← Eesti

2-12-17206/48

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-17206 Tsiviilasi MV hagi RM

§ 18

lg 2 ühisvara koosseis tuleb kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga, mis tuleneb kehtiva PKS § 210 lõikest

  1. Samuti tuleb nimetatud kuupäeva seisuga kas Tallinnas XXX asuv kinnistu on OV lahusvara.
  2. Ühisvara jagamise nõuded Kohtule on esitanud ühisvara jagamise nõude MV OV abikaasana ning vastuhagis RM MV ja OV võlausaldajana. MV esitas 30.04.2012 hagiga muuhulgas RM ja OV vastu nõude jagada hageja ja OV abielu kestel soetatud ühisvara ning tunnistada Tallinn, XXX kinnistu kaasomanikeks OV½ mõttelises osas ja hageja ½ mõttelises osas. 20.11.2012 esitatud vastuhagis palus RM jagada hageja ja OV ühisomandisse kuuluv kinnistu registriosa nr XXX ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 RM kasuks väljamõistetud võlgnevus selliselt, et Tallinnas, XXX asuv kinnistu jääb OV ainuomandisse ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 RM kasuks väljamõistetud võlgnevuse tasumine jääb pooles ulatuses OV ning pooles ulatuses hageja kanda. Alternatiivselt palus RM jagada hageja ja OV ühisomandisse kuuluv kinnistu nr XXX ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 kostja 1 kasuks väljamõistetud võlgnevus selliselt, et kinnistu nr XXX jääb OV kaasomandisse (kummagi omandisse jääb ½ suurune mõtteline osa) ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 RM kasuks väljamõistetud võlgnevuse tasumine jääb pooles osas OV kanda ning pooles osas hageja kanda. Hageja teatas 17.05.2013, et loobub RM vastu esitatud nõudest jagada OV ja hageja abielu kestel soetatud ühisvara ning tunnistada Tallinn, XXX kinnistu kaasomanikeks OV½ mõttelises osas ja hageja ½ mõttelises osas ning nõudest RM vastu kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX Tallinn, XXX kaasomanikena ½ mõttelises osas OV ja ½ mõttelises osas hageja ning nõudest tuvastada OV kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX Tallinn, XXX teise jao muutmiseks selliselt, et sinna kantakse kinnistu ½ mõttelise osa omanikuna sisse hageja. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja kui OV endise abikaasa hagis ühisvara jagamiseks ei ole kostjaks RM kui võlausaldaja ning hageja taotlus nimetatud ulatuses RM vastu hagist loobumiseks tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta. 28.05.2013 toimunud kohtuistungil taotles OV RM vastuhagi eraldi menetlusse eraldamist s.t ühisvara jagamise nõuete eraldi menetluses menetlemist (II kd lk 107). Kohus jättis OV taotluse vastuhagi eraldi menetlusse eraldamiseks rahuldamata (II kd lk 107 pöördel), kuna nimetatu ei kiirendaks ega lihtsustaks ühisvara jagamise nõuete lahendamist. Samuti ei pidanud kohus võimalikuks olukorda, kus OV ja MV ühisvara jagamist lahendatakse kahes erinevas menetluses. 8

(13)Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et OV ja MV ühisvara jagamine on vajalik ning vara jagamisel tuleb arvestada varal lasuvaid kohustusi. Ühisvara jagamine arvestades nii kõiki endiste abikaasade kui ka võlausaldaja seisukohti ei saa kaasa tuua OV põhiõiguste riivet. Asjakohatu on OV esindaja väide, et OV põhiõigusi on riivatud seetõttu, et ta on nii hagis kui ka vastuhagis kostjaks. Vastuhagi eraldamisel jäänuks OV endiselt menetluses osalema kostjana. Seega ei oleks vastuhagi eraldamine toonud kaasa väidetavat põhiõiguste rikkumise kõrvaldamist. Kohus möönab, et poolte vahel tekkinud õigussuhted on keerukad ning ka käesolev menetlus ei ole menetluslikult lihtne, kuid vastuhagi eraldamine iseseisvasse menetlusse võiks viia vaid olukorrani, kus puudub võimalus arvestada kõikide asjaoludega ja lahendada kõiki käesolevaks hetkeks tõusetunud küsimusi. Seega peab kohus põhjendatuks MV ja OV ühisvara jagamist arvestades ühisvara jagamisel nii MV ja OV kui ka RM poolt esile toodud asjaolusid. 28. Järgnevalt analüüsib kohus asjaolu, kas kinnistu registriosaga nr XXX on omandatud OVlahusvara arvel ning kas kinnistu peaks jääma OV ainuomandisse 14.01.1998 kinnistamisavalduse alusel kanti kinnistusraamatu registriossa XXX omanikuna 02.03.1998 sisse OV. MV ja OV on seisukohal, et Tallinnas XXX kinnistu on ühisomand ning poolte osad on võrdsed. Enne 01.07.

