võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja viivisearvestusest selgub, et hageja hinnangul on arves märgitud summa muutunud sissenõutavaks kuu aja möödumisel arve esitamisest. Kostja ei ole tasu sissenõutavaks muutumise aega vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue 01.01.2012 seisuga summas 4699,78 eurot põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kostja esitas 05.02.2013 toimunud istungi protokolli parandamise taotluse. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus ei ole põhjendatud.
lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab
Protokoll ei ole stenogramm. Protokollis on istungil väljendatut kajastatud piisavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asja lahendamise tulemust tuleb kõik menetluskulud jätta 2 % ulatuses hageja kanda ja 98 % ulatuses kostja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.