenud ning rikutud on naha parkimise tehnoloogiat. Hinnangu kohaselt kasukat ei saa parandada. Kohus leiab, et eriteadmistega isiku HR arvamusega on tõendatud, et kasukal esinevad puudused (käis rebenenud, rikutud on naha parkimise tehnoloogiat) ning kasukat parandada ei saa. Kohus märgib, et HR tegutseb karusnahkadega tegelevas äriühingus HTOÜ. Seega on kohtu hinnangul tegemist isikuga, kellel on vajalikud teadmised ja kogemused karusnahkade valdkonnas ning kohtul puudub alus kahelda esitatud hinnangu usaldusvääruses. Kuna kasukal on käis rebenenud, rikutud on naha parkimise tehnoloogiat ja puudub kasuka parandamise võimalus, siis ei vasta kasukas
Kasuka ostmise eesmärgiks on võimalus riideeset seljas kanda. Samuti on kasuka ostmise puhul tegemist suurema väljaminekuga, mille puhul ostja eeldab, et kasukas on kvaliteetne ning vastupidav aastaid. Kohtu hinnangul on eriteadmistega isiku HR arvamusega tõendatud, et kasukas ei sobi selleks otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kostja on märkinud, et kuna ta on pakkunud hagejale võimalust kasukat parandada, siis puudus hagejal alus lepingu ülesütlemiseks. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja oleks sellise pakkumise teinud enne hageja poolt lepingust taganemist. Asja materjalidest nähtub, et 19.01.2013 on kostja saatnud hagejale e-kirja, milles soovitab hagejal minna õmblusateljeesse ja parandada kasukas. Seega on kostja soovitanud hagejal endal kasukas ära parandada. Kostja on leidnud ka, et kasuka käis võis rebeneda hageja süül. Kohus märgib, et selle väite kinnituseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit.
lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kohus leiab, et kuna kostja on müünud hagejale puudustega kasuka, mida ei saa parandada, siis on kostja rikkunud lepingut oluliselt ning hagejal oli õigus lepingust taganeda.
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasuka eest tasutud 235 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka eriteadmistega isiku arvamuse eest tasutud 125 eurot.
lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks. Kohus leiab, et hageja nõue on ka selles osas põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 125 eurot. Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma viivist. Hageja nõuab viivist alates 15.02.2013 kasuka eest tagastamisele kuuluvalt summalt, s.o 235 eurolt. 3 Vastavalt
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.03.2013.a kuni põhivõla tasumiseni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.