§ 14

lõike 1 kohaselt oli abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Vastavalt PKS § 15 lõikele 1 on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas Tallinnas aadressil XXX asuv kinnistu oli OV omandis enne abiellumist või tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara või vara, mille ta on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et OV kanti vaidlusaluse kinnistu omanikuna sisse 02.03.1998 s.o ajal, mil OV ja MV olid abielus, seega ei ole vara omandatud pärast abielusuhete lõppemist. Seega tuleb järgnevalt tuvastada, kas kinnistu oli OV omandis enne abiellumist või tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara. Tallinna Hooneregistri teatisega nr 4775 (I kd lk 154) loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et 10.01.1997 omandas kostja II kinkelepingu alusel Tallinnas, XXX asuva vara, mis koosnes elamust, keldrist, kahest kuurist, piiretest, väravatest, kõnniteest, kaevust, käsipumbast ja projektivälisest kuurist. Tallinna Linnavalitsuse 19.12.1997 korraldusega (I kd lk 155-156) loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et XXX kinnistu eraldati ostueesõigusega OV , ostuhinnaga 34 100 krooni. Ostu-müügilepinguga (I kd lk 157-158) loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et 14.01.1998 võõrandas Tallinna Linnavalitsus Eesti Vabariigi nimel OV Tallinnas XXX kinnistu. 9

(13)Vastavalt enne 01.07.

§ 19

lõikele 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lg 2 punktide 3 ja 4 kohaselt võib kohus abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel või kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Kohus nõustub RM väitega (I kd lk 145), et antud juhul olid ehitised, mille juurde OV ostuõigusega maad erastas tema lahusvara (saadud kinkelepingu teel) maa ostmisel tasus kogu ostuhinna OV ning kõik kulutused ning toimingud seoses XXX kinnistuga on samuti teinud OV. OV ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et pärast abielu lahutust kolis MV XXX kinnistul asuvast elamust välja ning see jäi üksnes OV kasutusse. OV on 26.06.2004 uuesti abiellunud ning kasutab XXX kinnistul asuvat elamut edasi üheskoos uue abikaasaga. Seega on MV ja OV ka tegelikkuses tegutsenud vastavalt sellele, et XXX kinnistu on OV lahusvara, hoolimata sellest, et see soetati MV ja OV abielu jooksul. Samuti kinnitab asjaolu, et MV pidas Tallinnas XXX asuvat OV lahusvaraks asjaolu, et MV poolt 28.11.2012 eelistungil antud selgitus, mille kohaselt ta ei olnud teadlik, et tegemist on tema varaga. Ta sai sellest teada kohtutäituri kirjast. Samuti ei ole OV ja MV esitanud menetluse kestel dokumente, mis annaksid alust arvata, et tegemist ei ole OV lahusvaraga. Kohus leiab, et OV ja MV lahutasid

  1. aastal märtsis abielu lugedes Tallinnas XXX asuvat kinnistut OV lahusvaraks. PKS § 210 lg 2 järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et XXX kinnistu on OV lahusvara ning kinnistu tuleb jätta OV ainuomandisse.
  2. Kinnistu omaniku kohustusest anda nõusolek kinnistusraamatus kande muutmiseks Kuivõrd kohus jättis eelmises punktis Tallinnas XXX asuva kinnistu OV ainuomandisse, siis puudub kinnistu omanikul kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus kande muutmiseks.
  3. Tuvastusnõue TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Vastuhageja RM esitas 15.04.2013 vastuhagi täpsustuse, milles palub tuvastada, et Harju Maakohtu 03.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-05-15519 on kohustuslik ka Tallinnas XXX asuva kinnistu ühisomaniku hageja suhtes ja et Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-15519 on välja mõistetud põhivõlg summas 139 751,26 eurot, viivised kuni 03.03.2010 summas 73 441,20 eurot ja alates 04.03.2010 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 10

