1-13-7342/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013 Tartu, (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-7342 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. augusti 2013 kaebuse läbivaatamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lebedevi (Lebedev) taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri
3. augusti 2013 määrusele Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse esitamiseks RESOLUTSIOON Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 5 jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri
4. augusti 2013 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. 12.07.2013 esitas Nikolai Lebedev Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks Tartu Vangla ametnike M.P. ja A.K. suhtes KarS § 311 sätestatud kuriteokoosseisu tunnuste ilmnemise tõttu nende käitumises.
6. Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis 22.07.2013 kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel antud sündmuses KarS § 311 kuriteokoosseisu objektiivse külje tunnuste puudumise tõttu asudes seisukohale, et N. Lebedevi kuriteokaebuses ei nähtu ka ühegi teise karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseid. 2.1 Ringkonnaprokuratuur selgitas, et KarS § 311 objektiivne koosseis seisneb kohtuniku poolt ebaseadusliku kohtulahendi tegemises. Kaebaja poolt viidatud sündmuses ei ole alustatud kriminaalmenetlust ja seega ei ole ka tehtud kohtulahendit. Samuti ei kuulu kaebaja poolt viidatud isikud KarS § 311 subjektide ringi. M.P. ja A.K. on Tartu Vangla ametnikud, kes on koostanud üksnes kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise.
7. Seepeale saatis N. Lebedev Riigiprokuratuurile lahendamiseks kaebuse, milles märgib, et kuriteokaebuses oli kaebuse esitaja ekslikult taotlenud kriminaalmenetluse alustamist KarS § 311 tunnustel. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses soovis kaebaja parandada oma vea ning taotles jätkuvalt Tartu Vangla julgeoleku ametnike kriminaalvastutusele võtmist, kuid KarS § 3113 tunnustel seoses sellega, et kaebaja hinnangul lõpetasid M.P. ja A.K. ebaseaduslikult kriminaalmenetluse nr
9. Riigiprokuratuur jättis esitatud kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd selle menetlemiseks puuduvad seaduslikud alused, põhjendades oma seisukohta järgnevalt. 4.1 Kriminaalmenetluse seadustik ei piira kuriteokaebuse esitajate ringi, kuid edasikaebeks õigustatud isikute ring on piiratud - KrMS § 207 lg 2 kohaselt võib vaid kannatanu esitada Riigiprokuratuurile kaebuse. 4.2 Riigiprokuratuur selgitas, et kuriteokoosseis peab olema määratud kaitsma õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Käimasoleva kaebemenetluse objektiks on KarS § 311 ja § 3113 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mis paiknevad KarS-i
10. peatükis, millesse on seadusandja koondanud õigusemõistmisevastased süüteod ning mis kaitsevad õigushüvena õigusemõistmise kui riikliku funktsiooni teostamise takistamist. Nende süüteokoosseisude puhul kaitstakse üksnes menetlusse kaasatud isikute õigusi ja mille puhul ei saa kannatanuks olla N. Lebedev. 4.3 Lähtuvalt eeltoodust, asus Riigiprokuratuur seisukohale, et N. Lebedevil puudub kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsuse vaidlustamise õigus, kuna nimetatud õigus on omistatav ainult kannatanule ning seetõttu ei saa esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadata.
11. 22.08.2013 registreeriti ringkonnakohtus N. Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 13.08.2013 kaebuse läbivaatamata jätmise määrust. Taotlust põhjendab N. Lebedev asjaoludega, et ta on raske puudega, kannab vangistust, ei tööta ning on eelnevast tulenevalt maksejõuetu, mistõttu pole tal võimalik valida endale advokaati ning maksta selle teenuse eest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus, vaadanud läbi N. Lebedevi taotluse riigi õigusabi saamiseks, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta järgnevalt.
13. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. N. Lebedev on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada määruskaebust Riigiprokuratuuri 13.08.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Seega, kuna N. Lebedev ei ole KrMS § 208 lg 1 kohaselt kaebuse subjektiks ning on taotlenud riigi õigusabi saamist, tuleb ringkonnakohtul otsustada riigi õigusabi andmine. -2-
14. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Käesoleva kriminaalasja eelnevast menetluse käigust nähtuvalt soovib N. Lebedev Riigiprokuratuuri 13.08.2013 määruse vaidlustamisega saavutada kriminaalmenetluse alustamist Tartu Vangla ametnike suhtes, kes koostasid kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise. Hinnates N. Lebedevi kaebuse perspektiivikust, rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus. See hõlmab muuhulgas juhu, kus kuriteokaebuses kirjeldatud tegu ei vasta ühelegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule. 8.1 Kaebemenetluse objektiks olnud KarS § 311 kuriteokoosseisu on ringkonnaprokuratuur juba vaaginud ning põhjendanud 22.07.2013 teates, et see seisneb kohtuniku poolt ebaseadusliku kohtulahendi tegemises, kuid kuriteokaebuses viidatud sündmuses ei ole alustatud kohtumenetlust ega ole seega tehtud ka kohtulahendit. Lisaks ei kuulu vanglaametnikud vaadeldava kuriteo subjektide ringi. Seega puuduvad vanglaametnike puhul kahtlematult KarS § 311 sätestatud süüteokoosseisu tunnused. 8.2 Mis puudutab KarS § 3113 kuriteokoosseisu, siis osundab ringkonnakohus, et selle karistusõigusnormi näol on tegemist süüteomenetluse teadvalt ebaseadusliku lõpetamisega, mis ei sisalda endas alternatiiv-aktina kriminaalmenetluse alustamata jätmist. Kuivõrd kriminaalmenetluse alustamata jätmine ning lõpetamine toimuvad eristaadiumites, milles esimene on võimalik vaid enne kriminaalmenetluse alustamist ja teine alles pärast seda, siis ei saa vanglaametnike võimalik kriminaalvastutus KarS § 3113 järgi mitte mingil juhul kõne alla tulla.
15. Ringkonnakohus leiab eeltoodu põhjal, et N. Lebedevi kuriteokaebuses vanglaametnikele etteheidetavas teos kriminaalmenetluse alustamata jätmise näol ei ilmne KarS § 311 ega § 3113 sätestatud kuriteo tunnuseid. Veel enam - vanglaametnike puhul puuduvad ühegi karistusseadustiku kuriteokoosseisu tunnused ning seega pole nende suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks alust. Sellest tulenevalt ning lähtuvalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5 asub ringkonnakohus seisukohale, et N. Lebedevi võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -3- Paavo Randma