Obsah (5)

§ 477§ 5§ 173§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 13.veebruar 2013, Tallinnas Tsiviilasja number 2-12-43442 Tsiviilasi EOP kaebus kohtutäitur

) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 5

lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 477

lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur on arvestanud kohtutäituri tasu valesti ning kohtutäitur ei oleks kaebajalt tohtinud täiendavat põhitasu küsida, kuna seadus näeb ette põhitasu ühekordse väljamõistmise. Kaebaja leiab, et kui täitur on täitemenetluse alustamisel tasu määranud, siis ei tohi ta hiljem täitemenetluses viiviste võrra nõude suurenemisel täiendavat tasu küsida.
2. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Vastavalt KTS § 29 lõikele 1 võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kooskõlas KTS § 32 lõikega 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks.
3. Avaldaja hinnangul on menetluse põhitasu seotud täitemenetluse algatamisega, mis omakorda on seotud täitmisteate kättetoimetamisega, kui tegemist on rahalise nõudega. Menetluse alustamise tasu sätestab KTS § 34, mille järgi on tasu 15,97 eurot. Menetluse alustamise tasu kujutab endast sisuliselt tasu täitmisteate kättetoimetamise eest. Alustamise tasu peab ära katma esmased kulutused, mida kohtutäitur menetluse alustamiseks teeb. Seega ei ole põhitasu seotud täitemenetluse algatamisega ja põhjendatud on kohtutäituri 03.09.2012 otsuses menetluse alustamise tasu kaebajalt nõudmine.
4. Kohus leiab, et väär on kaebaja seisukoht, et kohtutäitur ei tohi kaebajale täitemenetluses nõutava summa suurenemisel täiendavat põhitasu määrata. Kohtutäituril on õigus kaebajalt kohtutäituri täitemenetluses viiviste nõude suurenemisel suurendatud põhitasu nõudmiseks. Põhitasu eesmärk on katta menetluse peamised kulud, milleks on nii kohtutäituri büroo majandamise kulud kui ka kohtutäituri enda töötasu. Rahalise nõude puhul sõltub põhitasu sissenõutava nõude suurusest vastavalt KTS §-s 35 toodud tabelile. Kaebaja ei ole vaidlustanud 05.10.2012 otsuses märgitut, et kohtutäitur algatas 16.07.2012 sissenõudja M AS-i avalduse alusel täitemenetluse summas 119,58 euro nõudes, mida kohtutäitur vähendas 50 euro võrra vastavalt võlgniku ja kohtutäituri poolt esitatud dokumentidele. Põhivõlgnik täitis põhinõude 02.08.
5. Peale põhinõude täitmist esitas sissenõudja viivise nõude, mis 02.08.2018 seisuga on 68,58 eurot. Kuivõrd kohus mõistis E.-O.P välja viivised alates 10.01.2012 kuni põhinõude 75 euro täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 70,42 eurot, siis oli sissenõudjal õigus esitada täiturile täiendav viivise arvestus pärast põhinõude täitmist. Tulenevalt KTS § 35 lõikest 1 on kohtutäituri tasu sissenõude summa kuni 200 eurose nõude korral (käesoleval juhul 119,58-50+68,58=138,16 eurot) 66,60 eurot (55,50 eurot+käibemaks). Seega on kohtutäituril õigus nõuda täiendavat kohtutäituri tasu 21 eurot (66,60 eurot - varem mõistetud 45,60 eurot= 21 eurot).
6. Kohus leiab, et kohtutäitur on arvutanud tasu õigesti ning kohtutäituri 03.09.2012 täiendav põhitasu väljamõistmise otsus on põhjendatud ja kooskõlas eelpool nimetatud sätetega.
7. Kohus ei analüüsi kaebuse esitaja väidet selle kohta, et kohtutäitur on arestinud avaldajale kuuluva konto XXXXXXX Krediidipangas, aga on arestimisel jätnud täitmata TMS §115 lg 3, kuna nimetatud väidet kaebaja kohtutäiturile kaebust esitades ei esitanud ning kohus vaatab tulenevalt TMS § 218 lõikest 1 kaebaja kaebuse läbi vaid ulatuses, milles on kaebus esitatud täiturile. Menetluskulude jaotus 19.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 172lg-le 1 tuleb sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Menetlusosalisel on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (

§ 174lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik