§-st 390, § 328 lg 1 p-st 2, § 339 lg 1 p-st 4 ringkonnakohus määras:
Edasikaebamise kord
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Serukhini vahistamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb D. Serukhini suhtes vahistamise kohaldamise osas tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
lg 1 p 1 sätestab, et kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele.
lg 3 kohaselt järgitakse süüdimõistetu vahistamisel
§-de 131–136 sätteid.
lg 3 kohaselt lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse ka prokurör, välja arvatud § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. 7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, vahistades D. Serukhini ilma prokuröri vastavasisulise taotluse ja menetlusest osavõtuta. 7.1
lg 3 kohaselt tuleb täitmiskohtunikul süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimuste lahendamise juurde kutsuda prokurör ja ära kuulata tema arvamus ning
lg 2 ja § 136 annavad vahistamismenetluses võimuvolitused prokuratuurile, samas kui kriminaalhooldusametnik ei ole
Sellest lähtuvalt tuleb
lg-s 1 ja 3 sätestatud vahistamiskorda tõlgendada nii, et kriminaalhooldusametnikul on õigus küll taotleda vahistamismenetluse algatamist, kuid vastavasisulise taotluse peab täitmiskohtunikule esitama ka prokurör. Seega ei ole
Prokuröri menetluses osalemise nõue on ühtlasi põhjendatav vahistamismääruse võimaliku vaidlustamise vajadusega, kuna kriminaalhooldusametnikul vastav pädevus puudub. 7.2 Kuna 26.07.2013 kohtuistungi protokollist nähtuvalt prokurör istungil ei osalenud ja vahistamistaotlust ei esitanud, on D. Serukhini vahistamisel kriminaalmenetlusõigust
2 8. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus eelmenetluses
lg 1 p 2 ja § 339 lg 1 p 4 alusel maakohtu määruse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, saadab D. Serukhini vahistamise küsimuse tagasi maakohtule uueks arutamiseks ja vabastab D. Serukhini vahi alt. 9. D. Serukhini kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 9.1 Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt D. Serukhinile määruskaebemenetluses riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 2 tundi põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. 9.2 Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat M. Gaverile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, ning juhindudes
lg-st 1 jätab vastava menetluskulu määruskaebemenetluses maakohtu määruse tühistamise tõttu riigi kanda. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.