(13)lg 1
  1. lauses sätestatud määras põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulud summas 5987,60 eurot solidaarselt kostjalt 2 ja hagejalt. Kohus leiab, et saab tulenevalt TsMS § 368 lõikest 2 tulenevalt tuvastada, kas MVle tuleneb tsiviilasjas nr 2-05-15519 tehtud Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusest mingi konkreetne kohustus. Tsiviilasjas nr 2-05-15519 Harju Maakohtu 03.03.2010 kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt otsustas kohus:
  2. Rahuldada hagi osaliselt.
  3. Mõista kostjalt OV hageja RM kasuks välja põhinõudena 2 186 632 krooni ning
  4. märtsi 2010.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress (viivis) põhinõude esemeks oleva kohustuse täitmisega viivitamise eest kogusummas 1 149 105,06 krooni.
  5. Välja mõista kostjalt OV hageja RM kasuks viivis kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud põhinõude summalt (2 186 632 krooni) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates
  6. märtsist 2010.a kuni põhinõude täitmiseni.
  7. Jätta
  8. juuli 2005.a Tallinna Linnakohtu määrusega tsiviilasjas (nr 2-05-15519) kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotuses otsustas kohus kostjalt OV hageja RM kasuks välja mõista menetluskulu menetluses (hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt) tasutud riigilõivu katteks 3560 krooni ulatuses ning 90 125,54 krooni hageja õigusabikulude katteks. Tsiviilasjas nr 2-05-15519 kohtuotsuse põhjendava osa punktis 13 (I kd lk 19) märgib kohus, et asja menetluses ei ole vaidlust olnud selles, et hagejale kuulub Tallinnas aadressil XXX asuv kinnitu ning kostjale Tallinnas aadressil XXX asuv kinnitu ning et
  9. juunil 2003.a toimus tulekahju, mille tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluval kinnistul asuv elamu ja hävis kostja kinnistul paiknev kuur. Asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
  10. detsembri 2008.a otsusega on tuvastamist leidnud ka see, et tulekahju algas kostja kinnistult ning ringkonnakohus on lahendis asunud seisukohale, et kostja vastutab kinnistu omanikuna selle eest, et tuli ei leviks tema kinnistult naaberkinnistutele ega põhjustaks teistele isikutele kahju. Ringkonnakohtu hinnangu kohaselt on kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Samuti on ringkonnakohus jaatanud põhjusliku seose olemasolu kostja õigusvastase käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Punktis 15 (I kd lk 19 seitsmes rida) ei ole kostja (s.o OV) kohtu hinnangul käesoleval juhul tõendanud süü puudumist kahju tekitamisel. Kohus on seisukohal, et vaadates tsiviilasjas nr 2-05-15519 kohtuotsuse resolutsiooni koostoimes põhjendava osaga on ilmne, et kohus pidas põhjendatuks RM hagi rahuldamist kostja OV kui Tallinnas aadressil XXX asuv kinnitu omaniku suhtes. Seega kuivõrd kohus on eelmises punktis tuvastanud, et tegemist oli OV lahusvaraga ning tsiviilasjas on tuvastatud OV kui Tallinnas aadressil XXX asuva kinnistu omaniku kohustus kahju hüvitamiseks, tuleb vastuhagi tuvastusnõudes jätta rahuldamata. Osundatud põhjustel ei pea kohus põhjendatuks lugeda tuvastatuks, et Harju Maakohtu 03.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-05-15519 on kohustuslik ka Tallinnas XXX asuva kinnistu ühisomaniku hageja suhtes ja et Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-0515519 on välja mõistetud põhivõlg summas 139 751,26 eurot, viivised kuni 03.03.2010 summas 73 441,20 eurot ja alates 04.03.2010 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1
  11. lauses sätestatud määras põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulud summas 5987,60 eurot solidaarselt kostjalt 2 ja hagejalt. 11
(13)
  1. kinnistule 26.06.2005 seatud kohtulikust hüpoteegist Kinnistusraamatu väljavõttest (I kd lk 11) nähtuvalt koormab Tallinnas XXX asuvat kinnisasja registriosaga XXX Tallinna Linnakohtu 26.06.2005 hagi tagamise määruse alusel 09.08.2005 sisse kantud kohtulik hüpoteek summas 2 460 650 krooni s.o 157 264 eurot RM kasuks, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lõike 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kohtu hinnangul peab tsiviilkäibe tagamiseks kinnistusraamat tagama, et käibeosalistel on selge ülevaade kinnisasjadest ja selle käsutamiseks õigustatud isikutest. Seega on kinnistusraamat register, millel on õigsuse eeldamise omadus (P.Pärna. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2004) Kohus leiab, et kuivõrd kohus tuvastas, et Tallinnas XXX asuv kinnistu on OV lahusvara, siis jääb Tallinna Linnakohtu 26.06.2005 hagi tagamise määruse alusel 09.08.2005 sisse kantud Tallinnas XXX kinnistut koormav RM kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 2 460 650 krooni koormama kogu kinnistut.
  2. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamisest Hageja 30.04.2012 Harju Maakohtule hagi RM ja OV vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas nr 025/2012/135 lubamatuks. Hageja leiab, et kuna ühisvara on jagamata, ei saa sissenõuet pöörata hageja osale kinnisasjast. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 alusel võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Kohus leiab, et Marie Veskaru nõue OV ja RM vastu täiteasjades 025/2012/135 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus on punktis 28 leidnud, et Tallinnas XXX asuv kinnistu on OV lahusvara ning seetõttu puudub hagejal alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagejal puudub sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav omandiõigus. Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata MV nõue RM ja OV vastu täitemenetluse alt OV nimele registreeritud Tallinn, XXX kinnistu välja arvamiseks ja kinnisasja aresti alt vabastamiseks. Menetluskulud
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 2 järgi hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 12
(13)Moonika Tähtväli kohtunik 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.