lg 1 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitamata jätmine, osaline täitmata jätmine ning täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja § 108 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja § 101 lg 1 p 4 kohaselt lepingu üles öelda ning § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 viivist. 2
369 lg sätestab, et laenulepingu alusel kohustub üks pool teisele poolele andma raha või liigitunnustega asju, mille teine pool peab samas koguses (sama liigi) tagastama.
lg 1 kohaselt, kui pooled on kokku leppinud laenult intressi maksmise, tuleb seda maksta.
lg 1 järgi on krediidileping on leping, millega üks isik kohustub oma majandus kutsetegevuses andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 2 järgi on krediidileping ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Ülaltoodud vaidlustamata asjaolusid, esitatud laenulepinguid ja nende maksegraafikuid hinnates, leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud laenulepingud nr XXX ja nr XXX olid krediidilepingud
Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja jättis lepingust tulenevad makskohustused, sh intressimaksekohustuse täitmata, siis oli hagejal õigus
Lepingute ülesütlemise üle vaidlus puudus, mistõttu on hagejal õigus
lg 1 p 1, 3 ja § 401, 396 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ehk mõlema lepingujärgse laenu, kokku 724 euro tagastamist ja lepingute ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi ehk kokku 148,54 euro tasumist. Lisaks on hagejal kooskõlas
76 lg 1, 101 lg 1 p 1 õigus nõuda lepingu üldtingimuste p 1.3.4 järgi lepingus lepingujärgsete kulude ehk kohustuse täitmist kokku summas 340 eurot. Ka on hagejal õigus nõuda
lg 1, § 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 alusel kokkulepitud lepingutasu 10 eurot maksmist. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja pole põhivõlga 724 eurot, võla sissenõudmise kulusid 340 eurot ja lepingutasu 10 eurot ära tasunud, siis on ta viivituses ja rikub kohustust
Hagejal on õigus nõuda kostjalt seetõttu viiviste tasumist
Asjaolu, et kostjal ei ole võimalust kohustust täita tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, ei ole
Arvestades eeltoodut, on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku põhivõlga 724 eurot, kokku intresse 148,54 eurot, kokku viiviseid 81,79 eurot, lepingutasu 10 eurot ning meeldetuletuskirjade saatmise eest 340 eurot, kõik kokku 1304,33 eurot. Menetluskulud, asja hind Menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Kohus tegi ettepaneku esitada menetluskulude nimekiri (menetlusse võtmise määrus). Hageja täiendavate kulude nõuet, väljaarvatud riigilõiv, ei ole esitanud. TsMS § 405 lg 1 p 3 (lihtmenetluses määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse) alusel tuleb kostjalt välja mõista riigilõivu 150 € (maksekäsu kiirmenetluse lõiv 45 € 21.11.2012 m/k 30737 + täiendav lõiv hagilt 105 € 10.04.2013 m/k 34699). Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind hagis nõutava väärtus kokku 1304,33 eurot. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.